Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart.
Restart on eetris, laupäeva pärastlõuna on ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa taas võtnud, stuudios kohad sisse ning täna me räägime teemast, millest ma ei teagi, kas me oleme aastate jooksul, Taavi, Restartis rääkinud, me räägime energiast, taastuvenergiast ja, ja kui veelgi täpsemaks minna, siis me räägime päikeseenergiast ja meil on külas Roofit Solari, sellise Eesti idufirma asutaja ja tegevjuht Andri Jagomägi. Tere, Andri.
Tere, Henrik, tere, Taavi.
No ta vist ei ole rääkinud päikeseenergiast siin. Me
oleme rääkinud energia börsidest, et selles mõttes teema ei ole nagu päris uus meie jaoks, aga, aga jah, nüüd ütleme päikesepatareidest näiteks või päikeseenergiast sellisel moel me ei ole rääkinud.
Aga räägime täna ja me räägime sellest, mis asi on Roofit ja, ja kuidas Eestis päiksepaneele tehakse ja, ja kindlasti jõuame ka sinna, et kas neid on üldse mõtet siia meie lume ja pori sisse püsti panna või ei ole ja. Ja ma arvan, kindlasti jõuame ka sinna, et milline see tulevik üle maailma siis üldse on, et kas see on mingi suur mull, mida praegu aetakse, soovmõtlemine või, või ikkagi reaalsus ühel päeval. Aga alustame algusest või siis Roofiti algusest, Andri, et räägi mõne lausega, mis asi on Roofit Solar?
Roofit Solar on see ettevõte, mis pakub ehitusmaterjali, mis toodab elektrit, et meie katus on siis valsplikkatus, mis näeb samamoodi välja nagu valsplikkatus ikka. Paigaldamine toimub ka samamoodi, ainult et selle ricebleki pealmine pind on kaetud siis elektrit tootva materjaliga. Ja selliselt saab siis paigaldada nii-öelda nähtamatu pähkese järgi süsteemi oma katusele.
Ehk siis nagu põhimõtteliselt noh nagu kleebis või, või siis mingi täiendav. Kas see tuleb Hiinasse, tehakse siin kohapeal valmis, et mis see on see, mis te sinna peale nagu panete?
Harkus, ilmajaama lähedal, Tallinna, Tallinna linna piires. Meie sisendamaterjalid on siis plekk, mis, mis on tavaline plekk nagu ikka on ju, tuleb pleki tehastest ja selle peale meie siis paneme elektrit tootma materjali ja selle kihi paksus on seal paar millimeetrit. Ja noh, seal materjalid hulk on seal päris suur on ju, osad toodavad elektrit, osad on lihtsalt kaitsmiseks ja nad tulevad praktiliselt üle, üle maailma õigelt poolt.
Ja kui ma nüüd teekatust vaatan, mul on endal maamajal ka plekk katus, ma tean väga hästi, milline see välja näeb. Kas sa ütled, et ma ei teeks vahet, kui sa ühel õhtul läheksid sala ja paneksid mu maamaja katuse enda, enda katuse sinna, et ma ei saaks arugi?
Olene, kui lähedalt vaadata, et kui lähedalt vaadata, siis teeb vahet küll. Aga meil oli selline näide, et üks klient, kelle objektile me tellisime siis fotograafi. Fotograaf juhtus elama nagu samal tänaval, praktiliselt kõrvalmajas ja siis. Käis, otsis, et kus see päiksekadus on ja ütles, et tema käib sellest majast mööda juba aasta aega, et ja pole päiksekadust näinud, et. Et ega tegelikult, kui sa ei tea, siis, siis sa ei näe.
Aga ma ütlen, et läheme kuidagi nagu selles mõttes nagu ajas tagasi, et, et ma saan aru, et päiksepaneelid turul on olnud juba aastakümneid. Neid ei ole pandud Eestis väga palju välja, sellepärast et üks on see efektiivsem, mis on saatmast patareidest või, või mitte patareidest, vaid sellest päikseenergia tootmisest. Ja teine asi, mis on see, et nad noh, nii-öelda, need nii-öelda valmis paneelid, et need olid lihtsalt kole vaadata nagu katuse peale. Et ma saan aru, et, et Roofit parandab ära selle nii-öelda esteetilise poole, aga, aga räägi ka sellest, et mis on muutunud üldse selles valdkonnas viimasel ajal sellesama energia tootmise efektiivsuse koha pealt, et noh, kui sa võtad näiteks paneel, mis oli kümme aastat tagasi või ma ei tea, kolm aastat tagasi, ma ei tea, kui, kui pikk teil see tsükkel on. Et kui kiiresti see valdkond üldse areneb, et kas tänane nagu mingi materjal toodab juba kümme korda rohkem kui kümme aasta tagune materjal või siin väga palju vahet pole nagu juht, noh, väga suurt
Päikseenergeatika on materjali teadus ja materjali teadusest tavaliselt see progressioon on suhteliselt aeglane. Et see, et me päiksepaneeliga oleme jõudnud nii kaugele, kui ta praegu on, ränipäiksepaneelid, see on umbes kuuekümne aasta uurimustöö tulemus. Ja vaikne selline efektiivsuse kasv kogu aeg toimub, aga see on iga aasta, ütleme mingi null koma midagi, et ei ole niimoodi, et kolm või viis aastat tagasi oli tootlus nagu kaks korda kehvem, eks. Et ta tõuseb vaikselt, aga ta tõuseb tõesti vaikselt. Et näiteks see väikse energiamaterjali, materjal, mida meie praegu kasutame, see mõeldi välja kaheksakümnendatel. Ja see on hakanud turule tulema alles nüüd viimase viie aasta jooksul. Et see on hästi-hästi pikk protsess tegelikult, et see materjal on hästi kõrgtehnoloogiline. Selle tegemine nõuab ülipuhtaid algmaterjale, keskkonda, kõik nii edasi on ju. Ja seetõttu on see tööstuses mingisugune lahendus hüübaks, et see võtab lihtsalt aega, et midagi ei ole teha.
Aga mõtlengi, et paneme korra selle kuulaja jaoks perspektiivi ka Roofiti toote, et noh, inimesed on näinud neid nii-öelda Hiina või Saksa paneele, eks, niisuguseid suuri siniseid onju. Meil on olemas Solarooff, kes istutab vist kivikatuste koha peale või ütleme nüüd katuse sisse oma kuidagi nii-öelda oma valmispaneelid. Siin on olemas kuskil elu musk oma mingite paneelidega, et vargustan natuke seda maailma, et mis tüüpi lahendused üldse olemas on ja, ja mille poolest nagu Roofit noh, on siis ainulaadne või ta ei ole ainulaadne, et ta on ainult nii-öelda. Et kas Roofit on midagi, mis on maailma jaoks või midagi, mis on ainult Eesti jaoks?
