Üksteist aprill on käes, laupäeva pärast lõuna ääres, Tart on eetris, saatejuhid Taavi Kotka, Henrik Roonemaa, nagu alati. Meil täna kaks külalist, Markus Villig, kes on tuntud kui Bolti kaasasutaja ja Sten Tamkivi, kes on üldse tuntud kui idufirma kõneleja. Ja, ja loomulikult tänase saate teema on meil nädala jooksul üles kerkinud, päris selline valus küsimus, et kas riik lisaks sellele, et me toetame kaevureid ja turismisektorit ja. Ja, ja suurettevõtteid nagu Tallink, kas Eesti riik peaks toetama ka hätta sattunuid, hätta sattunud ja hätta sattuvaid idufirmasid? Ja küsimus kerkis üles sellepärast, et, et Bolt, Bolti asutajad saatsid siis Eesti riigi juhtidele kirja, kus ütlesid, et nemad on hädas ja pangast laenu ei saa ja nüüd võiks Kredexi poole pöörduda. Et, et riigi garantiiga mingisugune laen saada, summa on päris suur ja rasked ajad üle elada ja puhkeks selline diskussioon selle üle, et. Et noh, neil läheb ju niigi hästi ja neil on investorid, ise räägivad, et on siin miljard väärt ja muudkui toovad viiskümmend miljonit siit ja sada miljonit sealt, et miks siis investorid oma, oma. Kuldmune, munevale ja kanale ei pane siis õlge alla ise. Ja sellest meie tänane saade siis ongi natukene sellest, et miks Bolt seda, sellise palve esitas. Aga peamiselt sellest, et, et kui neid nüüd tuleb veel, siis kas Eesti riik peaks minema oma idufirmadele appi, arvestades, kui rahvusevaheline see, see asi kõik on. Või kes peaks ja võib-olla peaks nad siis üldse alla vett laskma, nii et sellest me täna arutame.
No aga annab sõna Markkusele, et las ta räägib lahti selle, selle segaduse kõigepealt, et noh, ütleme Eesti meedia muidugi haaras oma pealkirjakultuses ka ikka kondi ja kirjutas kohe, et, et Eesti riik annab laenu Boltile, tegelikult oli küsimus ikkagi ainult garantiis, eks, aga, aga mõtlen, las Markus räägib ise.
Markus, mis see Bolti olukord täna on, et neid numbreid on erinevaid läbi käinud, et palju teil käive langenud on, et on see kakskümmend viis, kolmkümmend viis, kaheksakümmend viis, mis see majanduslik selline reaalsus täna Boltis on?
Eks põhimõtteliselt nagu riik peaks tegema peast näiteks Bolti poolsi üks arvutuse, et vaatama, kui palju selline nii-öelda keskkond või keskus Eestile pikaajaliselt tulu toob. Ja arvestades, kui see peaks kaduma, siis noh, põhimõtteliselt saad teha kalkulatsiooni, on ju, et nüüd seesama laenu võimalik risk, et noh, et, et ma teen laenul garantii ja see laen läheb LIApp mingil hetkel. Versus siis see tulu, mis nüüd tuleb näiteks, kui see firma ei lähe LIApp ja, ja, ja see firma jätkab siin, ütleme viis-kümme aastat, on ju. Et mis on see riigi tulu, et põhimõtteliselt peaks sellist matemaatikat tegema nagu iga sellise otsuse puhul, nii-öelda sinu vaatest.
Kui te ei saa seda raha, seda Kredexi toetust, eks ole, ja või ma ei tea, riik ei osta osalust või mis iganes, meetodid siin nagu läbi on käinud, ühesõnaga, kui te ei saa seda, mis Boltist saab?
Ma tahaks selle lõigu lõpetuseks veel, et kui me lõpetame võib-olla selle Bolti personaalküsimusega ära, et siis, siis üks teema on veel üleval, kaks aastat, umbes kaks aastat tagasi kirjutas Äripäev sellest, kuidas Taxify omanikud registreerisid need ettevõtted Lätti, mille kaudu nad Taxify'd omasid. Kas see markus on endiselt nii ja, ja kui Eesti riik paneb õla alla, kas siis võib juhtuda, et need ettevõtted tulevad Eestisse tagasi?
