peale? Me ei jää ainult Aafrika peale, ei jää ainult autode peale, et. Ütleme, et noh, loogiliselt, ütleme neid turge, mis me vaatame, siis ütleme, hakkame kõigepealt siis geograafiliselt pihta. Aafrikas, noh, me vaatame suuri turge, et ei ole mõtet minna pisikesele, ma ei tea. Noh, ma ei tea, ma saan peak või midagi sellist, seal lihtsalt ei ole nii palju autosid, nii palju inimesi. Nigeeria. Jah, Nigeerias, me olime kusjuures täpselt enne koroonat niimoodi, et, et märtsis olime seal. Tegime nii-öelda seda scouting trip, et, et vaadata, mis seal on, et see oli sihukene tore, aga noh, see oleks kindlasti. Seal pole autotode, ei ole loogiline, see peaks tsiklitega midagi tegema. Sama lugu on Kagu-Aasis, et, et meid Indoneesia, Filipiinid ja nii edasi seal pigem see peaks tegema mingisugust tsiklitoodet. Jah, Ladina-Ameerika on ka huvitav. Tõenäoliselt on autod parem, me ei ole nagu nii täpsemalt seda, seda veel uurinud, aga noh, tegelikult sa saad teha noh, väga palju asju sinna juurde, seal mingisugune, ma ei tea, kui sul on. Viiskümmend tuhat autot, sa võid näiteks, ma ei tea, kohaliku Circle K-ga minna, kokku leppida, et kuule, ma ostan sult, ma tean, mingi miljon liitrit kuus, eks ole. Anna mulle odavamalt, ma annan mingi kaardi oma, oma klientidele, eks ole, ja siis saad sealt nagu teine lisa, lisa vahelt. Võid teha jah, täiesti ütleme nagu tarbimislaenusid, mingeid nagu selle plasmateleri ostmiseks, nii edasi, tegelikult nagu piiranguid ei ole hästi palju saab teha. Aga me ikkagi näeme hetkel, mis me, nagu see põhiline fookus on, mida me ei taha ära kaotada, on ikkagi see, kuidas öelda, et. Siis selle mobiilsuse demokratiseerimine. Näeme, et see on kõige suurem probleem, et kõige nagu madalam, madalamal asuv, asuv vili, mida me saame nagu võtta.