Nüüd lõpuks pihta hakates me isegi, ise kindlasti loodame, et me oleme kogu maailma jaoks on ju, kui noh, natuke me oleme piiratud selle arhitektuurilise lahendusega. Kuna meil on plekk katus, on ju, ta näeb välja nagu plekk katus. Siis me eeldame, et kõige parem vastuvõtt on nendest piirkondadest, kus plekk katus on nagu tuntud nähtus on ju. Et üks prantsuse kolleeg ütles, et noh, Vahemeremaades on ju, teil vaevalt õnnetab mõni müüa, eks. Aga samas, kui me näitame seda katust Rootslasele või nurakale või, võib-olla Sakslasele, siis no vaata tohoo on ju, et ma olen seda näinud, on ju. Et ma teame, see siis on ja, ja ma julgen seda oma katusele panna, sellepärast et naabril on ka. Ja kui võrrelda e-tehnoloogiat nagu teiste tehnoloogiatega, siis praegu kindlasti kõige suurem konkurent on tavaline päikesepaneel ikkagi, see on see, mida inimesed teavad. Ja on olemas päris hea võrgustik selle installatsiooni teenuse pakkumiseks, eks. Et noh, start-up'is on alati niimoodi, et noh kõikides ettevõtetes toode ei ole kunagi edukas on ju, et alati edukas ikkagi ärimudel. Et väga lihtne teha mingisugune toode, natuke keerulisem on seda seeria toota. Aga siis keergus järgmise aasta tuleb siis sellest, et kuidas siis pakuta teenust oma kliendile ja kuidas see kliendini viia niimoodi, et ütleme võtmed kätte lahendusel. Ja meie, meie toote või eripäraks on see, et, et on hästi tugevalt seotud teenusega. Noh, ütleme kui keegi ei toodanud näiteks mobiiltelefoni ümbriseid, siis porbid need valmis, panevad müüki on ju, saad kliendile ära, klient paneb ise endale telefoni seni sisse, hakkab kasutama on ju. Aga kui on mingisugune ehitusmaterjal, siis mis meil on väga lihtne, on näha seda, et hästi suur nõudlus on turul on ju meie toote järgi, et traction on hea, et lõppklient tahab, et. Me peame vahepeal marketingiga tagasihoidma sealt, et me ei suuda nagu lõppklientid päringutele vastata. Aga lõpuks on see, et klient ütleb, et väga lahe, ma tahan teie materjali, nii, aga näiteks nüüd, kes selle katusele parem on ju. Ja kui ta on seal kuskil Põhja-Rootsis või Kesk-Rootsis või kuskil on, et meil on suhteliselt keeruline siin meeskonda kokku panna, kes siis läheb sinna, paigaldab ja siis noh, tuleb tagasi ja paneb järgmise katuse võib-olla kuskil Saksamaal paika. See
ei ole väga keeruline, meil on täna puitmajade tootmises tõsine tagasilöök, terve sektor on pihta saanud. Ja ka puitmajad ju ei lähe, pane ennast Norrasse ise ülesse, on ju, või Rootsi, et need on ikkagi eestlased, mis kokkuvõttes sinna kaasa lähevad, kes nad ise tööd ära teevad ja nii edasi, on ju. Seda seltskondaga on praegu navaalam turu peal saada, keda nagu noh, põhimõtteliselt, kes on harjunud käima Põhja-Rootsis, tegema ära oma töö, tulema tagasi minema Saksamaal, tegema ära oma töö, minema Soome, tegema ära oma töö, et selles Peaks olema iseenesest tänu Covidile see situatsioon oli päris lihtne hetkel.
Reisimine ei ole väga lihtne praegu. Aga, aga noh, me ütleme, kui me võtame pikka, pikka perspektiivi on ju, me võime, me olemegi nii teinud, me olemegi saatnud oma inimesed Rootsi, on katust pandud, Saksamaale oleme saatnud, eks. Aga noh, iga sarn tahab, tahab kasvada on ju, et, et see ei ole jätkusuutlik mudel, et me ei suuda kümme tuhat katust aastas paigaldada Eesti inimestega, meil ei ole lihtsalt nii palju plekkseppi, eks, Eestit kust võtta. Ja, ja me peame lootma kohalikule teenusepakkujale ja, ja ehitajad on tüüpiliselt hästi konservatiivsed, mingisuguse uue materjali sissevõtul. Nad nagu kardavad, et kas ma ikkagi tulen välja oma pakkumisega, on ju. Ma ei tea, mis probleemid sellel materjalil tekivad, et ma pean pakkuma seal garantiaegasid kohalikele klientile ja nii edasi, eks. Et nad natukene pelgavad seda ja noh, tegelikult meie põhitäigavus ongi siin koolitamine. No koolitame, koolitame, koolitame, et, et lihtsalt saada tarkasid, edasimüüjad, eksportturgudel, kes tunnevad meie toodet ja julgevad seda pakkuda siis kohalikule kliendile.
Räägi sellest tehnoloogilisest poolest natuke, et jäi see nagu segaseks, et, et needsamad paneelid, millele Taavi enne viitas, on ju, me näeme neid põldudel ja igal pool on sellised noh, paksud tunduvad, ma ei tea, klaasist või plastikust jurakad, eks ole. Nüüd te võtate pleki ja panete sinna peale mingi praktiliselt nähtamatu kihi. Et kuidas see, mis see tehnoloogia seal taga on ja kuidas see võimalik on ja, ja miks need, miks need põllul olevad paneelid siis sellised peavad olema?
No põllulepaneel on väga hea nagu selle tööstuse nagu tööloom, et seda korbitakse ühesuguses formaadis. Selliseid ettevõtteid on maailmas umbes kaks või kolm tuhat, midagi sellist, mis teevad täpselt ühesugust asja. Et selline kandiline päiksepaneel, elektriktootematerjal on klaasi all ja siis ütleme klaasi ümber meil selline aluminiumpraam, mis võimaldab seda paneeli siis installeerida. Ja tegelikult see materjal, mis elektrit toodab, on meil samasugune, et see on sama materjal, mis on kõikides päiksepaneelides, noh üldse sellistes moosates päiksepaneelides. Et selles mõttes meil ei ole päikseenergia seisukohalt ei ole midagi uut, me lihtsalt oleme disaininud päiksepaneeli, mis näeb välja nagu paitspilakk katus. See on meie tehnoloogi eripära, et tegelikult enamus materjale on, on päikseenergiatööstusest.
