Täpselt nii ja, ja eks tegelikult see fookus on muidugi laiem, et, et see autonoomselt liikuv sõiduk on see kõige nähtavam osa meie, meie tööst ja tegevusest, aga. Aga tegelikult meie soov ja, ja plaan on ikkagi muuta seda viisi, kuidas, kuidas transport toimib, et vähendada isiklike autode osakaalu ja. Ja pakkuda vähemasti osades paikades sellist esimese ja viimase miili inimeste liigutamist ja, ja teha seda loomulikult võimalikult tulevikukindlalt, ehk siis autonoomselt. Oota,
Ta on väga kiiresti kasvav tehnoloogiaettevõte, mis sai alguse sellest, et Tallinna Tehnikaülikooli või TalTechi sajandaks sünnipäevaks tehti algselt siis teadusprojektina. Selline asi, et pandi üks auto autonoomselt sõitma, rajati sellele autole ka, ka kere ja korpus ja nii edasi. Ja, ja sealt saadi aru, et, et, et see, mis välja tuli, oli ma usun, et paljudele üllatuseks vägagi hea. Ja nüüd on investeeritud sellesse hulgaliselt aega ja raha juba ettevõtte formaadis, et seda teha siis ka päriselt tootmis, skaleerimis ja, ja turukõlbulikuks. Ja noh, kui vaadata maailmas ringi, siis on veel mõned ettevõtted, kes, kes suudavad sellist. Autonoomselt noh, tehniliselt öeldes on see level neli, aga seda detaili me võime, võime hiljem täpsemalt rääkida. Autonoomsed sõidukid teha, mis juba tänasel päeval on valmis ja võimeline opereerima. Ja, ja Auve Tech, mul on väga hea meel öelda, on ka üks nendest ettevõtetest, kes, kes on tänaseks üle kümne auto valmis teinud ja need on ka mitmes maailma riigis päriselt opereerinud, et me ei räägi siin mingist. Tulevikutehnoloogiast, mis võib-olla kunagi helesinise unistusena tuleb, vaid me räägime ikkagi päris asjast.
No kui, kui Taavet ja Krista oleks kaheksa-üheksa aastat tagasi mõelnud, et pangad on nii suured, et mis me siin Transferwise'iga jändame, siis, siis nad ei oleks täna Eesti kõige väärtuslikum ettevõte. Aga nad on seda ja, või Transferwise on seda. Et loomulikult on maailmas nii Google kui, kui ka teised, kes, kes tõesti panustavad miljardeid. Selle autonoomse tehnoloogia arengusse ja nad on võtnud ka sellised väga noh, suured eesmärgid, et. Et noh, piltlikult, et kui mina tahan tulla oma kodust uues alus sulle külla Viimsisse. Et siis nemad pakuvad sellist teenust, et kunagi jumal teab, mis aja pärast on see siis võimalik nende autodega. Täna ma ikkagi näen, et, et maailm ei ole selleks, isegi kui tehnoloogia on valmis, siis maailmaregulatsioonid ei ole selleks sugugi mitte valmis, isegi Eestis mitte. Et laskma täiesti autonoomseid sõidukeid, sõitma täiesti võõras keskkonnas suurtel kiirustel. Küll aga on juba täna maailm ja, ja ka Eesti ja ka Euroopa Liit valmis selleks, et näiteks ärilinnakutes. Noh, ma ei tea, Ülemiste linnak on see, kus, kus meie autod on sõitnud näiteks suurtes turismikompleksites, logistikakompleksides. Oleks võimalik sellist viimase või, või esimese miili sõitu teha mõistlikust kiirusel. Ja, ja selliselt, et, et ta on pigem nagu toimib ühistranspordi pikendajana, kui siis oma isikliku auto alternatiivina. Ja noh, eks seda on üldse põnev nagu jälgida ja, ja püüda mõjutada, et kui me mõtleme oma laste põlvkonnale näiteks, siis. Siis, või ütleme, mõtleme kõigepealt oma vanemate põlvkonna, siis vähemasti minu. Minu vanematel on küll olnud kogu aeg ikkagi selline hoiak, et auto peab olema ikkagi enda oma ja parem kui välja ostetud ja, ja omakorda nende vanematel oli see ju lausa eluks ajaks. Siis ma vaatan, minu jaoks on auto selline noh, ütleme, mul on auto, mida ma rendin. Ja, ja minu lapsed tõenäoliselt mõtlevad hoopis teistmoodi, nad mõtlevad, et kuidas nagu punktist A punkti B-st jõuda ja nad ilmtingimata ei pruugi seda autot üldse nagu isikliku objektina käsitleda.
