Nad on nii ja naa, mul oli väga hea võimalus, Boltis töötades, kus meil oli sellel ajal, kui mina seal töötasime, lõpetasime sellega, et meil oli kolmekümnes riigis viiekümnes kontoris töötajad, neid oli siis tuhat viissada tükki. Ja kuna ma esimene aasta Boltis töötades olin ka personalijuht, hiljem selle osa andsin ära enda käest. Siis me tegime sellise võrdluse kõikide nende riikide töö seadusandlaste kohta just selles, et kuidas sa võtad inimese tööle, milline on. Näiteks katse aeg, millised tingimused sa katse aega tohid pikendada, ei tohi, eks ole, mis on Eestis ka probleem, et kui sul ettevõtte sees näiteks üks töötaja liigub. Ühelt töökohalt teise töökoha peale, mis on absoluutselt teistsugune, sa annad inimesele võimaluse näiteks, siis sa ei tohi uuesti katse aega kehtestada, eks ole. Mis oleks nagu mõistlik tegelikult. Ja kas, kas, kas siis mismoodi seda töösuhet lõpetada saab, millised on sellised puhkused lisaks siis põhipuhkusele, mida sa inimesele andma pead, kas nad on tasustatud, tasustamata? Kas on mingisugused muud kohustused juures veel, et kõike ja kas on näiteks erinevad vormid töötamiseks, et noh, näiteks Ameerikas on kaks täiesti erinevat vormi, et seal töölepingud tavaliselt inimesega ei sõlmita. Vaid sul on need at will töötajad, kes siis ongi, sa teed talle ühe leheküljelise pakkumise, ütled, et. Sina, Peeter, ma palun, et sa tuled mulle siia müügijuhiks, sinu palk saab olema, brutopalk saab aastas olema selline, sul on nii ja nii mitu puhkusepäeva, sinu ametinimetus on selline, selline ja meil kehtivad ettevõttes sisekorra eeskirjad. Ja, ja seal ei ole ka sellist töölepinguseadust, mis sätestab siis kõiki neid punkte, vaid tegelikult tööandja siis, tööandjal on selline meeletult paks sisekorra eeskiri, mis on umbes kuuskümmend, seitsekümmend lehekülge ja kus on siis kõik kirjas ja Ameerika reegel on see, et kui seal ei ole midagi kirjas, siis on lubatud, et näiteks, et kui sa ei kirjuta oma sisekorra eeskirja, et sa ei tohi relva kaasa võtta tööle, siis sa võid relva kaasa võtta tööle. Nii et, et need, need on väga erinevad ja siis on need töölepinguga töötajad Ameerikas, kes on siis noh, tavaliselt ta on sul mingi võtmetöötaja, et ta on siis mingisugune juhtkonna liige või mingi väga, väga, väga oluline töötaja. Kellega sa teed siis päriselt nagu töölepingu ja kellel on siis väga suured tegelikult sotsiaalsed garantiid ja ka need noh, suured lahkumisboonused, millest võib-olla. Vahel räägitakse Ameerika, ma ei tea, filmides või raamatutes, mis on seal, ma ei tea kuus kuud või aasta või mis iganes, eks ole. Need ka tegelikult on nendel töölepinguga töötajatel ainult ehk et see tavaline töötaja ongi sul nii, et sa võid noh, ka sinnasamasse sellesse kirja näiteks paned sa kirja, et, et, et ma pooled võivad töösuhte lõpetada näiteks kahenädalase etteteatamisega. Ja see on kõik ja sa võid selle lõpetada sõltumata sellest, kas, kas sul on põhjus selleks või ei ole põhjus selleks, eks ole. Nii et, et noh, see on nagu võib-olla üks äärmus, eks ole. Ja ka kõik tööandjad sugugi ei paku näiteks tervisekindlustust, vahel on see osariigis kohustuslik ja seda tuleb teha, aga seda ei ole igal pool. Ja, ja noh, siis on nagu teised äärmused, et on ka need, kus, kus on nagu rohkem ülereguleeritud kui Eestis. Et noh, näiteks ma võin tuua Tšehhis, kui sul on töölähetus, siis esiteks on iga riigi päeva raha erinev, sul on selline pikk nimekiri riikidest, sul on noh, mõned on grupeeritud, aga sul on umbes nagu noh, sõna otseses mõttes niisugune neljakümne viiekümne leheküljeline nimekiri. Kus iga riigi kohta on kirjas, palju on lähetuse päeva raha ja pluss siis lähetuse, lähetuse päeva raha arvestatakse niimoodi, et inimene väljus siis kontorist või kodust. Sõidab lennujaama, see on kohalik lähetus. Inimene jõudis lennujaama, läks lennukisse, nüüd algas välislähetus ja noh, samamoodi tagasitulemisega niimoodi, et noh, et seal üksi, seal ühe lähetuse vormistamine on juba noh. Terve tuumateadus, eks ole.