Aga kust see teenus nii-öelda teil lõpeb praegu, et klient tahab saada endale sellist katust. Tööte pakkumise ära, klient natuke kaupleb, sobib. Ja nüüd lähete Eestis, lähete ise, panete ära, noh, ma ei tea, Rootsis läbi allhanke ja või kelle iganes. Saab nagu paigaldada teda, kust, kust see nagu lõpp on, et, et kas see on sellega, et, et inverter on seinas ja, ja põhimõtteliselt nagu asjad on elektrikilp ära ühendatud? Või sellega, et oled ka niimoodi energiatootjaks registreerinud või, või kustkohast see teenus nagu lõpeb?
No osaliselt peab lenti ise tegema, et noh, meie jaoks lõpeb see sellega, kui ikkagi inverter on seinas, on ju, töötab, liitumustaotlus on tehtud. Aga me juhendame ka kliente, kuidas klienti on ju, kuidas ta saab siis vormistada ennast, ennast taastuvenergia tootjaks, taastuvenergia toetusteks. Et aga noh, senimaani noh, kindlasti me peame hoolitsema selle eest, et kas siis meie või meie alltöövõtja teeb kõik need tööd ära. Muud muud varianti ei ole, et meil oligi esimese kliinikali niimoodi, et noh, kuna me seda ettevõtet alustasin, mis ma mõtlesin, et me teeme ägeda sellise päikseenergia startup, et oleme päikseenergia spetsialistid, on ju. Siis sai see paneel valmis. Leidsime ka viisi, kuidas teha neid viis-kuus tükki päevaseks ja siis läksime Eesti ehitab MES-ile, leidsime esimesed kliendid ja siis esimene klient helistas vist mingi kuu aja pärast, et tal on nüüd roovitus valmis, on ju, et tulge installeerima, siis oli et nüüd peab tõesti valmis tegema ka. Ja siis me hakkasime tootma need viis-kuus tükki päevas ja siis mõtlesime, et saadame objektile, on ju, et klient ju tellis paneele, siis, siis klient küsis, et oota-oot, et. Katus koosneb juba üldes muudest asjadest ka, on ju, mul on siin rajastad, mul on siin harjad, on ju, mul on siin katuseaknad, on ju, mul on teine pool katusest, kes, kes kõik selle paneb, on ju. Ja siis me vaatasime, et oo, me oleme ehitus business'is, on ju, et millest me ei tea mitte midagi, et peame hakkama seda õppima ja, ja noh, tegelikult ongi suur osa sellest ajaslõiendist selle ehitus business'i õppimiseks ja oma materjali sinna sisse saamiseks.
Aga see on väga hea, teeme siit esimese pausi ja siis me saame kohe tulla tagasi efektiivsuse ja muude numbrite juurde.
Restart läheb edasi ja me räägime täna Eesti päikseenergia startupiga Roofit Solar ja nagu Taavi ütles, siis selles lõigus me kavatseme tulla efektiivsuse ja muude numbrite küsimuse juurde ja ma saan aru, et need numbrid on seal kuidagi hingelda või? Sa juba saate algusest peale kuidagi kibeled nendest rääkima.
No tegemist on jällegi väikest viisi asjaarmastaja spetsialistiga. Minu eripära, et ei, kõik, mis on tehnoloogiaga seotud, on mulle alati väga huvitav ja. Ja selle kohtade peal ma olengi noriv, aga, aga räägime sellest, et alustame nagu kõige algusest, kui sa üldse hakkad nagu müüki tegema. Et mis on see praegune peamine argument, miks üldse inimene valib sellise katasetüübi, et okei, mitte pleki, aga selle, et ta võtab sellise nii-öelda siis päikeseenergiat tegev plekk, et. Et see ei saa olla nagu majanduslik eesmärk, et mis on need praegused peamised eesmärgid üldse, millega, millega nagu inimesed ostavad selliseid lahendusi?
No esialgu oleme kindlasti, kuidas öelda, early adapterite turul on ju, et on kõik, kes tahavad midagi uut saada. Aga me tahame nagu noh järjest saada nende klientide juurde, kes tegelikult vaatavadki kui majanduslikku tasuvust. Et kindlasti esimestele klientidele on väga oluline see väljanägemine on ju, et noh sellist päiksekatvust lihtsalt ei, testi ei ole on ju praegu, praegu saada. Aga kui võrrelda nüüd seda ehitusprotsessi kokku, et kui sa ehitataksid uue maja, paneksid sinna peale plekk katuse on ju, siis telliksid veel ühe tiimi, kes paneb siis sinna raamid on ju ja siis sinna päiksepaneelid veel omakorda peale. Siis võrreldes nagu meie nagu võtmed kätelahandusega, siis tuleb sama, sama hinnaga praegu. Ja, ja noh, meie puhul on see eelmises, et, et, et ta näeb lihtsalt soliidsem välja.
Okei, see on esimene argument, ta nüüd näeb hea välja, teine argument, majanduslik kasu, et kui sa ise oled praegu selle valdkonna spetsialist. Kui sa võtad sellise kodumajapidamise, noh, ma ei tea, mis sealt katusul välja annab kümme, viisteist kilovatti keskmine, et, et mis see tasuvusaeg on, mis te praegu nagu lubate kliendile?
No tasuvusaeg jääb umbes kümne viiesa aasta vahele. Kümme kuni viisteist sõltub sellest, siis palju sa ise ära tarbid, on ju sellest eetrist. Kui enda tarbimine on suurem. Siis ta tasub natuke kiiremini ära, kui enda tarbimine on väiksem ja müükvõrk on suurem, siis ta natuke tasub aeglasemalt ära. Aga noh, ütleme oma eluea jooksul ta teenib oma investeeringu kindlasti tagasi ühe või isegi mitmekordselt. Miks
on? Garantii aeg kakskümmend viis aastat. Noh, oodatav eluaeg võiks olla sellest pikem.
Aga ma ütlen, et tänane klient ikkagi ta otsib, kas ta otsib kokkuhoidu või ta pigem otsib sellist noh, ma tahaks teada aru seda, kus see mõtteviis on, et kas ta on kokkuhoiu peal, et ma nagu okei, täna on investeering suurem, aga noh pikas perspektiivis tasub ära, ei maksa enam meile nii palju elektri eest. Või ta on selle peale, et ta on nii-öelda ja noh, nii-öelda roheline ja, ja, ja minu nii-öelda jalajälg siin maailmas on väiksem ja nii edasi, on ju, et kus praegu klientidel see nii-öelda argumentatsioonipunkt on?