No minu selge seisukoht siin selgelt on see, et me peaksime kogu aeg arutama, vahet pole, mis sektorist me räägime, ehk siis, et matemaatikaks peaks pidevalt käima ja nii naljakas, kui see ei ole, et kuigi meil on meeletus koguses datat, meil on isegi seda datat, et kui palju näiteks ettevõtte vahelise, vahelised käibed on tõusnud või langenud, eks, mis sektoril on pihta saanud edasi, see on kõik meil olemas, aga jätkuvalt kogu see diskussioon on hästi emotsionaalne, et noh, et, et a la. Põllumehed võivad võõrtööliselt sisse jätta, aga tööstus ei või. Noh, samas kui sa paned võrdlusesse näiteks ekspordimahud, jällegi tekitab nagu küsimusi, et noh, et, et kust see otsus nüüd tuli siis, et mis kõhutunde või, või emotsiooni pealt see otsus tehti või ühesõnaga. Kas Valgevene programmeerijatega riigihankeid, Eesti riigihankeid teha. Versus nagu Eesti programmeerijate riigihankeid teha, et noh, et, et samasugune diskussioon, on ju, versus nagu, ma ei tea, Ukraina maasikakorjad või Eesti maasikakorjad, on ju. Ja selles mõttes minu seisukohalt on väga selge, et vahet pole, mis sektor on see IT, on see start-upid, on see tööstus, ehitus, nii edasi, me peame arvutama. Ja naljaks muidugi minu jaoks kõrva jaoks on see, et, et kui on majanduse häda ja, ja tõesti häda on käes, siis näiteks ehitussektor on väga häälekas, et suurendage riiklikke tellimusi, teede ehitust, riiklikke objekte ja nii edasi, on ju. Mis on tegelikult nii-öelda otsene riigiabi, ehk siis me paiskame, noh, suuremaid summasid majandusse, eks, on ju. Versus nagu see, et me, noh, sõna otseses mõttes, ma ei tea, Tallinki puhul või, või siin näiteks Bolti puhul, me räägime laenu käendamisest. Ehk siis me ei räägi sellest, et me nagu valame jälle raha sisse, vaid me räägime sellest, et, et juhul kui peaks väga-väga halvasti minema, et siis on see risk, et see laen läheb hapuks. Eks, et, et, et selles mõttes nagu me peaksime laiemalt vaatama ja teine, mida me peaksime laiemalt vaatama minu arust on see, et, et kui me vaatame startupi maastikku, siis näiteks kui me võrdleme ennast kas või Läti, Läti ja Leeduga, või ma ei tea, võtame siin suvaliselt teised soomlased, rootslased ümberringi. Siis me oleme kogu aeg uhked olnud viimased aastad, et kui palju unicorn'e on siit välja tulnud, et midagi on see keskkond siin teinud teistmoodi, midagi on see keskkond arenenud kuidagi teistmoodi. Võrreldes nende partneritega ja minu arvates tänane situatsioon, kus nüüd tõesti esimene, ütleme nagu startup sektori jaoks tegelikult on ju esimene suurem pauk, et meie sektor hakkas kasvama kuskil, ongi seal kaks tuhat seitse, kaks tuhat kaheksa, kaks tuhat üheksa. Et esimene suurem pauk, et kuidas sellises situatsioonis riik käitub, et kas ta muidu nagu, kes nautis seda, ütleme, riigi maine jaoks positiivset kuvandit. Nüüd, kui on hädaga ja siis on umbes, et noh, saage ise hakkama või siis on ikkagi see, et, et ka hädakorvama ikkagi nagu noh, nii palju kui saab, noh, pane mõnal alla ja, ja toetama, on ju, et. Et noh, see ongi sama oluline, kui ma hakkan tulevikus tegema uut start-up, et ma valin ka selle järgi oma peakontori, et juhul kui noh, tuleb ikka täitsa nagu midagi ventikasse, et, et kas ma siis usun seda, et mul on võimalik ka nagu riigi poolt mingit tuge saada. Ja kusjuures ma toonitan mitte nagu raha sisse, vaid, vaid noh, pigem nagu mingit nagu laenukäändust, on ju. Et see hakkab ikkagi mõjutama seda keskkonda ja sellepärast on need otsused olulised, olulised, aga ma arvan, sul, Sten, on parem pilt praegu, mis üldse toimub nagu start-up'ide rahastamisel.
Neli miljardit töösse, kui, kui Inglismaal protsessid käivad väiksemates õikides, et noh, näiteks Bolti puhul on ka Eesti riigijuhid käinud ja vastu rinda tagunud, et meil on Eesti kõige kallim OÜ. Et asutades järgmist firmat või järgmises investeerimisraundis, me oleme nagu riigiga koostöössektori ja riik on välja kurja vaeva näinud, et anda juurde neid põhjuseid, miks need firmad peaksid olema registreeritud. Aga nüüd me vaatame olukorda, et oleks see Bolt nüüd siis ennast Amsterdami ära registreerinud või oleks see Bolt ennast Londonis registreerinud, nagu kindlasti mõni investor küsis. Et võib-olla siis täna oleks juba garantiid lauale, et.
Ma saan selle numbrilise näit, näite ka tuua, et me järgmise kolme aasta jooksul Boltis investeerime üle saja miljoni tootearendusplatvormi. Et noh, meil on nagu sajad arendajad, kes ehitavad igapäevaselt toodet, et meil oleks maailma ja Euroopa üks parimaid, siis selliseid transpordivõrgustikke, siis kas kaupade või inimeste või mille iganes liigutamiseks linnas. Kui me läheme panka, siis nad vaatavad, et selle asja väärtus on sisuliselt null. Et selle vastu nagu mingit laenu võimalik võtta ei ole.