Ja, et jah, ta on, ta on keskmine, ma ütleks, et näiteks Inglismaa on oluliselt lihtsam. Ja seal ei ole neid piiranguid, seda kolme aasta piirangut, eks ole, mis meil on, et. Kui sa esimese kolme aasta jooksul lahkud ettevõttest ja pead siis realiseerima või välja ostma oma optsioonid. Sellisel juhul sa pead täna erisoodustusmaksu maksma, eks ole. Et Inglismaal seda ei ole ja, ja kui ma tegin jällegi, et Bolti näitel, kuna me ka andsime välja kõikidele töötajatele optsioone ja ma viisin sisse selle optsiooni programmi ja, ja tegin kogu selle optsioonide noh, kaardistamise ja, ja, ja ka tööriistade rakendamise läbi. Siis seal ka selgus, et noh, ta oli umbes nii, et kolmandikus riikides on ääretult kõrged maksud, et need maksud on siis seal nelikümmend, viiskümmend või isegi kuuskümmend protsenti, Prantsusmaal näiteks sada protsenti. Kui sa oled juba teatud suuruses ettevõtte, tahad seda optsiooniprogrammi teha, eks ole. Ja, ja kus on nagu siis ka neid piiranguid rohkem või et sa pead näiteks kuskil täiendavalt registreerima ennast mõnes riiklikus organisatsioonis, kui sa annad neid välja. Ja, ja, ja teatud riikides oli see palju lihtsam, kus ta ei ole nagu eriti reguleeritud, kus on reguleeritud ainult juhul, kui sa oled börsiettevõte. Et kui sa ei ole börsiettevõte, kui sa ei ole annoteeritud, sa oled lihtsalt üks väike firma, kes tahab anda välja optsioone, siis, siis ainukene, mida sa pead, mida töötaja teeb, on see, et kui ta lõpuks maha müüb siis oma osakud, mille ta on välja ostnud, siis ta maksab tulumaksu, eks ole. Aga paljudes riikides oli see juba, juba sellel hetkel, kui, kui töötaja välja ostab, ta ei ole realiseerinud, aga ta lihtsalt saab välja osta oma osakud. Juba sellel hetkel rakenduvad tegelikult mingid teatud maksud, mis Eestis võib-olla on kõik tööandja poole pool, aga näiteks noh, tuua võrdluseks, et mõned sellised tervisekindlustus siis noh, pensioniga seotud sotsiaalkindlustusmaksud, eks ole, seal võivad olla veel mingisugused sellised tööandja maksud näiteks. Mis, mis on nagu lükatatud pooleldi töötaja poole ja pooleldi on tööandja poole pool, siis need näiteks tuleb tasuda kohe, kui töötaja välja ostab. Et neid riike oli ka terve rida, mis jällegi teeb tööandja jaoks selle keerulisemaks.
Jah, meil on näiteks, me maksame Bolti kinni, et seal läksid ikka kontorisse ka aega.
Jah, ja noh, näiteks ka Bolti puhul, et kui sul on töötajad, näiteks mul on ka olnud sinna mitmed sellised ettevõtted, kus on. Kakskümmend neli seitse näiteks mingisugune klienditeenindus või support ja on ka inimesed öösel tööl, eks ole, et siis ka jällegi, et. Noh, Eestis on see mingi väga jäik piir, et mis kellast, mis kellani sa tohid seda kinni maksta, nii et sa ei pea maksma erisoodustust. Noh, tegelikult see on ka natuke liiga jäik, et see on nagu päris öösel, eks ole. Aga kui mu töötaja on ikkagi teinud pika tööpäeva, ta läheb kell kümme koju, siis noh, ma hea meelega maksaksin selle ka talle selle Bolti kinni, eks ole, ja võiks olla inimlik. Et selle sa maksad selle kinni, mitte et ta ei pea hakkama sõitma kuskile Keilasse, näiteks noh, ma ei tea, bussi ja rongiga, on ju.
Jah, aga see, eks ole, väga palju sõltub ka. Mulle tundub noh, sellest ajahetkest, kus sa ajaloo teljel parasjagu asud ja, ja noh, Eesti oludes kindlasti ka sellest sektorist, eks, et kui me mõtleme, ma ei tea, saja-kahesaja aasta tagusele minevikule, kust need töö, tööelu seadused ju üldse nagu kerkima hakkasid, eks, et millised töötingimused inimestel kuskil, ma ei tea, tehastes olid ja. Mis nende õigused olid ja palju neil aega oli, et, et täna lihtsalt aeg on edasi läinud, aga, aga ma arvan, et see on paljuski ka sellise mõtleva sektori või noh, ütleme sellise Valge Krahlise või IT-sektori küsimus, et töötajal on võimalik, eks ole, jalutada ta abi juurde öelda või, või sinu juurde, Riina, või sinna Bolti ja küsida, aga miks ma teil peaks siin töötama, noh, et see, ega see veel ütleme, kümmekond aastat tagasi ei olnud ju niimoodi, et, et töötaja võim oleks nii suur olnud, eks ole, täna on. Aga võib-olla viie aasta pärast või, või kuue aasta pärast ei ole, aga seadusemasin on nii aeglane, et kui me täna pöörame selle teistpidi, selle suhte ja anname kõik selle vabaduse, siis me peame hakkama äkki kuue aasta pärast jälle neid tohutuid diskussioone pidama ja, ja leiame, et töötajad on väga ahistatud, sest neil noh, ülemus käsib töötada ööd ja päevad läbi.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]