Ongi hästi erinev, sa tõid nagu müügiargumendid kõik nagu välja, et ongi, osad mõtlevad roheliselt on ju. Nelgest, Taanist üks ekspordipartner, kes teeb umbes sada päiksekatust aastas on ju. Ja ta ütles, et neil on ehitis integreeritud päikesepaneele lahendus on ju mitte, mitte plekk katusele, aga aga kivikatusele, noh kivikatuse moodi päikesepaneelid. Nad toovad kuskilt nüüd Saksamaalt, hind on nüüd kõrgem kui meie oma on ju, ja ta ütles, et nende kliendid nagu rahaliselt kaotavad, et nad ei tule kolmekümne aastaga nagu kuidagi nulli selle elu, elu jooksul on ju, aga kliendid lihtsalt tahavad roolist, et elektrit on ju vähendada oma jalajälge ja nii edasi. Klientid on täiesti erinevaid, et, et ja noh samas noh päikseenergia on noh hea investeering on ju, ta teenib ennast tagasi kümme aastat ja pärast seda on nagu nii-öelda kasum on ju. Aga noh, seda investeerimisse, kuidas öelda, tagasiside inimese tsükkel on päris pikk, eks, kuna eluiga on pikk. Ja noh, kliendid mõtlevadki erinevat moodi.
Kusjuures siin on, ma praegu vaatan päris numbreid, eks, et vaatan enda, mul on viieteist kilovatine katus. Vaatan praegu numbrit, aprilli number, kus ma ütlen siis nagu tarbimisnumber võrreldes aasta taguse olukorraga, kus mul ei olnud seda katust veel. On silmaga niisugune kakskümmend kaheksa, kolmkümmend protsenti parem, et mul ei ole päris Excelit ei ole ees, eks ole, aga ma vaatan graafikut lihtsalt. Et no aprill tundub nagu tore. Oota,
mis number, ma ei saanud hästi aru.
Ma aasta tagasi tarbisin ilma päikeseenergiata elektrit ehk siis mul on kindel majapidamise tarbimine. Nüüd ma eeldan, et mul aasta jooksul tarbimisharjumus või käitumine ei ole muutunud. Ja nüüd mul on päikesepatarei ka juures. Nüüd sa maksad
siis kolmkümmend protsenti
vähem, selle pärast, et aprillikuu on noh küll juba suhteliselt suhteliselt valge, aga ütleme nii, et noh, elu käib ju teatavasti Eestis õhtuti, kus telekad mängivad ja ütleme niimoodi, et me selle harjumusele oleme pärast saanud, näiteks nõudevõsu masina, me paneme tööle ainult päevasel ajal, et me seda õhtu selle all käima ei pane, on ju, et, et sa muudad oma käitumist ka sellega, et noh, et kuidas siis seda nii-öelda energiat ise nagu paremini ära kasutada, eks. Aga see hüpe ei ole nii, et noh, et panin päiksepaneelid ülesse, nüüd on puhk miinus viiskümmend on ju kohe, et, et see nagu vahe ei ole tegelikult nagu nii suur, just selle sama asja pärast, et väga suur osa energiatarbimist on pimedal ajal.
Aga sa müüd võrku tagasi ka Taavi või see lihtsalt läheb sul
korstusse? Müün võrku tagasi ka, sain energiatootjana kogu selle perioodi eest, mis oli siis septembrist vist märtsini või? Sain natukene saja euro. Et see ei ole nagu mingi jälle mingi.
Selline pime, pime aeg ka.
Jah, ehk siis ja samas kulutus on umbes viisteist tuhat, et see või natuke rohkem on see nii-öelda see, et sa paned selle asja nagu püsti endale, on ju. Ja kui sa niimoodi arvutama hakkad, siis noh kümme-viisteist aastat noh nippa-napa on ju, et noh, et, et ta on ikkagi, ta on täna pigem ikkagi seesama roheline teema, et ta ei ole nagu nii, ütleme nii, et. Kuidagi lihtsam on mõelda börsile investeeritud ja sealt raha noh, ma ei tea, paned mingisse fondi ja, ja, ja kui või ma ei tea, mis see, mis see viieteistkümnest tuhandest saab kümne aasta pärast, et siis on nagu see summa kuidagi paremini tajutav kui, kui see, et sa paned selle nagu katusesse ja, ja siis sealt nagu teineid midagi tagasi, aga noh, kui sul on roheline mõtteviis, siis on, on teine tulemine, teine, teine teema. Kas ma mõtlen praegu valesti, kas sa, kas sa parandad midagi minu, minu praeguses arutluskäigus?
Rusika regula on umbes nii, et kui sul on viisteist kilovatti, on ju.
Jah, ma olen seda kunagi küll kätte saanud, ma saan sealt kätte nagu heal juhul kaksteist pool, aga noh, see sõltub juba nagu need katusenurkadest ja, ja päikese kõrgusest ja muustest sellest jah. Mul varje ei ole, ma olen kannast ja mul varje ei ole. Sa
peaksid võib-olla üle mõõtma oma süsteemi, kas said ikka selle, mis ta ostsid, on ju. Aga viisteist kilovatti, enam-vähem lõuna suunas on ju, ta peaks sul tootma umbes viisteist tuhat kilovatt-tundi elektrienergiat aastas ehk tuhande viiesaja euro eest umbes. Kas sa siis müüd selle võrku, on ju, või siis kasutad ise ära, on ju, noh ütleme, hind on seal mingi noh kümme senti on ju, pluss miinus üks hiia sinna on ju. Ja selle järgi sa peaksid kümne aastaga saama ikkagi, ikkagi tasa. Ma, ma ei tea, kaua see on üleval olnud, see, et septembrist on ju. Oota suvi ära, oota suvi ära ja septembrist nagu loe rahad kokku, et palju sa siis võtsid või kaotasid, aga umbes niimoodi peaks see tulema. Ja, ja noh, noh, Eesti on selles mõttes nagu erakordne koht, et meil on see päikseenergia hästi-hästi ebaõustiliselt jaotunud, on ju. Et siis, kui sul kõige rohkem vaja energiat nagu talvel, eks, siis päikest ei ole, et ükskõik kui suure pargi sa paned, ükskõik kui head päiksemarid on ju, sul võib olla sada protsenti efektiivsus ka, lihtsalt päikest ei ole, võib kümme päeva järjest lörtsi sadada ja midagi ei ole teha.
