Head Rastardi kuulajad, meil on neliteist november, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on suures viiruse hirmus, aga tegelikult sulgudes ka natukene mugavusest, endiselt virtuaalstudios ja külalised ka virtuaalselt, aga see kõik, kui toimib, siis toimib täitsa hästi. Ja tegelikult täna, miks ma nii pikalt võib-olla alustan seda sissejuhatust, et me räägime täna natukene sel teemal. Edasi, et kuidas on teha inimestevahelist suhtlust, juhul kui inimesed ei saa tulla ühte ruumi kokku, nad ei saa ühest riigist teise reisida, aga kogu tööstus ometi peab ju kuidagi edasi elama ja me räägime konverentsitööstusest, ehk. Sellest, mida nii Taavi kui mina olen, oleme siin professionaalselt eelkõige esineja, mitte niivõrd korraldaja rollis. Seda tööstust me oleme päris seestpoolt nuusutanud palju. Ja meil on külas Lehari Kaustel, kes on Royal Experience'i tegevjuht ja Global Virtual Solutions Consortiumi eestvedaja. Tere, Lehari! Tervist. Taavi, kuidas sul on konverentsi esinemist, aga vanasti oli jube keeruline sinuga aegu leida, et sa olid hommikul, esinesid Zürichis ja pärastlõunal Adelaides ja siis noh, siis järgmisel õhtul veel Texases, et kuidas, kuidas aasta läinud on?
Jah, ütleme niimoodi, et suhteliselt vaiksemaks on muutunud see ilm, et mul endal ei ole konverentsi business'it, et mu naisel on. Aga mina olen tema üks asset'itest, nii-öelda üks varadest, mida ta siis nii-öelda müüb või müüs, müüb siiamaani, eks selles mõttes ta ikkagi päris ära kukkunud ei ole, aga, aga ma arvan, et ongi võib-olla esimene küsimus hoopis Leharile, et, et kui sina vaatad seda muutunud maailma praegu, et, et sina näed seda ikkagi köögi poolt. Et ma saan aru, et kui konverentsid toimuvad, toimuvad mingid, nii-öelda virtuaalsed mingid koosviibimised. Aga ütleme niimoodi, et vähemalt esinejana kindlasti see pole üldse enam see, mis ta oli. Ehk siis tagasiside puudub, vahetut tagasisidet ei ole, räägid põhimõtteliselt musta seinaga, on ju. Et ma olen sunnud üks kord sama ebamugavalt ennast, ma olin mobile conference'i laval Barcelonas, pealaval. Ja seal on see teema, et sul on need prožektorid niimoodi näos, et sa ei näe mitte kedagi saalis. Ja siis on samamoodi, sa räägid nagu põhimõtteliselt nagu noh, nagu teleriga, et, et mitte ühtegi emotsiooni, mitte ühtegi hüüatust onju. Hakkad nalja tegema, siis vähemalt noh, tuleb mingi niisugune väike mõmin, tuleb nagu juurde, eks. Aga jah, tuleme sinna tagasi, Lehari, kuidas ajab üldse vaja konverentsi businessil?
Ei, mulle lihtsalt tundub, et sa vist ei ole veel meie konverentsilahenduse kaudu külalisena ega esinejana viibinud ühelgi sündmusel, aspektid, millele sa viitad, on absoluutselt tõesed ja suureks probleemiks, aga siin on toimunud ikkagi päris palju ja päris suur läbimurre. Ja tegelikult lahendused, mida nüüd nagu tänapäeval väga palju kasutatakse, võimaldavad teha mõningaid asju efektiivsemalt, jõuda kuulajale palju ligemale kui reaalses ruumis, sest sa väga hästi kirjeldasid seda probleemi, mis päriselt laval on, on ju, sa oledki kuskil suure massi sees. See parim ja suurim efekt on tõesti see, et sa tajud seda aplausi ja vaibi läbi mingi sahinate või, või, või selle, kui sa näed seda publikut, kui prožektorite näos, siis ka seda ei näe. Aga tegelikult, kui see asi meisterlikult väga hea režiiga kokku tuua, siis on võimalik virtuaalürituste kaudu ligilähedane samasugune kogemus saada ja tegelikult oma sõnumiga igale kuulajale jõuda palju ligemale, sest inimene kuulab sind tegelikult lähemalt. Ja kui see on korralikult kokku traageldatud, siis kogemus ja efekt sõnumi saamisel on kuulajal suurem.
