Ja tulevikumõtetest meie mingis mõttes ju esimeses saates on külas Eesti kõige suurema ja tähtsama idufirma juht Markus Villig ja Bolt, tere Markus. Tervist. Me kavatseme tänase saate siis veeta väga mitmel teemal rääkides, millest Markus kindlasti palju teab, me tahame rääkida Bolti tegemistest ja hetkeseisust. Tahame rääkida tegelikult kogu selle sektori, ütleme, mobiilsuse arengutest, kas need unistused, mis null protsenti intressimääraga inimestel olid siin mitu aastat. Kas need täna veel peavad paika või ei pea või kuidas Markus seda näeb, aga hakkame peale, Markus. Sa oled meil olnud tegelikult restardis, mitu aastat olid eelmises saates selline aasta lõpu külaline. Kord aastas detsembris andsid aru, et kuidas läinud on, no nüüd on paar nädalat sellest edasi või mööda läinud, aga mis siis? Küsime siis ära. Ma saan su naeratusest aru, et kaks tuhat kakskümmend kolm oli, oli okei aasta.
ja ma just mõtlesingi, et see on selles mõttes nagu oluline verstapunkt, et, et see nii-öelda meie riiklik poolmonopol nagu mingil hetkel ikkagi saab ületatud, eks, et. Aga see number, mis nagu praktikant läbi käib üle kümne miljardi, et see on juba uskumatu, et kui ma mõtlen selle peale, et kümme aastat on nüüd tehtud seda asja. Ja noh, seda lugu me oleme korduvalt rääkinud, kuidas see kõik algas, et kümme aastat on niisugune hea juubel, kus tagasi vaadata. Et kui sa mõtled selle kümne aasta peale ja peaksid tooma välja, ma ei tea, kaks või kolm sellist olulisemat hetke või nüanssi. Praegu vaatad, et noh, et see on nüüd õige otsus või see oli nüüd oluline vedamine, et kas, kas Bolti ajaloos saab üldse välja joonistada mingeid selliseid hetki või see on olnudki nii-öelda. Püsiva, distsiplineeritud töökuse tulemus see, kus, kus tänapoolt jõudnud on.
Okei, kümme aastat on möödas, paneme selle Bolti nüüd kuidagi sellesse globaalsesse pilti, et alguses kardeti, et noh, et okei, Uber võtab selle maailma ära ja, ja noh, teistel polegi mingit võimalust. Kui sa praegu peaksid seda valdkonda üldse kirjeldama, noh, te olete kindlasti no üks maailma top kolmest nimest, eks, et. Et tee nüüd mingi lühike kokkuvõte, kus Bolt on globaalselt?
Aga kas sinu kui Bolti ühe omaniku ja juhi jaoks on ükskõik, kas me asendame need eraautod Bolt Drive'iga, Bolti taksoga, Bolti tõuksiga, Bolti rattaga või oma, on sul mingisugune nägemus või mingisugune eelistus, vahet pole, peaasi, et on roheline ja sõida.
Pigem siin on küsimus, et mille jaoks me optimeerime, et kui me vaatame rahalist poolt, siis ilmselgelt täna Bolti jaoks me teenime rohkem raha selle sõidu pealt, kui seda tehakse taksoga. Sest lihtsalt hind on kõrgem, aga ilmselgelt kui me vaatame keskkonna poolt ja päriselt inimese mugavust, siis tegelikult on palju mõistlikum, et inimene teeks lühikesed sõidud näiteks elektrijalgratta või teeks nad tõukerattaga. Ja see on meile alati olnud üks printsiip Boltis, et me teeme alati seda, mis lõpuks kliendile on, on parem, et kui me näeme, et selle sõidu puhul on meil võib-olla meie lühiperspektiivis kaotama raha ettevõttena, aga me näeme, et see on kasutajale tegelikult mugavam, siis me tegelikult soovitame kasutajale, et võtta selle sõidu peale tõukeratas. Selle asemel, et sõita taksoga. Ja me näeme, et see on nagu pikas perspektiivis lihtsalt nii meile kui ka kliendile kui, kui linnale parem lahendus.