Jaanuarinumbrid on masendavad, ma pean tunnistama detsembri, jaanuar nagu noh, põhimõtteliselt üks päev augustis on rohkem kui jaanuar ja detsember kokku noh.
Okei, no järgmine jaanuar, vaata selle suve numbreid, et ära vaata jaanuarinumbreid.
Jah, see rõõmustab siit. Võtad õhtul oma äppi lahti ja kui tahad tuju paremaks teha, siis vaata, et kuidas juulis oli näiteks, kui sadas kogu aeg vihma. Aga see arvutamine, noh, kui me nüüd siis edasi arvutame, et, et uudiseid lugedes näeb ju ka neid numbreid, mida. Kus, kus maailmas korraldatakse selliseid nagu suuri avalikke hankeid, eks ole, suurte päikeseparkide püstipanekuks ja noh. Praktiliselt iga nädal, kui ma neid uudiseid loen või ma ei tea, iga kahe nädala tagant öeldakse, et nüüd on jälle uus hinnarekord, et noh, jälle tuldi sinna nulli poole. Ja, ja need kilovatt-tunni hinnad on seal ju ikkagi, ma ei tea, sentides minu arust või väga-väga väikesed, eks ole. Tunduvalt, tunduvalt väiksemad kui see, mis me praegu elektrienergiast maksame. Et ja ma saan aru, et Abu Dhabis on rohkem väikest, eks ole, kui, kui Eestis, aga kas, kas kõike seda silmas pidades? On täna võimalik ikkagi argumenteerida, et noh, et see, et Taavi sugused endale neid katuseid panevad viieteist tuhande eest ja, ja saavutavad sellist tootlust. Et sellel on üldse mingi mõte, ehk et kas see päikseenergia tootmine jääb selliseks, et, et noh, katus katusehaaval või ta ikkagi professionaaliseerub ära, et kuskil on mingid megapargid ja võib-olla seal megapargis jääb nii palju seda energiat üle, et see pannakse, ma ei tea, vesiniku kujul pudelisse ja saadetakse vesinik laevaga Taavile siia Tallinnasse.
Jah, ma ise nagu suur megaparkide poolde ei ole Euroopas just, et noh, üks asi on see, et ta võtab ära sul suur osa pindalast. Et osades Euroopa Liidu riikides on üldse keeratud, üldse maapealsed eetrijaamad on ju, noh pekse eetrijaamad. Samas on hästi, hästi palju kasutamata katusepinda ja katusel tootmise suur pluss on see, et sa genereerid seda seal on ju elektrienergiat, et kust seda tarbitakse. Ja see on nagu hajussüsteem ja noh, ütleme. Riigi julgeoleku seisukohad on noh, igasugune hajus asi on palju turvalisem on ju, kui see, et kui sul on kuskil üks mingi tuumajaam on ju, mis kogu, kogu riikini üleval peab. Et seetõttu on noh, mina, mina pooldan just neid katusesüsteeme, et seal, kus on kõrb on ju ja maad on laialt käes ja maa hind on praktiliselt null on ju, et seal mitte midagi pole sellega muud teha. Seal muidugi, et aga ka Eestis, et ma leia, et peaks. Kõvasti mingisugust head põllumaad või metsamaad või mis iganes maad panema nüüd peksepaneemid alla. Katusepinda on lihtsalt nii palju.
Aga siin ongi see asi, miks ma küsisin enne, et kust kohast teie teenus lõpeb, et ma täna ikkagi tunnetan väga teravalt seda, et ma saan aru sellest argumendist, et, et kasuta ise võimalikult palju ära. Noh, hea meelega kasutakski. Siis ma tahan seda, et ma hea meelega teeks niimoodi, et noh, et vaata boiler tegelikult on iseenesest väga hea energiamahutavusega ja kui sa noh, ma ei tea, kütad oma boileri päikesega näiteks kaheksakümne kraadi peale ära, siis ta on sul hommikuni soe, on ju, et noh, sul ei ole nagu vahepeal vahel teda nagu juurde kütta, kui sul ei ole väga suurt tarbimist taga, eks. Et noh, a la mingi väike niisugune nõks on ju see, et sa muudad oma käitumisharjumusi noh, stiilis, et sa paned oma pesumasinad või nõudepesu masinad, avavesu masinad, paned tööle kindlatel kellaaegadel, taimeritega on ju, et. Et üks mõte nagu öelda on see, et täna ma tunnetan, et see teenus on hästi palju selline, et jah, mulle virutatakse see katus sinna ülesse ära või mulle pannakse see lahendus nagu püsti. Aga kokkuvõttes sellest nii-öelda tegeliku kasu saamine või no ütleme nagu see jääb kuidagi nagu poolikuks, et noh, see on umbes nagu mulle müüakse nagu noh, ma ei tea. Vene ajal olid niisugused lahendused, et sulle müüakse nagu haamer ja naelad on ju, aga no kopsi ise on ju, et noh, et, et, et, et sa lõpuni nagu ei saa noh, ütleme need nõksud, kus sa tegelikult saavutad mingi võidu kas või läbi käitumismuutuse või selle, et sa, sa muudad, müüdadki oma, muudadki oma küttesüsteemi näiteks või vee soojendamissüsteemi ja nii edasi on ju. Et see kõik on täna nagu sellest süsteemist nagu puudu, et mulle väga meeldiks see lahendus, kus mul on, ma ei tea. Mingi abipaak, mis näiteks tööta, toodab või toidab mu põrandakütet selle asemel, et noh, mul täna on nii, et ühestimaa paljutan ikka gaasi, on ju, et,
need akud on täna ka ikkagi jätkuvalt nagu roppkallid tegelikult, et selles mõttes see lahendus ikkagi ei ole lõplikult nagu valmis, et ma ütleks. Noh, kui me ütleme noh, nii-öelda sellisest ideaalist, mida me tõenäoliselt naudime võib-olla paarikümne aasta pärast, minu silm ütleb hetkel nagu insenerina, et me oleme umbes, ma ei tea, võib-olla hea lugem mingi kahekümne viie protsendi peal või ei vaidu mulle vastu.
Ja sa räägid nagu just päikseenergia potentsiaalist, et kui suur osa elektrienergiast võiks üldse olla päikseenergiast, on ju? No ta on
tegelikult ammendamatu energiaallikas.