Kõigepealt selle aeglase sõitmise kohta, et, et see, et ta sõidab kuni kakskümmend viis kilomeetrit tunnis, on meie hinnangul täiesti piisav, et, et teha seda sellistel aladel nagu kas või vanalinn või, või õuealad või, või tegelikult ka normaalses liikluses. Ja pigem on see kinni regulatsioonis, kui autos, et, et auto suudaks teha seda ka kiiremini. On mingid kohad, kus on pimealad näiteks ja kus, kus inimjuhid rikuvad reegleid, aga ka sellele me oleme mõelnud, et sellised kohad on tulevikus lahendatavad. Näiteks statsionaarsed, posti otsas olevate lidaritega, mitte selle lidariga, mis bussi küljes on, sest noh, lihtsalt tekivad pimenurgad ja, ja buss, buss ei näe ümber nurga. Aga tulles nüüd selle, ütleme ambitsioonitaseme juurde, siis, siis meie ambitsioon on olla omas nišis kõige kiiremini kasvav ettevõte maailmas, pakkuda nii-öelda turul juba. Noh, siis valmis olevat lahendust, et me, me nagu veelkord, me, me räägime tulevikulahendustest ka ja me räägime, arendame seda ka, et millised need autod tulevikus võiks olla. Aga praegu me sihime tehnilisest keelest level neli autonoomsust. Mis tähendab siis seda, et, et auto on võimeline iseseisvalt ka päris liikluses sõitma. Aga kui tulevad mingid ettenägematud olukorrad, milleks teda ei ole programmeeritud. Siis peab olema inim, inimesel võimalik kontroll üle võtta. Ja, ja praegu me töötame selle kallal, et, et see inimene saaks seda teha teleopereerimise kaudu. Ehk siis üks inimene saaks samaaegselt jälgida mitut autot ja siis muutub see ka majanduslikult loogiliseks, et noh, olgem ausad, niikaua kui inimene sõidab selle autoga kaasa operaatorina, turvaoperaatorina. Nii kaua ei ole seal ju muud, ütleme majanduslik, või seal majanduslik loogika pigem on äraspidine, sest, sest pigem on see odavam siis võtta juba rooliga keegi inimene sinna sõitma. Aga kui me liigutame selle inimese autost välja, mida me oleme juba ka päris mitmes kohas testinud, siis muutub see ka majanduslikult täiesti, täiesti loogiliseks ja ühe inimese kohta saab kontrollida näiteks kümmet autot.
ma just selles mõttes huvitav planeer, et ega tegelikult, kui me mõtleme ka sellele, et, et millele me ise ühiskonnana usume, et, et kust nagu need autonoomsed sõidukid kõige. Kõige vastuvõetavamad meil on, siis, siis küllap see nii lähebki, et, et sellistes piirkondades, mis on autole juba varasemast tuttavad ja kus nad teevad. Ikkagi suhteliselt rutiinsemaid sõite kui see, et, et minna siis. Ma ei tea, kuskile India väga-väga ettearvamatu liiklusega piirkonda sõitma, et. Et, aga noh, ütleme meie testid ja, ja opereerimiskogemust on näidanud, et, et autonoomne sõiduk saab hakkama ka täiesti tavalises, normaalses liikluses. Aga kõige paremini toimib ta ikkagi nendes kohtades, kus ta on saanud endale täielikult selle ala selgeks ette kaardistada, korraliku punkti pilve või siis, ütleme siis. Nii nagu masin maailma näeb, lidarite ja kaameratega mõõdetult ja, ja objektid tuvastatult saab sellise pilve ette ja, ja seal ta suudab ikkagi ennast ikkagi väga mugavalt tunda ja, ja väga turvaliselt liikuda.
