No nagu, nagu ikka paljud areid saavad alguse isiklikust vajadusest ja, ja mu isiklik kogemus internetis müümisega oli selline, et. Et ma avastasin, et neid platvorme on küll palju, aga, aga tegelikult nende kasutusmugavus ja kasutusvõimalused on, on selles osas väga piiratud, et näiteks kui me võtame Facebook marketplace'i, et see on küll kohtumispaik. Aga tegelikult sellist ostumüügitehingut lõpuni seal teha ei ole võimalik, see tähendab seda, et müüja ja ostja saavad kokku, aga selle, kuidas maksta, kuidas kaup liigub, selle peavad ostja ja müüa omavahel nii-öelda kuskil chat'is või telefonis või tanklas kokku saades nii-öelda ära lahendama. Et minu eesmärk on olnud muuta inimeselt inimesele kauplemine sama mugavaks ja turvaliseks, nagu seda on kuskilt professionaalsest veebipoest shoppamine, et sul on makse. Sul on tarne, sa ei pea chat'ima, sa ei pea selle tegelema, mis sinna, mis sinna juurde käib. Ja, ja noh, selle momendile, kui Facebook jõuaks integreerida kõikide riikide kõik levinumad makseviisid ja kõik levinumad transpordiviisid sinna külge, et selleni on ikkagi väga palju aega. Ja kui seda turgu uurides, kui me siis juba ka Lõuna-Aafrika mõtteni jõudsime, siis me nägime, et, et seal tegelikult see probleem on sama, et sellist moekaubale suunatud ostu-müügiplatvormi. Kus oleks küljes kohalikud makseviisid, kohalikud transpordi viisid, tegelikult ei ole. Ja, ja need platvormid, mis on, on siis nii-öelda kas väga, väga vanakooli platvormid, mida noorem generatsioon ei kasuta. Need on platvormid, kus saab müüa absoluutselt kõike nii-öelda autodest, kinnisvarjast kuni, kuni remondivahenditeni. Aga, aga tegelikult, kui me nüüd globaalselt vaatame, siis nii-öelda Vinted, Deepop, Letgo, et need on ikkagi selgelt nii-öelda moefookusega ja, ja nii-öelda. Ja ka fookus läks ka sinna moe ja keskkonnasäästlikkuse poole.
Et see on Eestis ja Lõuna-Aafrikas erinev, aga, aga Lõuna-Aafrikas on. On ju see turvalisus või, või see, et, et, et ma ostsin, aga, aga müüja ei postita seda, et mis nüüd saab. Et mis, kas ma saan oma raha tagasi ja see on nüüd see koht, kus Yaga tegelikult lahendabki seda turvalisuse probleemi, et. Et ega müüa seda raha, Yaga käest enne kätte ei saa, noh meil on eskromudel, et me võiame seda makset enda käes. Kuni ostja on tegelikult öelnud, et on kauba kätte saanud ja, ja noh, selliseid. Selliste nii-öelda kättesaamatuid müüjaid, kes on hakanud jagas müüma, aga siis ka siis ära kaovad meelega või, või kogemata, et, et see, seda, seda ikka satub. Ja siis me tagastame lihtsalt raha, raha ostjale, et ostja kasutas kogemuse, ei jääks selles mõttes negatiivseks, et ta midagi ostab, jääb rahast ilma ja siis noh, niimoodi, niimoodi seal ei toimiks. Et see on võib-olla üks, üks, üks levinumaid, Eestis läheb nagu väga, väga nii-öelda. Aga kasvab väga lihtsalt ja iga neljas inimene, kes jagas Eestist tuleb, teeb ostu ja noh, Eesti problemaatika selles mõttes on väga. Ma ütleks, et ei olegi, ei olegi probleeme, sest ma, online maksed, tarne, SmartPost ja Omniva, noh need on inimestele nii, nii tuttavad meetodid. Et, et selles mõttes Eestis ei ole, ei ole jah, et Lõuna-Aafrika kontekstis on, on võib-olla see, et inimesed on alles selle online shopping'u usalduskõver alguses. Et on see julgus online shop'ata, et, et seal on see probleemistik, võib-olla see. Isegi enne ostu hirm, et kas ma julgen osta, kas ma julgen oma krediitkaarti andmed siia panna. Et see, et see usalduse loomine on see, mida, millega me Lõuna-Aafrikas kõige rohkem nii-öelda tegeleme, et, et kuidas saada inimesed tegelikult ostma. Et Eesti näitel me võime öelda, et toode on sama, et asi ei ole tootes.
Jah, täpselt nii, maksetarne ja siis leiad selle postkastist, et nüüd see moment, millal müüa selle täpselt posti paneb, osad panevad samal päeval, osad, osad panevad mõne päeva pärast. See on juba iga müüja enda südametunnistuse või, või, või harjumuse asi, aga kuna müüja-ostja saavad omavahel suhelda, et saadetakse väga palju sõnumeid, et siis tavaliselt see, või nii-öelda. Nii-öelda tehingu toimimise hetkest kuni tehingu kinnitamiseni Eestis on, on kolm-neli päeva. Et sõltuvalt siis juba tarne pikkusest, Lõuna-Aafrikas on jälle natuke pikem, nädal, nädal kaks võib liikuda see nii-öelda kaup ühest kohast teise.
Seal on selles mõttes noh, nagu Eestis on Smart Omniv on seal omad transporditeenuse pakkujad, üks pakiautomaadipakkuja on nagu valdavalt käib see ikkagi kas mingist nii-öelda putkast putkasse või poest poodi tarne või siis kodust poodi. Ja neid pakkujaid on üle, üle kümne. Ja kes teevad üle, üle riigi seda, seda tarnet ja ma olen väga nõus selle mõttega, et. Et tuleb keskenduda nendele põhiomadustele, sest nende tarneviiside juurde saamine on see, mis, mis on meil täna, täna fookuses, kus me näeme, et kus on tõenäoliselt nagu plokker ees, et neid on ainult kaks Lõuna-Aafrikas, aga peaks olema kümme.
Kusjuures see on nüüd hästi oluline koht, et me libisime saadetesse üle nendest kohtadest, et noh, kus start-up'i juhid räägivad kergrusega sellest, et noh. Ja siis võtad, seal on nagu tarneteenuse pakkujad ja, ja siis ongi nagu olemas, teenus läheb, on ju. Oot, oot, oot, oot, oot. Mismoodi sa üldse saad endale Eestist nüüd selle tarneteenuse pakkuja, et põhimõtteliselt, kellele sa kirjutad? Kas sa kirjutad üldmeilile, võtad kodulehekülje lahti, on ju, vaatad, seal on mingi kohalik DHL, on ju. Nii, teate sõbrad, mul on niisugune äri, siin jagan ja valitsen, eks, et, et tulge palun minu selleks teenusepartneriks. Ühesõnaga, et, et kuidas see ikkagi käib, mis, mis asi see on, mis on see
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]