Jah, jah, täpselt, et, et kui kaugele me saame minna on ju, et tõesti noh, see päikseenergia ütleme, see Aga noh, ma ei ütleks, et su süsteem on kuidagi poolik, et noh, tegelikult sa ju toodad, sa müüb võrku on ju, keegi ostab selle elektri ära ja teeb sellega midagi, teeb pannkooki näiteks hommikul on ju, kui siin ennast kodus ei ole. Ja, ja samas kui keegi teine siin toodab, kellele päikeseenergia katus on ju ja sul on seda järgelt parasjagu vaja on ju, siis ostad sina selle ära, eks. Noh, tegelikult sa aitad üleval pidada Eesti elektrivõrku.
See on ilus jutt, aga sa ise ütlesid ka, et nagu eelmise ploki juures just, et kui me räägime hajusvõrgust, siis noh, ongi ideaalne see, et sa tegelikult ise toodad, ise tarbid ära enamus sellest elektrist, mis sa toodad, et see on nagu kõik kasumlikum noh, nii-öelda tarbimismudel üldse. Ja ma tahangi täna öelda, et, et kuna nagu hetkel selle teenuse nagu sisu lõpeb tavaliselt sellega, et mulle pannakse see inverter seina peale ja ma nüüd ongi, mul on ka süsteemne elekter on ju. Et, et ma tahangi öelda, et hästi suur potentsiaal iseenesest oleks ka veel sealpool, et mul aidatakse nagu oma kaitsmise harjumust ja oma toimimist muuta. Ma toon mingi analoogi, et ütleme sama näiteks e-residentsus, mis tundub nagu võib-olla natuke naljakas analoog siia kõrvale, aga, aga kui inimesed hakkavad väikeettevõtjateks. Siis ma olen rääkinud nende teenust pakkuvate ettevõtetega, kes neid e-residente teenindavad, nende esimene kuu või kaks kulub sellele, et nad õpetavad seda uut ettevõtjat, mida üldse tähendab ettevõtteks olemine. Et a la krediitkaart, ettevõtte krediitkaartiga sukkpükse osta nagu on niisugune nagu nipa-napa teema on ju, et noh, et, et võib läbi minna, aga üldiselt ei ole mõtet on ju. Ja, ja siis nad ei paku ainult seda teenust, et nad teevad selle raamatupidamist, vaid nad kokkuvõttes õpetavad ka siin, kuidas üldse olla nagu Just tänu sellele, et pärast seda neil nagu nad saavad ise sellest nii-öelda sellest oma raha eest nagu võimalikult palju kasu nagu lõpuks kätte on ju, et noh, ja on võimalik automatiseerida, efektiivistada on ju, et kuidas teie täna tunnetate, et, et, et sinna maailma minna, et te lähete ka nagu nii-öelda, kuidas ma ütlen. Ei pane mulle ainult katust ja seda inverterit on ju, vaid, vaid ikkagi nagu optimeerite minu energiasutust nagu tervikute, et, et see on tal nagu ala, kuhu nagu ma näen, et Eesti need samad päikeseenergia tootjad väga oma nina pista ei taha, aga see jääbki niimoodi, see jääbki kellegi teise lahendada lõpuks on ju. Või te kuidagi tunnetate, et ta peaks nagu sinna ka jõudma?
Ma arvan seda, et kui me hakkame kõike seda, mis sa kirjeldasid oma klientidele pakkuma, siis nad hakkavad kartma lihtsalt. Et see ütleme, päikeseenergia natukene on. Nagunii uuele kliendile natukene uus on ju, et ta tahab väikselt meid, okei, inverter võib ka alla, me näitame äppist ära on ju, et mis see tootlus on. Aga noh, see kuidas see on praegu korraldatud, et see on nagu väga lihtsalt ja hästi, et sa salestad võrku ja ostad võrgust tagasi, kui vaja on. Et ta on ikkagi lokaal, lokaalne on ju. Et ma ei arva seda, et sa peaksid ise oma majas on ju kõik tegelikult ära tarbima, et see on suhteliselt efekt, ebaefektiivne, kui igaüks hakkab ise oma energia tarbimist. Ütleme balanssi viima, et ma tahan aasta lõikes nagu nullis olla. Kogu aeg on ju, et ma ei osta mitte midagi.
Aga patarei nagu mitte võrku müüa, vaid nagu ikkagi oma seina peal olev patarei.
Jah, seal võib oma seina peale panna, on ju.
Aga nad on mõeldavad praegu, et nad on tundunud, ühesõnaga ma ei ole näinud väga häid lahendusi
veel. Kui sul on võrk olemas, on ju, siis majanduslikku põhjendust patareid osta ei ole tegelikult. Aga noh, see salestamine võib toimuda ka mitte nagu kodudes on ju, ta võib toimuda ka seal mikrovõrgu piires, et kui sul on alajaam, on ju. Okei, seal mingi ütleme kvartalmaju on ju, millel on väikesekadused peale on ju, sul on alajaam tegelikult tegeleb selle salestamisega ja siis selle energia jagamisega sealt akust. Ja sellega ei pea igaüks ise tegelema. Et on soodsam teha seda suuremas koguses ja, ja, ja, ja noh, korraldada seda ütleme spetsialistide poolt. Kui see, et igas. Igas hoones on mingisugune energia monitoorimise ja haldamise süsteem.
Jah, olgu, me teeme siia pausi ja siis oleme tagasi.
Restart jätkub ja me räägime täna päikeseenergiast ning Roofit Solar, Andri Jagomägi on meil külas. Ma vahepeal vaatasin, kui te siin arutasite seda küsimust, et, et seesama Abu Dhabi päikeseväljak, et seal on kuskil üks koma kolm eurosenti, peab tulema, peaks tulema kilovatt-tunni hinnaks. Ja, ja kui ma mõtlen nüüd selle Taavi katuse peale, on ju, siis noh, sul on võimalik oma kilovatt-tunni hind tõenäoliselt välja arvutada, et võtad viieteistaastase tasuvusaja, vaatad palju ta toodab, on ju, ja noh, siis saad mingi hinna. Kas sa, kas sa, Andri, oled, kas sa julged nagu praegu öelda, et, et kui Taavi täna selle ostis, mõeldes viieteist aasta peale ette ja tal on hind X seal. Et need Abu Dhabi sugused ei tule ja ei drive'i seda hinda tegelikult siin, ma ei tea, neli või, või kümme korda alla ja see vaene Taavi viieteistaastane tasuvusaeg pikeneb saja vi
Sa mõtled seda, et meie elektrienergia hind võrgus võiks
langeda. Just, drastiliselt, et no me oleme kuidagi opereerinud või alati sinna talupäeva tarkusena, et noh, ega see ju odavamaks ei lähe, sest midagi ei lähe odavamaks. Aga kas, kas meil on potentsiaalselt võimalik näha tulevikku, kus tegelikult läheb ja läheb palju odavamaks elektrienergia, kui, kui, kui ta täna on?