No see kõlab nüüd muidugi väga lihtsustatult, tegelikult on virtuaalsündmuse problemaatika ikkagi hoopis teine ja palju mitmekesisem kui see, mis füüsilises maailmas on, et, et see on nüüd jah. Kui lõpus kõik töötab, siis on nagu ikka, iga publik tuleb kohale, vaatab jube äge, lava on püsti, valgused vilguvad, jube lihtne. Virtuaalmaailmas, kui me nüüd kohe publikuvaate juurde lähme, on ju, siis, siis ma lihtsalt nendest kategooriatest tahaksin veel mainida seda, et, et, et, et lisaks nendele küsimustele. Mis muidu võib-olla catering ja mingi asi jäi ära, aga tegelikult on hulk, hulk muid probleeme asemele tulnud, me peame rääkima küberturvalisusest, me peame rääkima võrguinseneeriast, me peame rääkida igasugustest IT-st ja digivahendite ja virtuaalsete tööriistade kasutamisest. Et, et, et see, see režii ja kogu muu pool, mis sinna tegelikult lõpuks nagu juurde tuleb, on, on, on see, mis selle tõesti nagu, nagu võib-olla selliseks nagu kauniks tervikuks moodustab. Aga no ma ei tea, püüame siis kuidagi lühivaates selle, selle osaleja võimaluse nagu, nagu, nagu kokku võtta, kuidas ja mismoodi see siis toimub ja mis siis see erinevus ja parem või halvem kui see, mis nagu tavapäraselt juhtus. Ma ütlen veel, kommentaari muidugi nii palju, et ega, ega siis seda füüsilist touch'i, seda füüsilist lähedalollu, mida inimene vajab. Olgu sõprussuhetes, tutvussuhetes, peresuhetes, töösuhetes, et noh, et, et selles mõttes, et, et ärme sinna dialoogi, see on pigem filosoofiline teema, et ärme sinna dialoogi mine, et kas parem on nagu siukene füüsiline lähedus inimesega või kontakt või mitte. Aga mida me võime ja milles ma nagu hullult hea meelega argumenteerin kaasa, on see, et mis on nagu plussid ja miinused võrreldes virtuaalsündmuse ja tavalise sündmuse nii-öelda nagu sellise võimekuse ja, ja, ja siis sellise tulemuse saavutamise eesmärgil, miks üldse mingi sündmus nagu toimub. Aga võtan kokku. Virtuaalsündmuse algus, kutse on saadud, eks ole, ürituse sündmuspäev on nagu käes, hakkab nüüd natuke teist, teisest otsast, teisest kohast pihta kui see inimene, kes siis kõigepealt lennujaamast bussiga kuhugi transporditi, kus tal oli mingi ooteruum ja kõigi talle ütles tere tulemast, ta andis talle mingi paburi kätte. Virtuaalne sündmus algab pihta sellisest virtuaalsest keskkonnast või virtuaalsest ooteruumist. Siin me jõuame nagu esimese sellise suure teemade ringini, mis muidugi Eesti vaatest on nagu tohutute võimalustega ja tegelikult jõuame nagu IT-maailma. Virtuaalne ruum konverentsile jõudmisel võib-olla lihtsast kodulehest kuni 3D maailmani, kus sa valid endale avatari. Võtad sealt, tahad endale isegi võid juukse värvi sättida, kui tahad. Kuni siis selleni, et, et sul on nagu positsioneeritud firma või ettevõte või tellija sümboolika või vastavalt konverentsi temaatikaga mingisugune selline keskkond, kus see asi kõik toimuma hakkab, millest nüüd räägime. Või sa võid jõuda selliseni, et, et sa oled nii-öelda nagu natukene arvutimängu sarnaselt, see sõltub, kui palju on keegi sinna panustanud, see võib olla ka väga, väga, väga realistlik. Et sa päriselt nagu oma avatariga siis liigud seal ringi, valid seal mingi endale koha või käid seal kuskilt mingit messilauast läbi ja jõuad lõpuks nagu mingisugusesse. Ja täiesti catering muuseas, selle saab koju tellida, seda oleme ka teinud, see on väga-väga vahva. Toidu, toidueelarve on täiesti tegelikult endiselt teemaga virtuaal-eelarvetes, aga praegu selle sisusse tagasi minnes, siis, siis see algus hakkab kuskilt mujalt nagu pihta. Ja, ja nüüd, kuidas inimene kogu selle konverentsi kogemuse saab? Võib-olla veel üldistades rääkides, on tegelikult see, mida ta siis läbi