Elupõline häkker Andrus Aaslaid

Mis tänapäeva nendest tehnoloogiatest veel on sellised, millele sa nagu huviga otsa vaatada, et noh, ma ei tea, me räägime siin, ma ei tea, AI-st ja isesõitvatest autodest ja jumal teab millest veel, VR-ist, AR-ist.

Aga sa seda poolt nagu kõike usud, mida räägitakse, et no meil siin saates ka iga kolmas inimene tuleb, ütleb, et noh, et varsti on isesõitvad autod või. Või noh, kui ma loen tehnoloogia uudiseid, et siis ka käib suurem muretsemine selle üle, et noh, et kas robot, ma ei tea, võtab üle või kas robot saab otsuse hakata inimesi, inimese elu kustutama näiteks ja kõik, kõik need küsimused, kas need on kuidagi sinu radaril ka või ei ole?

Minu seisukoht on, vot kui ma nüüd jälle teaks, kes selle tsitaadi ütles, aga, aga minu seisukoht nendes asjades on, et inimesed järjekindlalt alahindavad tehnoloogia mõju üle, lühiajaliselt ja ülehindavad pikaajaliselt. Ehk siis see on seesama kuubaaside näide, et, et me kõik arvasime, et kahe tuhandendaks aastaks on kuubaasid, eksole. Mis tegelikult nagu ei ole siiamaani juhtunud. Samal ajal see tehnoloogia, mida me tänu kosmose võidurelvastumisele oleme nagu omandanud igapäevasesse ellu, seda on nagu raske üle hinnata, et noh, peaaegu kõik, mis meil siin täna toas on, on kuidagi kosmosega seotud ühel või teisel. Noh, kasvõi materjaliteaduse või elektroonika või, või mille iganes poolest, eks ole. Et, et täpselt samamoodi on nende isesõitvate autodega ka, et noh, ega. Täna me oleme ju, kui me vaatame, kuidas nagu mingisugune täisvarustuses Tesla liiklust analüüsib, siis. Siis nagu noh, ta ju näeb kõike, mis ta ümber on, võtab vastu sisuliselt õigeid otsuseid, abistab sind ja teeb kõike. Ma arvan, et me näeme selliseid nagu väga kasulikke juhiabilisi päris nagu, nagu, nagu lähitulevikus kõigil autodel. Kas see tähendab seda, et kümne aasta pärast on meil nagu linnatäi sisesõitvaid autosid, kes sünkroniseerivad oma liiklemist mööda linna, ma arvan, mitte. Et, et selleks on need infrastruktuuri investeeringud nagu liiga suured ja selleks peab liiga palju nagu muutma inimeste sellist sotsiaalset käitumist, sellepärast et noh, see on nagu kõik on öelnud, et. Ise sõitva auto nagu kõige suurem probleem on see, et kui me paneme talle nagu kaks autot risti üle ristmiku minema, siis me peame vahepeal aknad mustaks tegema, sest inimese nagu. Süda nagu seda, kuidas kahe.

Aga minu jaoks see, see isesõitvate autode küsimus on, see tundub mulle veider, lihtsalt selle poolest, et see tehnoloogia tundub mulle ogar. See tundub mulle, et mulle tundub, et meie kujutusvõime on täna nii piiratud, et me kujutamegi ette täna noh, nii-öelda neid, nii-öelda kiiremaid hobuseid. Või et noh, me võtame sellesama asja, mis on neli ust neli ratast, on ju, ja ütleme, et noh, et aga, et me võtame selle juhi kohaselt ära, et noh, vot siis on tulevik. Ja mina arvan, et ei ole, see, see tundub mulle noh, nagu tõesti nagu sada aastat vana tehnoloogia tõstmine nagu järgmisel tasandil ja tavaliselt need asjad nii ei tööta. Tavaliselt ikkagi selle asja o

Noh, see on selline innovatsiooni, innovatsiooni ABC, eks ole, et sa saad teha ühe innovatsiooni korraga. Kui sa lähed mitut innovatsiooni korraga tegema, siis isegi kui sa teed õige asja, sa tõenäoliselt hävid, sellepärast et inimesed ei ole võimelised seda vastu võtma, ehk siis noh, selliselt nagu noh. Kalesilt nagu autoni, paratamatult sinna vahele jääb üks selline kalesikujuline ilma hobuseta sõiduvahend, eks ole, et, et, et. Et nii me oleme seda isesõitvate autodega ka, et noh, tegelikult mida me innoveerime, me innoveerime ju kuidas saada ühest kohast teise. Auto ei ole ju noh, väga paljudele inimestele siiski mitte asi iseeneses, et noh, noh, okei, autod on toredad asjad lihtsalt sõitmiseks ka, aga, aga reeglina me sõidame ikkagi selleks, et saada ühest kohast teise, eks ole. Ja, ja vot nüüd on küsimus, et kuidas me saame ühest kohast teise, noh, selle esimene selline, lineaarsel skaalal on see isesõitev auto, mis tuleks meile järgi, korjaks meid peale, viiks meid kuskile, on ju. Aga nüüd need sotsiaalsed innovatsioonid, et kas see auto kuulub üldse meile või kuulub ta mingisugusele, kas mulle tulebki järgi ainult Bolt või kas see Bolt mingisuguse. Kui ma olen andnud mingisuguse ligipääsu näiteks Bolti mingile AI-le, kas see nagu vaatab minu kalendrit ja kuna on tõenäosuseid seitsekümmend kaheksa protsendiga, mul on sel ajal umbes vaja minna sinna. Veel enne, kui ma olen aru saanud, et shit, ma ei ole seda taksot tellinud ja jään järgmisele koosoleku hiljaks. Selgub, et juba minu nimeline auto on maja ees ja, ja suriseb ja ootab, millal ma talle peale istun, et noh. Et, et ma olen, ma olen väga nõus, et tõenäoliselt see innovatsioon lõpeb hoopis teisest.