Aga jah, tasub selle statistika osas veel Tallinnas mainida, et jah, muidugi meil on veel pikk maa minna, et olla sama hea infrastruktuuriga nagu on Amsterdam või Kopenhaagen, aga tegelikult on juba näha, et ka need väiksed asjad, mis on praegu Tallinnas ära tehtud, töötavad väga hästi. Ja just oli hiljuti uuring paar nädalat tagasi, et jalgrattasõitjate arv Tallinnas on kasvanud aastaga kaks korda. Ja muidugi sellel aitasid kaasa ka ummikud tänu sellele, et toimus linnas ehitus, aga selge on see, et pikaajaline trend on, et inimesed kasutavad kergliiklust aina rohkem ja see on midagi, mida me väga tervitame, sõltumata sellest, kas nad sõidavad siis Bolti jalgrattaga või, või enda jalgrattaga.
Aga lähme nüüd ikkagi ette mõtte peale, ehk siis mõtleme ettepoole. Sa oled välja öelnud mitmel korral, et üheks teie nii-öelda vaheeesmärgiks saab olema IPO. Et selle nimel töö käib ja, ja veel ei tea, mis aastal see tuleb ja nii edasi, eks, aga, aga et see on, on üks selline nii-öelda märgiline, noh. Maitse ta on või vaheeesmärk, et aga, aga sa ei ole rääkinud väga palju sellest, et mis pärast seda saab või ühesõnaga. Noh, miks see üldse vajalik on või, või, või, või mis on tegelikult see nii-öelda, kuhu Bolt nagu omadega üldse jõuda tahab, sa nüüd siin saate jooksul mainisid seda, et võiks olla number üks üldse nagu maailmas, et ka minu Uberist mööda, eks, et aga. Aga kas sa räägiksid natuke seda lahti, et kui sa üldse mõtestad nüüd järgmist kümmet aastat, noh, vaadates kümme aastat on tehtud järgmist kümmest aastat. Et mis Boltist saab?
Sa pead selle vastuse ikkagi siin saates ka uuesti ära rääkima, mis puudutab sedasama kasumlikkust, eks, et. Et eriti vanapõlvkonna ettevõtjad alati peab eraldi selgitama, et kuidas see ikkagi saab olla niimoodi, et. Ettevõte muudkui kasvab, kaasab raha, kasumit ei ole ja väärtus muudkui tõuseb, börsil ka muudkui hinnad tõusevad, et mis nali siin ikkagi on selle. Et selle kasumlikkusega, et sa ütlesid, et võiks olla kasumis, aga noh, ei taha, et tahad selle asemel kasvada, et, et kui sa tahaksid täna kasumis olla. Mis, ütleme niimoodi, ma isegi ei oska seda tõlkida, et, et kuidas anda see kindlus nendele vanematele, nii-öelda kogenud ettevõtjatele, et. Et Boltil tegelikult noh, oleks suurepärane võimalus ka teha väga ilusat kasumit ja maksta dividende ja nii edasi.
Ühesõnaga, me võtame selle ette mõtte kokku, siis kasvada ühe protsendi pealt näiteks kümne protsendi peale sellest triljoni ärist. Võiks olla üks ettemõte ja teine on see, et kas tal seda läbi selle, et ka ettevõte muutub avalikuks. Õigel ajal, õiges kohas, täpselt veel ei tea, aga, aga panen need kaks mõtet siin kirja. Kui sa räägid riskidest, sa ütlesid ka, et noh, eks sa kaks tuhat kakskümmend viis vaatad, et kas läheme või ei lähe, et mis täna üldse Bolti jaoks on riskid? Arvestades, et te olete globaalne ärri.
Praeguses julgeolekuolukorras Eesti, sellise väga sinimustvalge Eesti firmana. Ükskõik, kas New Yorgi või Amsterdami börsile, mina arvan, Boltil väga asja ei oleks või noh, et see, see küsimus kerkiks ju prospektides ja igal pool investoritega rääkides üles ja see võiks teie IPO väärtust. No väga kõvasti alla tõmmata või vähemasti väga palju tüütut sekeldamist tekitada, et, et noh, kuidas saab teha mingi, ma ei tea, mis, mitu miljardit IPO nüüd kuskilt Eestist. Ükski pensionifond läänest siia raha ei taha äkki panna.