selle ekraani vahetuse kogeb ja kusjuures siin on nagu vahva see, et, et suuremate eelarvetega projektid ja, ja võimekamad korraldajad, võimekamad tellijad kasutavad mitut ekraani. Ehk siis inimesele öeldakse, et palun võta endale kõrvale, ma ei tea, telefon või iPad või arvuti. Ja reaalselt juhtub see, et ühelt ekraanilt sa näed tegelikult nagu seda programmi, kusjuures ülioluline on see, et kas see on ühe või kahesuunaline. Ägedatel konverentsidel on see alati kahesuunaline, mis tähendab seda, et see interaktion part on nagu täiesti olemas. Ja sellele kõrvale on siis mingisugune abistav ekraan, kus sa saad mingeid asju teha ja kus tuleb sulle ka mingisuguseid impulsse, mingisugust infot, mingisugust tegevusi. Mida sa võid siis soovi korral nagu kasutada ja, ja millel on noh, muidugi sihukene väga selge ja kasutajasõbralik instruktsioon. Ja nüüd see suurim vahe, millele ma ennist ka viitasin siin sissejuhatuse vestluse ajal nagu, nagu Taaviga, on see, et, et tegelikult inimene asub nüüd sellele kõnelejale tunduvalt lähedamal. Ehk siis, kui on hea tehtud, hea režii, hea produktsioon ja see on tehniliselt hästi läbimõeldud, siis see tulemus, mida läbi ekraani kuulajale antakse, on tegelikult võimsam. Eriti, kui inimesel on mingisugune normaalne noh, ma ei tea, kontoriarvuti taga mingi normaalne ekraan. Siis, siis, siis see, siis see, siis see tulemus võib olla päris päris võimas. Pluss teine asi, et noh, loomulikult kuulajale soovitatakse panna siis kõrvale kõrvaklapid, et sa saaksid ka selle audioefekti kätte. Ja kui nüüd kogu multimeedia on oskuslikult konverentsi sisuga kokku põimitud, siis tulemus on päris äge. Kordades võimsam kui mingisugune suvaline telesaade, aga tal on väga palju sarnaseid jooni telesaatega.
Aga ühesõnaga, ma ütlen ausalt, Henrik, tegelikult see on palju parem. Kui sa nii-öelda teed seda virtuaalset esinemist, siis sa, põhimõtteliselt sa füüsiliselt ei näe, kuidas keegi saalist ära kõnnib. Aga ütleme nii, et üks kõige hullem asi või kõige hullem tagasiside, mis sul saab olla keynote speaker'i jaoks näiteks, on see, et, et sa lihtsalt näed, kuidas inimesed nagu lahkuvad saalist, on ju, et, et noh, noh. Et minu, minu olen seda kogenud päris selliste kohta, juba näiteks, et sa tuled lavale, sa pole veel suud lahti teinudki, aga keegi on nii-öelda sind oma agendast nagu maha tõmmanud, eks nad vahetavad ruumi, nad lähevad kedagi teist kuulama, on ju. Ja siis sa vaatad neid lahkuvaid inimesi mõtele, et issand jumal, ma ju hakkan kohe kuldmõnedele laduma siin, on ju, ja nüüd teie niimoodi siis jätate mind siia maha, on ju. Et selles mõttes virtuaalselt seda muret ei ole, et noh, väga tore, et noh, minge, minge on ju, et, et ega mina ei näe siin, on ju. Aga ikkagi räägi, Lehari, nüüd seda ikkagi seda esineja vaadet, on ju, et mismoodi sa seda ikkagi seal tagasi mulle ikkagi annad, et noh. Mul on muidu on nagu väga lihtne struktuur, on ju, esimese hooga, esimese viie minutiga pead suutma nagu publiku saada nagu enda nii-öelda mõjusfääri või nii-öelda enda karisma alla, on ju. Mis tähendab seda, et sul on piisavalt nagu tead. Nalja seal, onju, sul on väga hea sissejuhatus, onju, kaavas on kohe üles äratatud, onju, kuulab sind, on isegi kui see nii-öelda päevajuhtunul on veits kehvakene, onju, et noh, sa saad nad kohe kampa, kohe kaasa, onju. Aga nüüd noh, nalja teed, see on sama, sama, mul on tunne, et ma nagu räägiks nagu tavaliselt, kui Jaapani publikule räägid, kuna jaapanlased inglise keelt ei oska, siis nemad on alati läheb ju tõlgi. Ja siis ongi niimoodi, et noh, tead nalja ära, siis läheb umbes kaheksa sekundit mööda, onju, siis kõik naeravad, on Ehk siis, et kuidas see käib?
