Ja, kohe räägin blockchain'ist ühe valikuna, aga ma ütlen juurde, et, et minu arust suurim vahe on selles, et kui sul on digitaalne euro, siis lõpuks seda garanteerib keskpank. Ehk et see on see vahe selle Libraga ja tegelikult ka rahaga, mis seal istub pangakontol, kus sul on küll olemas nii-öelda pangal deposiidikaitse, aga kus tegelikult seda garanteerib pank, et kui sa tuled digitaalse euroga, siis seal taga on Eesti riik ja eurotsoon, kes ütleb otse, et mina garanteerin seda. Ja nüüd see tehnoloogia valik on tegelikult lihtsalt see, et milline tehnoloogiline vahekiht, Ja üks variant ongi, et meil on kontosüsteemid nagu pankadel täna ja teine on blockchain. Ja siin oleks võib-olla vastik mainida, et Guardtime, kaks tuhat seitse loodud Eestis loodud firma, mille plokiahel muuhulgas kasutatakse. Erinevates Eesti riigiasutustes, erinevate riigi infosüsteemide turvamiseks, et me oleme välja töötanud digitaalse raha lahenduse sellesama blockchain'i põhjal. Ja noh, kui nüüd reklaamjuttu rääkida, siis mis on selle juures äge, on see, et erinevates enamustes blockchain'i laadsetest tehnoloogiatest on hästi skaleeruv. Ehk et need nii-öelda transaktsiooni hulgad, mida sa vajaksid selleks, et ära katta eurotsooni, mis täna on kümnetes tuhandetes, aga tulevikus saavad olema sadades tuhandetes või miljonites, me suudame neid ära katta ja noh, on ka teisi asju, millest me jõuame võib-olla hiljem rääkida. Aga noh, selle blockchain'i point, keskpanga vaates jättes eskaleerumise kõrvale. On võib-olla ka see, et ta, et ta siis ei ole konto, et on põhjusi, millest Rainer võiks rääkida, miks tegelikult keskpankadele ei meeldi see mõte, et nad hakkaksid Taavile ja Henrikule ja mulle jagama keskpanga rahakontosid, mis tegelikult üldse viib neid mõtlema blockchain'i teemal.
Ja, ja küsimus on selles, et, et kuidas see treistav on, see sõltub juba natuke sellest, kas on plokiahel või konto või miski muu. Ma küll tooks olulise nüansi vahe sisse, et kui sa täna, eks ole, maksad pangakaardiga, siis see on treistav ka Visale või Mastercardile. Ehk et nagu see mõte on see, et, et see ei oleks tegelikult kõikidele osapooltele sama treistav, kui ta täna on. Ja et me saaks ka tegelikult panna efektiivsemalt seadustega paika need piirid selle kohta, kes saab seda treistida ja mis tingimustel.
Lühiajaliselt, Taavi, väga palju ilmselt ei muutu, eks ole, et tarb, tarbija hakkab seda digitaalselt kasutama, nagu ta praegu kasutab raha. Aga pikemas perspektiivis on väga huvitavad asjad võimalikud, näiteks mikromaksed. Mikromaksja võib olla see, et iga gramm CO2-e, mida sinu, ma ei tea, seade emiteerib või elektrit, mida ta tarbib, toimub väike mikromakse ja hoopis niimoodi me teeme rohepööret. Või see võib olla ka seotud nii-öelda smart contract ehk targa lepinguga ehk, et mingisugune algoritm ja juhul, kui mingid tingimused on täidetud, siis ta selle peale paneb nii-öelda automaatselt maksab raha ära. Ehk et sa võtad nii-öelda inimkontrolli mingisugustest maksjatest välja, et noh, seda on, selles mõttes seda on just selles krüptoraha maailmas ja plokiahelamaailmas väga palju väljaspoolt riigi rahasüsteemi testitud ja läbi mängitud. Aga üks võimalus, mida kes panga krüptoraha tekitab, on ta, ta toob selle lähemale jaetarbijale ja ülejäänud majandusele.
Aga ma, ma tooks siia näite tehnoloogia arengust, et kui sa ütlesid, et ja, et. Plokiahel või Bitcoini plokiahel on ju nii kaua olnud, no tegelikult. Sellel, sellel ajal ei olnud ta nagu piisavalt küps, nüüd on nii plokiahel kui jagatud andmeahela tehnoloogia oluliselt küpsamaks läinud, me näeme. Lahendusi turul, mille, mis ehitavad selle ümber sellist majandusmulle. Ma toon siin kaks, kaks näidet, üks näide on värkpaberi arendusplatvormid, mis on nüüd päris tugevalt hakanud. DLT peale tulema, seal nähakse suurt potentsiaali nii protsesside digitaliseerimises kui automatiseerimises. Ja see on üks praktiline näide, mis vajab sellist krüptoraha, kui me. Ja, ja see, see on ka üks põhjus, miks me oleme nüüd turul nägemas selliste stabiilsete krüptorahade teket. Teine, teine konkreetne põhjus, kui me räägime valuutamaksetest euroalast väljapoole, siis seal on ka lahendusi turule tulemas, mis või noh, juba praktikas ka kasutusel, mis kasutavad seda tehnoloogiat ära. Selleks, et rahaarveldust teha, nad on tekitanud sinna stabiilse krüptoraha. Ja nüüd, nüüd ongi see, need näited indikeerivad, et turul võiks olla justkui selline praktiline vajadus ka keskpanga poolt tagatud digitaalse euro järgi, mis võimaldaks samasuguseid funktsionaalsusi ja kasutada, kasutades ka siis nende nutikate lepingutega asjade internetis maksmiseks ja nii edasi ja nii edasi.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]