Jah, eks see, eks see kõige keerulisem osa ongi ikkagi nende erinevate komponentide, esiteks õigete komponentide väljavalimine ja teiseks nende hästi tööle panemine ja sellise tervikliku. Lahenduse toimima saamimine, mis siis ka päriselt sõidab nii lumes, nagu me praegu saame siin näiteks testida viimased nädalad erinevaid lidareid, kus osad lähevad lumesajus. Jooksevad täitsa kinni ja osad töötavad ka lumesajuga väga hästi. Või siis, või siis ka väga soojas kliimas, kus, kus on hoopis teistsugused väljakutsed. Lisaks on ka see kogu ikkagi auto, ütleme siis kere ja, ja sellise noh, konstruktsiooni väljaehitamise pooles ikkagi väga palju neid asju, mida me ise teeme. Mis annab ka selle võimaluse, et kui meil tekib noh, ütleme siis piltlikult homme klient, kes ütleb, et meil oleks vaja kümme või, või kakskümmend autot, mis on hoopis teistsuguse kerega. Noh, näiteks meil on siin konkreetselt olnud juttu, et, et kui minna näiteks opereerima Suurbritanniasse, siis peab olema auto uks teisel pool, et siis me oleme võimelised väga lühikese ajaga selle. Nii-öelda muudatuse tegema, et, et kogu see, see tootmis ja, ja koostöövõimekus on, on majas sees olemas. Aga mis on praegu selle autonoomsete sõidukite tegemise juures just nagu laiemas pildis hästi huvitav, on see, et. Et tegelikult autonoomseid sõidukeid on ju üritatud juba aastakümneid, kauem kui meie kolmekesi oleme maailmas elanud, on, on juba üritatud autosid panna autonoomselt sõitma. Aga alati on olnud see, et, et see tehnoloogia ei ole olnud piisavalt küps, et, et nii nagu kõvakettad, eks ole, olid maja suurused või, või noh, tänases mõttes kõvakettad või, või mälud. Siis samamoodi ka paljud need tehnoloogilised lahendused olid kas liiga suured, liiga kallid, ei, ei saanud neid koos toimima. Isegi veel mõni aasta tagasi, kui üks noh, täna ütleme siis maailma üks suuremaid, üks prantsuse börsiettevõte, kes hakkas mõne aasta eest sarnaseid sõidukeid tegema. Isegi selle mõne aastaga juba on tehnoloogia sedavõrd palju arenenud. Et me saame öelda, et, et natuke hiljem alustades oled sa nagu ajahetke mõttes paremas positsioonis. Ja mis omakorda annab ka selle selge fookuse, et, et see ajaaken nagu edu saavutada ei ole ka väga pikk, sellepärast et tehnoloogia areneb jälle edasi ja, ja võib-olla kunagi tõesti jõuame sellesse, et. Sellesse faasi, kus tõesti LEGO-na on võimalik neid juppidest täitsa nagu järjest rohkem ise kokku panna.
Meie nipp on see, et me ei trügi nendesse piirkondadesse, mida me ei tunne. Ehk siis Auve Tech ja autod enne kaardistavad selle konkreetse ala, see ala võib olla. Ma ei tea, üks tänav, aga see ala võib olla ka näiteks Tallinna vanalinn, kaardistavad selle siis ette ära. See, see punktipilv ja kogu see nii-öelda 3D vektorkaart puhastatakse, tehakse kvaliteetseks ja, ja me sõidame selles alas, mis on varasemalt kaaristatud. Nüüd, mida üritavad teha Tesla, Google, veel paljud ettevõtted, on see, et, et minna täiesti võõrasse olukorda. Jooksvalt sõidu pealt, eks ole, sõites ma ei tea sada kakskümmend kilomeetrit tunnis, hakata objekte tuvastama ja kõike jälgima. Ja, ja see on, ma olen täitsa kindel, et tehnoloogiliselt nad ongi selleks võimelised, võimelised ja, ja kui miljardeid investeerida saavutab väga palju. Aga, ja me Taaviga ju nägime juba, juba kuus aastat tagasi Californias sõites, et, et tõesti need autod sõidavad turvaliselt ja liiguvad väga kenasti ka linnaliikluses. Aga eeskätt küsimus on selles, et millal on regulatsioonid valmis selleks, et. Et näiteks Teslal või, või minu pärast Volvol. Anda täielikult kontroll inimeselt masinale üle. Ja mulle küll tundub, et, et see aeg ei ole väga lähedal, et, et ma, ma arvan, ma tunnen poliitilist mõtlemist päris hästi ja, ja ikkagi siin ollakse väga ettevaatlikud. Et eeskätt ikkagi autonoomsus peab minema enne massidesse sellises turvalisemas ja ettearvatamas kontekstis ja see on just see nišš, kuhu. Kuhu auväe on läinud, et me ei, me ei arva, et me peaksime ootama kümme aastat ja, ja. Meil ei ole neid miljardeid, mida, mida investeerida, et Elon Muskiga nagu võidu jooksta.