No kõigepealt peaks alustama sellest sinu lennugraafikust ja, ja siin Hendrik viitas, et, et ministri või, või mõne sellise olulise inimese nagu sissejuhatusest, et, et nüüd üks huvitav asi, mis on, on see, et, et sul on nüüd korraga võimalik üheaegselt esineda mitmel konverentsil korraga. Ehk siis, kui korraldaja on nagu väga oskuslik olnud ja, ja tegelikkuses laiv toodangu, mis on loomulikult konverents, on laiv. Siis, siis niimoodi nagu kokku traageldanud, et mingid asjad on seal võib-olla ette valmistatud või, või mingid asjad on ette kokku lepitud, siis noh, tehniliselt võiks, on väga lihtne korraldada nii, et meil on Tallinnas korraga kümme rahvusvahelist suurkonverentsi. Ja neil kõigil korraga sama ajal alguses president ütleb, kallid südamekirurgi inimesed, kallid hambaarstid või kallid, mis iganes IT-tehnoloogia inimesed. On ju, ja, ja siis tervitab nagu Eesti, Eesti riigi poolt seda, see on nagu üks huvitav, oluline asi. Aga nüüd, mis seda korraldaja vaadet puudutab, siis no see, mida meie oleme nüüd loonud mõningatele kõnelejatele ja mõningatele kõnelejate agentuuridele. On, on noh, ma võin mõne mõne näite lihtsalt tuua, et, et ütleme, kõnelejatel on tõesti noh, tegelikult ju samamoodi, nii nagu ka ka ka muusikutel või, või, või kõikidel esinejatel, ükskõik mis, mis valdkonnast neid siis võtta, eks ole, pärast kevadet või pärast seda aastat kõik läks nagu korraks, kadus ära ja läks nagu väga imelikuks, eks. Ja, ja, ja nüüd nüüd on nagu küsimus selles, et kuidas siis kõneleja kõige paremini saaks oma sõnumit edastada. Selleks hakati päris kiiresti tegema mitmesuguseid Zoomi koosolekuid ja väikseid workshop'e ja nii edasi, noh siis tükkis sellest kiiresti tüdimus, oli vaja nagu midagi uut välja mõelda. Ja no üks selline lahendus, millega meie oleme näiteks töötanud. Näeb välja, mis selline, et kõigepealt inimesel, kes kõneleb, on see vaade enda ees, kui ta nüüd teeb seda kodust, muuseas kõneleja võib ju ka minna kohalikku stuudiosse, me. Väga sageli teeme mingeid siukseid ülekandeid, ükskõik mis, mis, mis asukohas siis keegi on, kus on, kus on tegelikult mingi stuudios etapp lähedalt püsti pandud, aga, aga räägime sellest, et kõneleja on kodus praegu. Oleme siin isolatsioonis ja Taavi on kodus, peab kõnelema. Siis selle, seda saab ka püsivalt endale püstitada, aga, aga oluliste kõneleja, kõnede hetkedeks on siis püstitatud selline natukene teistsugune ekraani lahendus sinna, sinna koju. Ja mis see ekraani lahendus teeb, on see, et ta annab sulle sellest publikust. Nagu ülevaadet, et saad aru, et mida need inimesed päris teavad, nokivad nina või vaatavad või kuulavad või kuidagi kirjutavad või noh, et, et sul on nagu mingisugune. Touch selle kohta, et sa näed, kuidas nagu inimene reageerib. Nüüd tõesti, eriti kui neid on sadu või rääkimata tuhandest publikut, noh, ei ole võimalik seda, et neid kõiki on kuulda korraga, muidu tekib ju tohutu eetrimüra. Aga mida saab teha nii tehislikult kui loomulikult, on see, et, et mingil hetkel mingeid asju on tegelikkuses kuulda. Ja see tagasiside, mida nüüd annab publik kõnelejale sõltuvalt konverentsi ülesehitusest, see on nüüd nagu üks selline võtmekoht selleks, et see üritus päriselt nagu kuidagi nagu kuidagi mõjusalt vastastikku nagu toimiks. Ja siin on näiteks rakendusi. Eestis on mitmeid häid rakendusi, muuseas samamoodi, Eventtech eestvedamisel on, on tehtud siin nagu väga, väga, väga häid lahendusi. Aga