Kõik on võimalik, võib minna, et kes seda teab, kes, kes teab, on ju küll börsid käituvad või mingisugused aktsiahinnad on ju või, või tore üldse, on ju, aga. Ütleme päikseenergia meie piirkonnas ilmselt ei saa olema see, mis nagu seda turgu nagu hakkab väga palju allapoole tooma. Et võib-olla mingid teatud juhtudel keset päeva on ju, kui see tootlus on hästi suur. Aga sellist börsi kestmist kindlasti mitte. Et meil pigem suuremad need mõjutajad on tuul on ju, et tuul ja, ja hüdroeks, mis, mis seda hinda nagu allpool hoiavad ja siis ülejäänud siis nagu kipuvad seda ülespoole tõstma. Ja need Abu Dhabi jaamad on tõesti nagu sa ennem ütlesid, et palju päikseenergia ressurssi, seetõttu nad saavad niisugust hinda lubada ja ülisuured jaamad on ju, et tõesti Eesti üle, üli, ülisuured.
Aga, aga kas sa arvad, nad ei mõtle välja mingisugust nippi, millega see päike sealt või see nii-öelda energia sealt siia tuua ja meie turule?
mõttes, et noh, on ju räägitud tõesti nagu vesinikupudeli panemisest kui ühest variandist, et efektiivsus on küll nadi, eks ole. Aga kui sul kilovatt-tunni hind on nii madal, noh, isegi kui sa kaks korda kallimaks saad selle hinna natuke transpordile otse, noh, ta on ikka veel paar-kolm korda odavam kui see, mis, mis me täna maksame.
Ta nagu nii ulme ei ole, et ma nägin paar aastat tagasi, Päikseenergia konverentsil oli selline ärimudel, oli arutatud, et kui me paneme Siilis püsti Päikseenergi jaama, selle asemel, selle abil teeme vesinikku, on ju. Ja selle vesiniku tassime siis Austraaliasse, põletame seal selle vesiniku ära, teeme elektrit, on ju. Et, et kas see oleks tasuvam kui see, et austraalllased põletavad seal diislit, on ju, oma generaatoris. Ja nad seal said selle äriplaani paika selliselt, et see tasub ära siis, kui barreli hind on üle saja dollari. Et siis tasub hakata seda tegema, et mitte enne.
Või keskkonnamaksud täidavad selle
vahet. Jah, täpselt, jah.
Okei, aga mõtlengi, et mina selles mõttes ikkagi vaatan ja mõtlen, et kuidas saada ikkagi nagu paduroheliseks on ju, et, et kindlasti energiatarbimine meil siin Põhja-Euroopas suureneb, sellepärast et nii-öelda heaoluühiskondadena me hakkame ostma endale rohkem elektriautosid, mistõttu noh, sealt sellele elektrienergia tarbimise vajatus nagu kasvab. Pluss need autod ju tegelikult toimivad ka akudena, et kui sul on päeva jooksul nii-öelda täis laetud Tesla, onju. Ja seisab su maja ees, onju, siis põhimõtteliselt ta võib öösel olla ka sulle aku nii-öelda maja jaoks onju, kuigi ma ei tea, kas need lahendused juba on turu peal või ei ole veel, vist ei ole veel. Et aga noh, noh, ideeliselt ta nagu, nagu, nagu toimiks, et, et ta võiks nagu olemas olla. Ehk siis seda, et me nagu siin energia, elektrienergia hind läheb väga-väga ka alla, seda, seda mina ka nagu väga nagu ei karda. Aga ma ütlengi, et kuidas sa üldse tunnetad seda, et kas see ikkagi siis see, mis me täna nagu näeme, mis ilmselt turul on, et kas see on ka järgmised viisteist aastat meil meiega niimoodi, noh nagu lennundusega me näeme, täna näeme, okei, praegu üldse keegi ei lenda, aga. Aga iseenesest noh, mingeid superlennukeid lähima kümne aasta jooksul me teame, et ei tule, me lendame täpselt samamoodi nagu me lendasime kuuekümnendatel, me põhimõtteliselt lendame praegu selle, praegu, et, et siin ei tule nagu mingit tohutut arenguhüpet. Kas sina näed siin valdkonnas midagi sellist, mis, ma ei tea, toovad mingid kombineeritud jaamad näiteks, et sul on nagu päike pluss tuul, noh, mina näiteks ootan ja otsin seda, et ma olen mere ääres, et kui päikest ei ole, siis mul ikka alati siin on ju samas. Noh, mingid üüratud tuulikud sa elamurajooni ikkagi ei pane, on ju, et noh, et sul peab olema mingi kompaktsem lahendus, on ju, et. Ja seal on nagu tuleb see poole mängu, et kõik, mis on mehaaniline, käib ringi, see kulub, on ju, kägiseb, koliseb ja nii edasi, on ju. Et kuidas sa üldse tunnetad seda, et, et kas siin on praegu, kas see, mis me näeme, ongi enam-vähem maksimum? Käibki see null koma nagu improvement selle efektiivsuse koha pealt? Või me näeme midagi, mis on noh, ma ei tea, lööb kõik segi, noh, umbes nagu autonduses on praegu ikkagi reform, et me läheme kõik ikkagi üha rohkem kui elektraotude
poole. Mingi suurepärase avastuse eest pole justkui teadlane kaitstud, on ju. Aga noh, seni mingisugust hüpet ei ole päikeseenergia ajaloos veel olnud. Et kui me mõtleme seda kõige olulisemat materjali, on see monokristalliline räni, mis praegu. On umbes üheksakümne protsendi päks meelde sees, mis üldse toodavad praegu kuskil maailmas midagi. Siis selle materjaliga me oleme jõudnud termodünaamilise piiri lähedale, et me teoreetiliselt ka ei ole enam võimalik sellest materjalist suurt midagi enam välja imeda. Et me peame hakkama tegema seal tandem elemente, on ju põhimõtteliselt üks paneel teise, üks päikseenergia kiht teise peale, on ju. Mis siis üks toodab siis ühest päiksespetri osas, teine siis teisest, on ju, et noh, selliselt on võimalik seda tõsta. Ja seda on tehtud ka, et need ütleme praegu selle elemendi efektiivsus noh kakskümmend protsenti, eks. Need mitmekihilised lähevad seal kuni neljakümne viie, neljakümne kuue protsendilise efektiivsuseni. Ja neid kasutatakse praegu kosmoses, et see on tüüpiline kosmosepäiksepaneel nelikümmend, nelikümmend viis protsenti on ju rahulikult. Aga no ütleme, noh sina ütlesid, et viisteist kilovatti sulle on ju maksis viisteist tuhat on ju. Ja vati hind on siis noh üks euro on ju, et need kosmosepanelid on umbes tuhat. Nii et, et noh, et see ütleme seal green room'ide on ju, kus, kus seda tehakse, seal ülipuhtad materjalid ja kõik see, et. Noh, isegi kui me seda hinda nagu kümme korda allapoole toome, seda madali tootmishinda, siis me oleme ikka tükk maad kõrgemal kui see, mis meil praegu ränipail pakub.