ju. Jah, sest kui me oleme jalgrattaga näiteks sõitnud aladel, kust liigub ka inimene, siis me teame, et, et inimesed tegelikult. Ei käitu alati loogiliselt ja inimesed hakkavad mingites ootamatutes olukordades liikuma ka külges. Aga loomulikult see, see, see funktsionaalsus ongi see, mis ta autonoomse teeb, et ta. Esiteks on ta võimeline, noh, me talvel oleme siin jälginud, ta sisuliselt on võimeline omaenda jäljest sõitma sedasama ringi, kui, kui tal see mingi ring ette, ette anda, et ta on suuteline ennast ikkagi kogu selles maailmas väga täpselt positsioneerima. Ja teiseks siis lidarid ja, ja kaamerad ja noh. Ka radari, aga, aga põhiosa ikkagi ridarite ja kaamerate pildi abil ikkagi tuvastama loomulikult ka neid liikuvaid elemente ja. Ja, ja noh, siin ongi kõige, kõige huvitavad väljakutsed tegelikult on need, kus, kus näiteks autod pargivad valesti, et kus, kus on auto olukorras, kus, kus seda ei peaks olema, et seda tuleb Ülemistes kogu aeg ette, et. Ja, ja noh, neid huvitavaid asju kindlasti on veel, aga mis on veel üks eelis sellel, kui autole enne, kui ta sinna sõitma läheb, see maailm ära õpetada. On ka see, et, et sõltumata sellest, kas, kas on sadanud maha mingi, ma ei tea, kihtlehti või, või noh, mis praegu on, eks ole, paks lumi. Siis autot see ei heiduta, ta ei pea ilmtingimata igas olukorras üldse tänava jooni lugema, sest ta teab isegi, et. Et, et selles kohas on, on sellised märgid ja see, see on võimalik talle ka ette anda, et. Et see teeb jällegi elu väga palju lihtsamaks, et kui sa saadad nagu näiteks noh, sellise auto, mis, mis läheb võõrasse piirkonda ja siis. Sul järsku on, eks ole, liiklusmärk täistuisanud. Okei, ütleme ka tavalistel sõiduautodel on võimalik nagu teatud piirid ja asjad ette anda, aga ikkagi. Ikkagi see jällegi nagu oluliselt muudab elu lihtsamaks ja loogilisemaks, kui ja-ja vähem me sõltume mingitest välistest teguritest.
Väga hea, ma ütlen, et see on alati kuum teema, et, et kui palju otseselt nendest kontaktidest kasu on, et, et äkki peaks rohkem panema üldisesse maine ja, ja nime tegemisse, aga see on teine vaidlus, et seda me siia ei pane. Aga kui sa räägid praegu, et silbriautoga ka te investeerite, kas teil on mingi kindel tüüp, ehk siis te teete, ma ei tea, ainult. Neid investeeringuid, mis on seotud teie põhifookusega, ehk siis samade autonoomsete autodega või autonoomsete liikumisvahenditega, et kustkohast see teie, see nii-öelda investeeringute fookuspunkt on?
Pateetiliselt just nimelt, aga, aga tegelikult me, me ei ole nagu huvitunud asjadest, mis, mis on lihtsalt huvitavad, vaid, vaid ikkagi vaatame sellise nagu pikema vaatega. Oleme vaadanud ka seda, et, et mismoodi maailm võiks muutuda koroonapandeemiast tingituna, et on mitmed teenused ja mitmed valdkonnad, mis ilmselt kunagi ei taastu samale tasemele ja samasse kohta, kus nad olid enne koroonat. Ja, ja on väga meeldiv näha, et, et Eestis on väga niimoodi, ütleme siis avatult ja, ja kiiresti mõtlevalt, mõtlevaid meeskondi, kes on suutelised väga loovaid lahendusi looma ja mille kohta me tõesti siiralt usume, et nad on. Maailmas ka konkurentsivõimelised, kui valdkondadest rääkida, siis noh, kindlasti lisaks transpordile ja, ja autonoomsusele kindlasti ka energiasäästu puudutavad teemad ja, ja laiemalt selline roheline maailmavaade on meile väga omane.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]