Suurest, see on selles mõttes ikkagi tänamatu töö, et. Noh, me oleme siin selles saates ka ikkagi idealiseerinud seda startup ja kultuuri ja startup elu, et noh, et vaata ikkagi teed siin, muudad maailma ja. Ja kokkuvõttes, kui hästi läheb, siis noh, ikkagi miljonid ju sajavad, on ju. Küll millegipärast ainult üksikutele inimestele, aga no siiski, on ju, et kui läheb ikka väga hästi, noh, vana siin. Mingid unicorn'i näited, et siis, siis kokkuvõttes saab tiim ka, aga. Ja, ja siis kõik tahaksid sinna tööle minna, et kes tahaks Transferwise'is töötada Pipedrive'is ja nii edasi, eks. Ja siis, kui sa räägid pärisena sisu inimestega ja, ja kuulad nende lugusid, et kui raske tegelikult oli, et noh, nad hakkasid oodet tegema, toode oli katki kogu aeg. Mingid asjad töötasid, mingid asjad ei töötanud pidev, mingi tulekarstide kustutada, kustutamine ühest kohast teise. Siis see vaene start-upper tegelikult noh, ainuke sinna, mis ta lohutab, tihti ongi see, et. Et a la ma muudan maailma ja B on see, et aga kokkuvõttes, kui ikkagi valmis saab, siis ma saan puru rikkaks on ju. Et, et Otil on selles mõttes nagu pisut kehvasti, et ainult ühe asjaga saab nagu ennast rõõmustada, et, et muudab maailma. Puru rikkaks kindlasti ei saa, sellepärast et tegemist on ikkagi riikliku start-up'iga, ehk siis sellisel juhul nagu mingid optsioonid või mingid boonused nagu ei kehti, et.
No mina ütleks, et, et kui me vaatame neid tavaettevõtteid, kes ei ole läbi e-residentsuse loodud, siis, siis see seis seal on tegelikult palju hullem, et jällegi sul ei ole seda taustakontrolli seal. Sa ei ole läbinud seda, seda riiklikku protsessi ja, ja noh, neid ettevõtte müüjaid, matjaid on meil siin ju igal pool, et igas majanduskeskkonnas alati on sul keegi, kes on mingite halbade kavatsustega. Aga e-residentsuse puhul ma arvan, et, et neid üritajaid on, on aina vähe, et turvakontroll läheb aina tublimaks.
Tead, me arutasime lihtsalt seda, et millised olid meie tulemused olnud, jõudsime teatud arvutuste järel selleni, et, et me mõjutasime seda, ma ei mäleta seda. Nii-öelda null koma koma kohta, aga, aga ikkagi, et sa andsid päriselt panuse riiklikku tegemisse ja, ja ei tea, millal elus veel sellist võimalust saab.