No meil on nüüd viis minutit aega, ma tahaks ühe, et te seletaksite mulle lahti selle mehhanismi, et. Et miks on, miks on erainvestorite kraanid praegu kinni? Ühesõnaga, et kui ma vaatan näiteks, ma ei tea, Grantspys ütles, et Bolti on pandud kolmsada miljonit, noh siis. Seesama talupoja tarkus, millest ka Sten natuke rääkis, et talupoja mõistus küsib, et okei, kusagil on mingid inimesed, kes on pannud Bolti kolmsada milli ja kas nad tõesti on valmis täna laskma selle firma sisuliselt põhja ja mitte panema viiskümmend juurde, noh, et see. Tänaval kõndivale tavainimesele ei ole mitte kuidagi loogiline, sa oled kolmsada pannud, sul tegelikult ju on see raha on ju, ega sul ei ole, raha ei ole maailmast kadunud, et kuidas siis nüüd öeldakse, et okei, minge allavett, mina küll ei pane juurde, see ei ole loogiline.
Siin on üks oluline nüanss ka selles, et kuidas tehnoloogia ettevõtete raha tõstmine käib, et, et tihtipeale investorid, kes panevad sinna raha, näevadki, et seal on mingisugune risk ja, ja sellega kaasnevad ka mingisugused garantiid, mis juhtub, kui ettevõte tõstab tulevikus väiksema valuation'i pealt raha. Et, et see on ka üks nüanss, mis, mis siin on päris oluline, et, et kui sa oled näiteks eelnevalt tõstnud raha teatud hinna pealt ja sa järgmisse raundi tõstad oluliselt madalama pealt. Siis kõik varasemad investorid kaotavad sellega proportsionaalselt oluliselt rohkem. Et seal on nagu mitu nüanssi, on see, et, et miks nagu kordades madalama hinna pealt raha tõstmine on põhimõtteliselt võimalik kõik olemasolevad väiksemad osanikud lihtsalt välja süüa. Mis konkreetselt Bolti puhul näiteks tähendab seda, et enamus, üle, üle poole meie tänastest osanikest on, on eestlased, kes kõik liitsusid esimestes raondides. Et noh, antud näidete puhul nagu nemad oleksid esimesed, kes sellega kaotavad suure enamuse oma, omaosalused. Et see on, see on lihtsalt üks nüanss, aga teine pool on pigem see, et, et noh, muidugi sõltub sellest, mis need tingimused lõpuks tulevad, muidugi me teeme sellega tööd samamoodi kui teised tehnoloogiaettevõtted, kes üritavad praegu raha tõsta. Aga, aga küsimus ongi selles, et kuna enamus investorid ei taha nagu lihtsalt absoluutselt järgmised kuud ühtegi investeeringut teha, kuni nad näevad, mis turuga toimub, siis, siis see panebki ettevõtted raskesse olukorda.
Ja, ja lugusid veel väljastpoolt Bolti, mis ma olen viimase nädala jooksul kuulnud ettevõtjatelt, on see, et näiteks sul suur Londoni fond, kellel oli juba rahali laual, võttis oma või selle paberiga tagasi. See on tavaolukorras nagu ennekuulmatusi, sellest kõik räägiksid ja selle fondi juurde enam ei läheks. Aga lihtsalt kriisiolukorras on nagu võimalus teha ka lihtsalt nagu sigadusi, mis on nagu tehniliselt, sa oled nagu, kui ma ei tea, kolm või kuus kuud vaeva teinud ja lihtsalt nagu kokkulepped enam ei pea. Siis teine näide on see üks Eesti startup, kellel on vaja kuskil neli, viis miljonit eurot kapitali. Nende finantsnumbrid on sellises seisus, et nad oleksid kuskil kuu aega, kaks kuud tagasi oma kasvu pealt saanud selle, selle viis miljonit kätte, nii et nad oleks arvanud kümme protsenti ettevõttest. Täna peaksid andma kakskümmend viis protsenti ettevõttest. Ja nagu see, asutajad nagu mõtlevad, et noh, et kas see on seda väärt, on ju, et tegelikult elu ei ole nii palju nende jaoks muutnud, nende äri ei ole nagu nii palju kokku kukkunud, et see on nagu puhas emotsiooni nagu vahe. Ja nüüd ongi see, et kui nagu leiaks teisi meetmeid, kuidas sedasama kapitali kaasata. Mingisugune, ma ei tea, kuus kord hiljem, siis, siis noh, nende puhul see ongi täpselt, kui saaks tööjõu makse maksta kuus kord hiljem, on ju. Et siis, siis meil täna ei oleks seda raha vaja ja siis me võib-olla saaks jälle kümme protsenti, võib-olla saaks is Ehk siis sihukesed nagu väikesed tobedad nagu olukorrad, mis teevad selle, see ei ole nagu see, et erakapitali ei saaks, vaid see on ka väga sageli lihtsalt see ajastuse küsimus, et praegu on lihtsalt väga-väga halb, et.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]