näiteks on ka selline tubli ettevõte Eestis nagu Vootevo, kes on seda minu teada pakkunud ka täiesti edukalt mingitele telekanalitele. Kus sa saad nagu anda reaktsiooni kõnelejale ja see programm loomulikult käib läbi, läbi režiipuldi ja kõik režissöör ja või režissöörid jälgivad, et see kõik oleks nagu normaalne. Nii helis kui pildis on võimalik sa anda nagu mingil hetkel nagu mingit responsi, noh, kas mingi aplaus või mingisugune naerukoht või mingisugune pöial või kasvõi mingisugune selline emotikon, mis lendab ekraanile. Ja kõik publik nüüd omakorda seda näeb, aga see toimub kõik laivis ja see on äge. Ja see muudab siis nii-öelda nagu selle telesaate, mida tavaliselt telesaates teha ei saa nagu hästi mitmekihiliseks ja, ja mitmetasandiliseks. Ja nüüd see vaade kõnelejale kokkuvõtlikult ongi selline, sul on ekraan, mis võimaldab sul näha publikut. Sul on suurem ekraan, mis võimaldab aru saada, milline on see eetripilt, et sul oleks mugavam seda teha. Ja sa tajud tegelikult ennast olevat sellise noh, vanas keeles telesaate sees, uues keeles nagu virtuaalsündmuse või virtuaalkeskkonna sees. Lihtsalt tunduvalt paremini ja need vahendid, mida sa kasutad, omavad nüüd samamoodi kaalu selleks, et sa saaks asju edasi anda. Kui sa rääkisid, Taavi, et võib-olla me hea sisse jäävad, siis loomulikult mingi väga normaalne intro, mis on kindlasti kasutatud nagu multimeediaefektidega, on oluline. Kas laivis või ettesalvestatud või ettevalmistatud kujul. Ja, ja oluline on seesama klikker, millele sa viitasid, eks ole, Eestis on vist nüüd lisaks Eventechile vist üks rakendus veel, mis nagu pakub sellist võimalust, noh tegelikult väga lihtne kood, seal ei ole midagi, aga. Iga IT tudeng saab sellega tegelikult hakkama, aga noh, see on nagu esimene asi, et sa juhid ise oma nagu presentatsiooni. Aga nüüd, kuidas see presentatsioon eetrisse on režiiga tehtud ja kui palju ta on kas animeeritud või kuidagi sinuga nagu kokku mängitud. Seal on nüüd erinevaid mänguvõimalusi ja viimaks. Siis need samad viisid, kuidas see sõnumit edastavad, noh, toon ühe näite siin, millega me ka pisut tegeleme innovatsiooni või tehnoloogia valdkonnas, on see, et, et kui sul on nüüd siin kõrval, raadiokuulajad seda ei näe, ma püüan siin mikrofoni eest seda nüüd kuidagi sestikuleerides teha, et kui inimene kõneleb, eks ole, sa oled eetris ja sul on kõrval on mingisugune tahvel. See võib olla läbipaistev või see võib olla mitte läbipaistev. Siis nii nagu whiteboard'i ees on kõneleja või nii nagu mõnele meeldib ka seda laval teha, sa saad sinna peale kirjutada ja sellega on võimalik nüüd igasuguseid efekte teha. See, mida sinna kirjutad, võib ilmuda otse inimese ekraanile kuni selleni, et kui sul on mingisugune laiv, laivis töötab nagu selline nii-öelda, nimetasid enne PDF-i, noh, tegelikult on ikkagi see mingisugune rakendus. Kui see on selline premium level konverents, kus, kus siis tegelikult ilmuvad need asjad kohe samaaegselt inimesele kuulamisele, sinna võib ka siis omakorda mingeid plussi- Aga kihvt efekt on näiteks see, kui kõneleja on vabas looduses, tema selja taga on pleksiklaas, mida keegi ei näe ja järsku kuulaja vaatab, et otsa raks, et kõneleja kirjutab õhku ja siis, mida ta õhku kirjutab, jääb sinna õhku ja tegelikult ilmub uuesti tagasi eetrisse. Hästi huvitavaid produktsioonilisi efekte on võimalik nüüd kasutada, millest iga publik kohe aru ei saa ja läbi ei näpista, et kuidas see toimub.
