Ma siis jah, omalt poolt alustan, et võib öelda nii, et umbes viiesajast tõukeratast, millega me sellel hooajal siin Tallinnas ja Pärnus opereerisime, üks viisteist tükki on, on sattunud ujuma. Kuus või seitse neist Pärnus ja, ja umbes sama palju Tallinnas, kaks tükki on käinud meres Tallinnas ja, ja sihukene suurem osa neist on jõudnud tiikidesse. Ja meie oleme need kõik välja toonud, et meil ei ole mitte ühtegi tõukeratast, mis siis oleks veepõhja jäänud. Ja väga suur osa sellest, miks me seda teeme, on sellepärast, et meie sõiduk on niimoodi ehitatud, et. Et kui me ta sealt vee alt välja toome, siis me piltlikult öeldes kunagi nagu A rühmas oli, et rapsime riided puhtaks ja. Ja laseme survepesuriga üle ja paneme tänavale tagasi, et vesi ei tee meile suurt midagi. Et meil oligi hästi tore, et Pärnus oli neli nädalat neli tõuksi vee all ja siis, kui Tuuker need välja tõi, siis kaks tükki läksid kohe nupust käima ja teised kahega pidi natukene tööd tegema. Ja see on siis nagu veest, et noh, et see mure ei ole tegelikult nagu nii suur ja, ja ma arvan, et täiesti oluline on nad sealt välja tuua, sellepärast et muidu seal on suur reostuse risk. Aga kui me räägime üldisest vandalismist, siis see number praegu on vist sihuke. Kümme, viisteist tõuksi päevas tuleb nii-öelda tagasi koju, sest kuskilt on siis ARM-id või, või haavad nendel, mis siis lihtsasti korda teha, et. Ma arvan, et see on nagu sihukene kaduv probleem, et ta läheb kogu aeg paremaks, et inimesed harjuvad ja. Mäletan, Tartus oli ka nii, et kui need jalgrattad tulid, siis alguses oli hästi lahe olla see esimene vend, kes autot tõmbas rattaga, aga vaata, kui sa oled juba seitsmes vend, siis on juba, sa ei saa seda feimi ja sotsiaalmeedias, nii et. Ma arvan, et see on nagu kaduv probleem, et aga tuleb ehitada hea tõuks, et siis ei juhtu ka palju midagi.
Ei no ega varem oligi nii, et sa võtsid selle GPS seadme sealt kruvidega küljest ära ja programmeerisid ümber ja keegi ei jälginud sind ja oligi lõpptarbija tõukeratas, et. Aga ma arvan, et olulisem kui see GPS on tegelikult see, et kuidas sa muudad selle sõiduki. Järelturu väärtuse nulliks läbi selle, et teised inimesed ei saa seda kasutada. Näide, Husqvarna muruniidukid maksavad ka neli-viis tuhat, inimesed panevad endale aeda. Jube hea asi, mida varastada, suhteliselt väike ja kalli väärtusega, aga kuna nendel on sisseehitatud see kood, mille, milleta nad kunagi käima ei lähe. Siis on see täiesti kasutu, et sa võid selle ära varastada, aga sa võid selle osta ees müüki panna ja kõik teavad, et sellega ei ole midagi teha, on ju. Ja noh, täpselt sama asi, et kui me tõukerattad ehitame nii, et sa võid selle küll ära varastada, aga sellel ei ole järelturu väärtust ja ise sõita ei saa, siis need ka ei varastata, on ju.
Ei, ma ei ütleks, et isegi kas noored või vanad, aga, aga tuleb küll seda tagasisidet ja tegelikult sa nagu lihtsalt. Sa nagu ise õpid ka, et noh, ma arvan, et hästi kihvt on see, et kus on see arendusmeeskond, tootmismeeskond ja siis selle sõidukipargi manageerimismeeskond on ju kõik ühes kontoris ja ühes linnas, et see infovahetus on nii megakiire, et. Kuna me toodame ju Tallinna kesklinnas, siis meie jaoks see nagu tootearendustsükkel on juba peaaegu nagu tarkvara arendustsükkel, et sa saad seal turult tagasiside. Sa saad järgmine päev mingit insenertehnilised muudatused, tellid mingi uue jupi ja vahetad selle seal kolme-nelja päevaga ära, järgmine nädal on sul juba see uuendus väljas, et. Et selles mõttes muidugi sa kogu aeg vaatad, et mis seal turult tagasi tuleb. Ja noh, vahest paned pange ka, et, et siis näed kohe, kuidas numbrid kukuvad, et see on hästi põnev.
No seda uksi, ütleme eluiga on, on üks asi, aga teine asi, mind hakkas huvitama, et kuhu sa paned selle tasakaalupunkti, kaalu ja selle sõidu ulatuse, ehk siis noh, aku raskuse vahele või kas see üldse mängib nagu mingisugust rolli, et noh, see sõitjakaal, eks ole. Mul
Mitte, et see oleks nagu võimatu, vaid see on lihtsalt päris kulukas ja, ja kui sa vaatadki, lihtsalt probleem on selles, et need nii-öelda mordid, mida siis jagatava tõuksi maailmas kasutatakse, need ei ole nagu päriselt mordid, need on lihtsalt sisuliselt jäigad vedrud. Ja tulemus ongi see, et jah, et suurest august läbi minnes ta mingil määral töötab, ta väsib ülikiiresti ära, nende eluiga on võib-olla ainult paar kuud. Aga see pidev vibratsioon, mis sul sihukese natuke nagu kergelt ebatasasel teel on, seda sa Moort absoluutselt ära ei võta ja kui sa lisad sinna juurde veel jäigakummi, see sõidukogemus on nagu ülimalt halb, et selles mõttes. Ma täiesti nõus, et noh, et meie praegune lähenemine on selgelt nagu õhkkummid, et. Et muidugi õhkkummid ei ole mitte sellised, kus sul on siis sisekumm, vaid need on täiskummid nagu autolgi, lihtsalt õhubaasil töötavad.
