Väga lühidalt öeldes on meie missioon olnud sama juba aastaid, et kuidas me ehitame parema alternatiivi eraautole ja nagu mainisin, et täna see turg on tohutu, et suurusjärk triljone eurot aastas. Ja meie ambitsioon on, on see, et me saaksime sellest võimalikult suure tüki enda kätte, et inimestel oleks mugavam ja keskkonnasäästlikum alternatiiv. Ja täna me oleme siis sellest teekonnast umbes ühe protsendi ära teinud ja järgmise kümne aastaga me usume, et me suudame siit veel kordades kasvada. Ehk siis teha platvormil käivet mitte mõõdetuna enam miljardites, aga mõõdetuna juba kümnetes miljardites eurodes. Ja, ja see on veel enne seda, kui me isegi räägime nendest isesõitvatest autodest. Et, et nagu sa mainisid, kui ühel päeval see tehnoloogia lõpuks kohale jõuab, on piisavalt turvaline ja, ja piisavalt mõistliku hinnaga, siis muidugi see annab meil veel tõenäoliselt umbes kümne kordse kasvu. Lihtsalt tänu sellele, et kui autod muutuvad autonoomseks, siis enamus inimestel ei ole enam absoluutselt mõtet seda endale omada, sest et lihtsalt see autonoomne jagatud auto muutub nii odavaks, et, et sa ei suuda lihtsalt oma eraautoga enam hinna poolest üldse konkureerida.
Mis oleks vajalik summa, et, et Eestit kaitsta, selle osas tuleks juba jah, kaitseministeeriumi ja, ja kaitsevägede ekspertide poole pöörduda, aga mis mulle oli selline kõige illustreerivam näide, on see, et kui me vaatame, kuhu poole on kaitsesektor viimased viiskümmend aastat läinud. Siis eriti Ameerikas, enamus lääneriikides on spetsialiseeritud sellele, et ehitatakse ülikalleid üksikuid spetsialiseeritud süsteeme. Millest kõige parem näide on näiteks uued siis need õhukaitse hävituslennukid, mille üks lennuk maksab suurusjärgus sada kakskümmend miljonit eurot. Nüüd, kui me mõtleme siis täna droonidega, on viie tuhande euroga võimalik ehitada droon, mis lendab mitmekümne kilomeetri kaugusele ja teeb siis kas luuret või, või on seal peal mingi lõhkepea. Ja lihtne arvutus ütleb, et selle saja kahekümne miljonise hävituslennuki eest saad omale osta siis üle kahesaja tuhande drooni. Ehk siis tegelikult see on, see on selge, et kui me räägime täna, et Eesti kaitse-eelarv on juba suurusjärk üks koma kolm miljardit ja me suudaksime aastas toota kümneid tuhandeid või potentsiaalselt sada, kakssada tuhat sellist trooni. No siis selle kaitsevõimekus on tegelikult ikka väga, väga märgatav, sõltumata sellest, kui palju neid inimesi vastaspool piiri taha koondab. Ja ma arvan, et see on koht, mis on alles tekkinud võimaluseks viie, viimase viie aastaga. Et varem ei olnud see selge kaitsesektoris, et selliseid asju võimalik teha, aga tänaseks on tarkvara jõudnud kohta, kus selliseid autonoomseid kaitsesüsteeme on võimalik ehitada. Ja jällegi üllatav on see, et turul tegelikult selliseid pakkujaid on väga vähe. Ja ma arvan, et Eestil on absoluutselt meie tarkvara ja, ja riistvara kompetentsiga võimalik siin ehitada ettevõtteid, mis võivad kas siis selle drooni näitel või teistes sektorites väga edukaks saada.