Restart jätkub ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks on Lehari kaustel, kes on Global Virtual Solutions. Konsortsiumi eestvedeaeg põhimõtteliselt tegeleb konverentside korraldamisega ajal, mil ei saa konverentse korraldada, vähemasti mitte, mitte nii, nagu neid vanasti tehti. Ma arvan, et on paslik küsida, mis asi on Global Virtual Solutions?
See mugavus ja toimivus peitub väga laiapõhjalises eeltöös, nii sisulises kui tehnilises. Ja nii nagu ennist ütlesin, et kui sul füüsiliselt on inimene kohapeal, siis saad kogu aeg teda jälgida ja kontrollida, mis ta teeb, siis noh, nüüd on nii, et kui eetrist ära kaob, siis tuleb ruttu nagu, nagu midagi selleks ette võtta. Ja ega need korrad ei olnud nagu mitte vähesagedased, kui selgub, et näiteks seal kuskil kellelgi. Ma ei tea, Vietnami esindajal on nagu sõna ja siis selgub, et kas pole eetris või on eeter tühi või siis midagi muud, loomulikult see ei läinudki eetrisse, aga lihtsalt nagu väga suur inimhulk, kes siis nendega nagu tegeleb, andis signaali, et nüüd on järgmine kõneleja, seal on kõik oma diplomaatiline suhtluskeem ja nii edasi on nagu seda konkreetset näidet tuua. Ja, ja, ja see, et saavutada see tulemus, millele sa, Hendrik, viitasid, on lihtsalt oluline see, et need asjad on nagu väga põhjalikult ja loomulikult kõiki diplomaatilisi reegleid arvestades nagu selliselt ette valmistatud, et see asi nagu päriselt toimib. Ja kõvasti sai siia panustatud, sellepärast väga hea meel, et ma sain kogu konsortsiumi nimekirja ennist ette lugeda. Kõvasti sai panustatud ja noh, tuleb taevale tänu anda lihtsalt. Esimene kord läks õnneks, ühtegi asja hooletuse saateks me nagu ei jätnud, aga ikkagi ka läbi nende probleemide ja ettearvatavate probleemide need suudeti lahendada. Siis teinekord juba õnnestus seda paremini teostada ja sellest siis kasvas järsku mingisugune selline nagu jutt. Rahvusvaheliselt nii Euroopa Liidu koridoridest kui ka siis kuskil kuskil mujal vähemalt poliitilistel tasanditel, mis nüüd Eestile on nagu tohutult palju tähelepanu toonud. Ja siit nüüd seesama üleskutse, millele ma viitasin, mis on, mis on siis üks selline huvitav suund Välisministeeriumi äridiplomaatiaga koostöös, kuhu tegelikult on ka konverentsikorraldajate liidu liikmed, konverentsikorraldajate liit ja, ja mitmed, mitmed, mitmed, mitmed ettevõtted Eestis nagu. Kaasatud kokkuvõttes ideaalis, see peaks elavdama mitte ainult konverentsi businessi tegevust Eesti hüvanguks, vaid võimendama kõikide nende valdkondade positsiooni globaalselt. Ja see on see, mida praegu koostöös välisministeeriumi äridiplomaatia osakonnaga püütakse Eesti erinevatele eriala või, või, või siis nagu valdkonna inimestele öelda, et hambaarstiliit, eks ole, meil on võib-olla seal keegi, kes on mingisuguse regiooni juhatuses, siis palun väga. Pakkuge välja, tehke järgmine aasta globaalne oma liidu konverents virtuaalselt ja Eestis ühe või teise partneriga, näiteks konverentsi korraldajate liidu kaudu. Leidke endale teostaja ja Eesti võib nüüd haarata mitte ainult poliitilisel maastikul, vaid ka teistel maastikul oma digilugu ära kasutades väga paljudes valdkondades juhtpositsiooni ja sellest tasub kinni haarata.