nagu ütleme sellise siis sõiduki tagaratta juures. Mitte ei ole põhja sees ega ka ees ja põhjus, miks me ta tahtsime ta sealt põhja seest välja tuua, on just nimelt see, et vaata, mis sõiduki kasutatavuse puhul on mugavus ja turvalisus, on see, et, et, et see sinu sõiduki. See floorboard või see jala siis noh, plaat, plaat on ju, peab olema võimalikult madalal, selleks, et sinu tasakaal oleks võimalikult hea, samal ajal sõiduki kõhualus peaks olema võimalikult kõrge, et sõita ülesse mingisugusest takistusest. Ja see tähendab seda, et see sõiduki põhi peab olema võimalikult õhuke. Ja, ja kui seda laku sinna sisse panna, siis sa ei saa teda väga õhukeseks teha, et me teeme selle aku välja. Aga me ei pannud teda kuskile ette, vaid me panime ta sinna tahapoole just nimelt sellepärast, et kui akud rivis seisavad, siis nende vahetus on nagu hästi kiire. Ja nüüd noh, kokku, kokkuvõttes vastates seda, et, et mida teha siis, kui aku saab tühjaks, ongi see, et, et meil on võimalik neid akusid vahetada kas või kolm korda päevas. Kui me näeme oma siis tõuksi äpi kaudu, et ahhaa, et, et sellel tõuksil on seal mingi viisteist protsenti nagu järgi jäänud nagu mahtu. Siis sõidab patrull tiim välja, vahetab selle aku seal kohapeal ühe minutiga ära, on ju, ja sa saad seda tõuksi jälle edasi kasutada.
Tegelikult ongi, efektiivsust me pole üldse rääkinud, et noh, me. Meil näiteks Boltis ongi välja öeldud see, et, et me tahame olla nagu kõige selles mõttes nagu taskukohasem pakkuja ja just nimelt sellepärast, et tõukse ei tohiks olla selline pühapäevasõitja. Selline pisut kallis liikumisvahend või ta peaks olema tegelikult alternatiiv sellisele, ütleme, multimodaalses maailmas, et noh, et, et ma valin oma sõiduvahendi vastavalt sellele, kuhu ma tahan minna, kui pikk on see distants. Me näeme näiteks statistiliselt ka seda, et. Et kui inimene tahab sõita kuskil kilomeetri kuni kaks, ta võtab tõuksi, kui ta tahab sõita kolm kuni neli kilomeetrit, siis ta võtab e-ratta, selgelt ta eelistab seda. Ja kui see on pikem distants, siis ta valib mingi muu vahendi. Ja noh, me, me näeme nagu seda ka, et, et tulevikus, mitte tulevikus, vaid ütleme juba praegu, meil näiteks on e-rattad kasutuses. Tulevad veel tooted, sellepärast mõte on olla pigem selline multimodaalne nagu platvormipakkuja, et inimene läheb välja, ütleb, ahah, ma tahan minna punktist A punkti B. Ja see, et kas ma kasutan tõuksi e-ratast või, või, või autot, et see sõltub sellest, kuhu ma tahan jõuda, mis ilm on parasjagu väljas. Või millised on nagu teetingimused, sest noh, näiteks talvel sõitmine on ka üks väga noh, keeruline küsimus, et kas talvel tõuksidega sõita või mitte. Noh, ma isiklikult ütlen, et nii kui on külmakraadid, palun ärge sõitke tõuksidega, me oleme ka Boltis võtnud seisukoha, et, et kui on külmakraadid, me lõpetame sõitmise ära, sellepärast et. Statistiliselt on näha, et sellise kümne tollise diameetriga rattaga sõiduk lihtsalt libedal teel, seda, seda ei ole võimalik nagu väga hästi juhtida. Nii et jah, et need on ka olulised aspektid.
Ja, et nad töötavad loomulikult nagu, et nad töötavad ju miinuskraadidel vabalt, aga küsimus on pigem selles, et noh, et kasutaja turvalisuse pärast me seda teha ei tahaks, aga, aga su küsimus võib-olla sellest, et mis saab nagu tulevikus, et. Et millesse me ise panustame väga palju, on see, et, et see tõuksi, tõuks läheb nagu sihukesest riistvara, riistvarast natukene edasi elektroonika ja tarkvara poole. Et me näeme seda, et tõuks muutub rohkem selliseks kasutaja abistajaks. Meil on täna näiteks automaatsed sellised. Äkilise pidurduse puhul tekib automaatne teavitus ümbritsevale keskkonnale. Et näiteks, kui sa kiiresti pidurdad, tekib selline audiosignaal niimoodi, et ümbritsed inimesed ka teavad, et noh, midagi ohtlikku on toimumas, toimumas, või näiteks, kui tõuks kukub maha või tekib sul selline. Satud liiklusõnnetusse, siis meil tõukk saab sellest aru, võtab sinuga äpi kaudu ühendust, küsib, kas kõik on korras, kui sa ei vasta, siis saadame automaatse teavituse näiteks kuhugi. Et, et need on sellised, ütleme siis kasutaja sõidu ohutust toetavad elektroonilised süsteemid, ma arvan, et see on see, mida me järgmine aasta hakkame selgelt nägema üle kogu maailma.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]