@ RESTART // 2021.03.20
geenius_restart_0915.mp3
KUUPÄEV
2021-03-20
PIKKUS
43m 40s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse NFT-de (mittemoodustatavate märkide) ja plokiahela tehnoloogia arengu üle ning analüüsitakse nende rolli tuleviku loovmajanuses ja finantssüsteemis. Külalised Kristjan Lepik ja Edgar Aronov annavad ülevaate krüptomaailma hetkeseisust ja võimalustest, pakkudes perspektiivi nii investoritele kui ka loovisikutele.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Tänasest Restardist võib hea õnne korral teada saada, kuidas kiiresti rikastuda. Me räägime viimase aja kuumast krüptomaailma uudisnähtusest nimega NFT ja sinna juurde sellest, mis krüptos üldse toimub. Meie tänased külalised Kristjan Lepik ja Edgar Aronov on ise juba mõnda aega krüptoraha trendidega kaasas käinud ning räägivad, millisena nemad selle valdkonna tulevikku näevad. Juba esimene Eesti kunstnikki on oma teose NFT abil müüki pannud ja sealt oma rahagi teeninud, kas see on loovmajanduse tulevik? Ja kuidas igaüks meist võiks täna jala kuuma krüptomaailma ukse vahele saada? Kas osta Bitcoini ja Ethereumi või nende peale ehitatud tooteid ja fonde? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana : tootjate parim abiline.
Ja ta on, ta on selles mõttes erinev, et Bitcoin noh, ta on selles mõttes sarnane, et mõlemad on nii-öelda programmeeritavad, nii-öelda instrumendid, aga Bitcoin on ikkagist. Bitcoin on nagu see vundament, et Bitcoini funktsioon on, kas siis ta on raha või siis nii-öelda store of value nii-öelda. Aga NFT on pigem, mis kasutab osa seda vundamendist, mitte ka otseselt Bitcoini, aga sama struktuuri. Et, et, et Bitcoin on nii-öelda plokiahel ise ja NFT lihtsalt kasutab plokiahelat.
Ma tahtsin vaielda sellepärast, et Edgar eelmises plokis rääkis sellest, kuidas internet on vaba ja kõik on kopeeritav ja nii edasi, on ju, et see on niisugune puht-eestlaslik suhtumine, sellepärast et noh, ikkagi rahvas, kes on leiutanud, kas A, on ju, noh. Ilmselgelt nagu, nagu näeb seda, et, et kõik, mis internetis on, on, on kõigi, kõigi oma ja kõigi, kõigipärand, eks. Ja, ja samas need, kes ikkagi püüavad seda intellektuaalomandi nii-öelda õigusi noh, teha korrektselt neid, et sa ikkagi ostad oma pildid ja ostad oma tsitaadid ja ostad oma fotod ja nii edasi, on ju, et. Et, et see maailm ikkagi on läinud väga palju korrastuse suunas. Ja näiteks selline asi, et sa teed ikkagi oma koduvideo, viskad sinna kõige popima poploo taustaks ja viskad nagu Facebooki või Youtube'i ülesse, see võetakse maha sekunditega. Ehk siis, see ei ole niimoodi, et oh, pane üles, et kes ikka näeb, et ega nad ei käi ju ometi kõiki neid videosid läbi vaatamas, mis sinna tuleb, ei käigi. Aga robotid võtavad maha, robot saab aru, et ahhaa, näed, see on see lugu, kontrollime, kas on antud õigused sellele, sellele videole, sellele loo peale, ei ole, tšahh kinni.
Okei, ma olen nõus, aga puht nagu tehnilise küsimusena, et eriti Bitcoini puhul, aga, aga vist ka Ethereumi puhul on räägitud puht tehnilisest takistuseks, takistusest, et miks ta. Noh, sellise nagu piima ostmise platvormina väga ei tööta, et energia, noh, ta on hästi energiamahukas ja kõikide nende ostude nii-öelda plokiahelas võtab aega. Nüüd, kui ma ostan endale seitsmekümne miljoni eest ühe maali ja noh, seda kuuskümmend aastat ei liiguta, on ju. Ja kuuekümne aasta pärast noh, taha müüa, et ju see blockchain elab selle liigutuse nagu üle. Aga kui me noh, kujutame ette sellist asja nagu Taavi räägib, et läheb midagi viraliks, eks ole, ja mul tuleb kolm miljardit tehingut võib-olla peale sinna. Kas ta selle elaks üle või seal tekib seesama maks, see probleem vastu?