Kindlasti, nii konverentsid, kui me võime rääkida tegelikult sündmuskorraldusest üldse selles valdkonnas, et konverentsid on ju tegelikult ainult üks osa. Me võime rääkida siin B2B sündmustest, igasugustest lansseeringutest, pressisündmustest ja nii edasi. Siis kui hästi, ma olen nüüd viimastel nädalatel päris mitu ettekannet sellel teemal teinud nii Eestis kui väljaspool, siis kui hästi nagu kokku võtta kahe lausega. See on see, et kui meil oli nagu ütleme, skaalal kuskil seal ühest kümneni, kujutame mingi joonlaua endale siia visuaalselt nagu kõrvale. Oli, oli kõik, kogu maailm töötas nagu füüsiliselt nii-öelda laivis. Pärast koroona epideemia puhkemist kõik kukkus alla sinna nulli kuskile laiv. Ehk siis füüsiline üritus oli nagu totaalselt cancel'datud, hakkas toimuma mingisugune digitaalne, virtuaalne nagu tegemine. Nüüd, kui me õpime selle, tähendab, kui me saame lahendatud kuidagi selle, selle, selle tohutu probleemi maailmas seoses viirusega ja õppida, õpime sellega koos elama või, või, või lööme vaktsiini või mis iganes. Siis on ilmselge, et nüüd me jõuame kuskile siia keskele, kus igal heal üritusel, mis on ka füüsiliselt korraldatud ja kuhu inimesed kutsutud. On mõeldud läbi see dimensioon, kuidas virtuaalselt kaasata sinna maksimumarve publikut. Ja see on see reaalsus, mis tegelikult hakkab nagu edasi minema ja see on nüüd hoopis uus, minu hinnangul hoopis uus majandusharu, hoopis uus tegevusharu, hoopis uus nagu koostöökoht, mis noh, jällegi Eestile kui digiriigile avab tohutud võimalused.
või? Kellel on nüüd huvi natukene rohkem teada saada või võib-olla panustada sellesse või oma, ma ei tea, kaasabi osutada selleks, et see seiklus ja rännak, mis siin Eestist on alguse saanud veelgi paremini edasi kulgeks, nagu ma nimetasin, tegemist on meil konsortsiumiga koostööprojekt, kõik on teretulnud. Võtke ühendust, kas Eesti konverentside. Liiduga, kes tahab nii-öelda nagu konkreetselt selles segmendis kaasa lüüa või, või, või sealt kuidagi abi saada. Aga, aga kes nagu spetsiifiliselt huvi tunneb Global Virtual Solutionsi tegemiste kohta, siis e-maili aadress globalvirtualsolutions.org on see koht, kust informatsiooni saab ja. Ma ei tea, kui väikest reklaami tohib ka teha, jõulud ei ole kaugel, meil on väga palju ägedaid virtuaalseid jõulupidusid Eestis kui välismaal, et, et ärge jätke neid ära. Tahate ägedat virtuaalset lahendust, kirjutage ja saate tunduvalt soodsama kulu eest sisekommunikatsiooni mõttes väga ägedad jõulusündmused ära korraldada ka virtuaalselt, nii et ega pole muud öelda kui virtuaalse kohtumiseni.
Meie statistika on vastapidine, pole muuseas, engagement ja osalejate level virtuaalsetel üritustel sisekommunikatsioonis on nagu võrreldamatult kõrgem füüsiliste üritustega, nii et väga huvitavat statistikat.
Okei, ühesõnaga, aitäh, Lehari sulle, palju jõudu, edu ja aitäh kõigile kuulajatele, kes meiega olid. Restart on ikka eetris, nagu ma ütlesin, saate alguses me juba olemegi virtuaalsed ja, ja see tähendab, et me kohtume kindlasti ka teiega nädala aja pärast.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]