Siiamaani me oleme suutnud kaasata rohkem raha kui ükski teine Ida-Euroopa ettevõte ja jällegi me, me teame, et see ei ole meie jaoks lihtne. Ei siia Eestisse kapitali kaasata ega siin peakontoreid hoida ja siia inimesi meelitada. Aga me usume, et see on lõpuks nii Eestile kui, kui ka Boltile õige valik ja jah, lühiajaliselt see on keeruline pikas perspektiivis. Ina ja suurem enamus juhtkonnast on, on eestlased ja elavad siin ja me tahame ka siin seda ettevõtet ehitada.
Ja mu küsimus nagu selline laiem mõte oli see, et kas sa arvad, et või kas on võimalik, et selle börsile minekuga seoses peab Boltist saama mitte Eesti ettevõte?
Enda jaoks ma mõtestan seda, et kolm asja peab vähemalt paigas olema, et kõik hakkab lõpuks ambitsioonist peale. Et kui mul oleks olnud soov teenida kiire raha ja minna kuhugi sojale saarele puhkama, siis ma oleks seda ilmselt teinud juba kaheksa aastat tagasi, kui selleks esimene võimalus tekkis. Aga ma olen aru saanud, et ettevõtjate juhid, kes siis sellises mastaabis opereerivad, kus Bolt täna on ja meist edasi, hakkab kõik lõpuks sellest peale, et, et inimesel peab olema selge visioon, et ta tahab maailmas midagi suurt ehitada. Midagi paremaks teha ja, ja see on lõpuks see, mis tööle toob, et, et see ei ole kindlasti mingisuguse lühikese rahanumbri taga. Teiseks on muidugi vaja leida enda jaoks selline sobiv rütm, et esimesed viis aastat see töömaht, mis ma tegin, ei olnud kindlasti jätkusuutlik ja ma arvan, et see ongi võimalik teha siis, kui sa oled kahekümne aastane ja sa panustad ka kõik nädalavahetused järkveoleku ajatöösse. Ja, ja tänaseks on kindlasti see rütm stabiilsem, et, et ma saan ikkagi enamus nädalatel umbes viiekümne tunniga hakkama ja jõuan ka nädalavahetusel puhata. Ja, ja kolmas aspekt on inimesed, kes on sinu ümber, et lõpuks sõltumata sellest, mis on need ettevõtte tulemused, mis ikka kõige rohkem rõõmu valmistab, on see, kui su ümber on tugev tiim. Ja, ja selles mõttes ma olen tegelikult meie inimeste üle kõige rohkem õnnelik. Et me oleme suutnud Eestist kasvatada inimesi, kes täna ehitavad tõesti maailma tasemel ettevõtet, kellel on tiimid mitu seda inimest üle maailma. Ja, ja enamuse jaoks on täna nende esimene kõige suurem töökoht, et, et eelnevalt neil polnud mitte mingit sellist kogemust ja nad on koos Boltiga üles kasvanud. Ja, ja see on see, mis iga päev tegelikult rõõmu annab ja annab ambitsiooni, et ka järgmised kümme aastat seda jätkata.
Aga paljudes tehnoloogiafirmades, mille alustavad noored särasilmsed inimesed, on ju, võib-olla ülikoolis, võib-olla on ülikoolist välja kukkunud. Et see on nagu selline standardlahendus, et, et mingil hetkel tuuakse päris juhid, eks. Tuuakse nii-öelda professionaalne kogemustega juhtimine, lipsud, ülikonnad, kogu värk. Mis sa arvad nendest inimestest või kas, kas oleks Boltil ka äkki aeg ikkagi täiskasvanud nüüd tuua nagu ettevõtet juhtima, et käibeaja vastutus, nagu sa ütlesid, on juba nii suur?
Zuckerbergil on vist ka kogu meta selline absoluutne hääletamisõigus, et noh, et tema, tema sõna lõpuks maksab. Kelle käest see Boltis see sõna on, kas, kas sinul või sinu perekonnale, sinu kõige lähedasematel on, on see lõpliku sõna õigus või ei ole?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]