Aga mõtlengi, et kui palju, kui sa praegu müüd eramajapidamistele neid katus katushaavale, et kui palju ikkagi alternatiivid üldse nagu rolli mängivad, et noh, et a la eraldatud kohtades on alternatiiviks generaator on ju, mingi diisli generaator näiteks, eks, aga ütleme tuul, kas täna tuul üldse on väikemajapidamises väiketalus teema või see on ikkagi? kiviajas omadega, et jah, suured tuulikud toimivad, nendest me saame aru, eks, aga ütleme nii, et oma majapidamise jaoks. Siin on vabandust, lugesin mingid artiklik ka, kus mingi talumees pettus tuule, ostetud tuulegeneraatorisse, et, et kas tuul üldse on täna nagu väike majapidamises nagu argument?
Kahju seda võimaldatakse hästi vähe paigaldada, et väga, väga raske on saada luba, paigaldada. Oma aeda tuulik on ju, et see võiks seda tõesti teha hajaasutuses ainult ja, ja, ja, ja siis võib-olla merekaldal. Aga ühte konverentsi artiklitel mäletan just tuule, tuule generaatoritest just keskmistest ja, ja väikestest, et seal mingi kümme, kümme, viisteist, kakskümmend kilovatti on ju. Et need üks uurimisgrupp on ju Hollandis, ostis kokku üle maailma, kas kümme või kakskümmend väikest tuulikut ja nad vist pidasid vastu selle aasta või midagi niisugust. Noh, ma ei ole üldse nagu tuuleenergia vastane, aga lihtsalt ma arvan, et seal on mingi stabiilsuse probleem nende väikeste tuulikutega. Et võib-olla nüüd on, nüüd on tükk maad paremad tulnud, aga, aga noh mille, millegipärast neid kasutatakse suhteliselt vähe.
Ehk siis mõte on selles, et nad ikkagi, kuna nad käivad ringi ja kuluvad, siis nad teevad müra ja. See on, see on
probleem jah, et nad kuluvad jah.
Olgu, mis Roofiti, meil on mõned paari minutit saate lõpuni aega, et, et lõpetame seal, kus alustasime nagu kõik head lood. Mis on Roofiti plaanid järgmiseks paariks aastaks, kas see on nüüd see liin, mida te tahate edasi ja, ja sinu selline strateegiline eesmärk on see, et. Et kõik plekkkatused päiksekatusteks või, või on sul midagi veel varrukast, mida sa tahtsid praegu välja tõmmata?
No me tahame lõpuks jõuda ikka oma selle unarmalt äri mudelini, et katused oleksid tasuta on ju, et kelle katus lekib on ju, et siis ta saab tulla meie eurot, me parandame tasuta ära selle, paneme katuse tasuta peale ja siis teenime oma investeeringu tagasi siis elektrienergia müügist on ju, kas siis sellele sama kliendile või kellegi teisele, et. Võib-olla me saame see aasta juba esimese sellise test katuse püsti on ju, et lihtsalt see ärimudel juba ära proovida ja testida on ju, et millist juriidikat ja millised lepingud seal üldse vaja on ja, ja noh, kuidas see maksustamine käib ja.
Aga kas rahalises mõttes te olete täna selle punkti lähedal, kus see olekski
võimalik? Ütleme, Eesti arvutused näitavad niimoodi, et noh, Eesti on hästi-hästi madala elektrienergiaga riik Euroopa Liidus. Eestis on niimoodi, et klient peaks ise ka natukene maksma, aga me saaksime põhiliselt praeguste hindade juures näiteks Saksamaal pakkuda seda täiesti rahulikult juba praegu. Ja majanduslikult tasuvalt niimoodi, et me ise vahetame oma, oma kulu ja kirjadega selle katuse ära.
Aga siis inverterid selles mõttes kõik see energia, mis tuleb, läheks kohe nagu müügiks või see, et ta jääks midagi ka sinna meie tarbimiseks?
Meie poolt on kasulik see, kui me kõik müüme ära, on ju. Ja me saame müüa kõige soodsamalt sellele inimesele, kes seal majas elab, sellepärast, et tema ei pea maksma ülekandetasusid, on ju. Selle elektri pealt, mis me siis me talle müüme.
Ma ei tea, Taavi, kui tuleb Andri ütleb, et ta paneb sulle tasuta katusega lukustame kahekümne viieks aastaks elektrihinna.
No see on liiga pikk aeg. See tuleks mingi kümme, viisset aastat, midagi sellist.
Sa pead ju ütta asuvus pluss kasum, see kümme viisteist oli meil enne nulli, nullijõudmise aega.
Ja aga ma ütlesingi, et Eestis see ei, ei ole ka.
Okei, lukustame viieteistkümnest saastaks talle,
kirjuta talle või kirjuta.
Ei no jällegi, ma ütlengi, et see on kokkuvõttes mingi budget rida on ju, et noh, mis sul see eesmärk on, eks, et. Kui sul on täna budget'is, et katuse hind majaehitusel maksab nii palju või naa palju. Sul on see raha olemas, sa tahad selle äririski võtta enda kanda, et, et kas elektrienergia hind läheb ülesse või alla, on ju. Või siis sa noh, nii-öelda jagad seda riski või annad seda riski ära kellel teisele, on ju, et see on kokkuvõttes nagu paberi peal nagu matemaatika tegemine, eks. Aga siin ongi sama teema, et ma isegi väidan, et, et, et ta, ta ikkagi nagu seal on suur potentsiaal peidlus selle koha pealt, et, et võttagi nagu nii-öelda sellest omatarbimisest nagu oma, oma käitumise muutusest või, või oma süsteemide muutusest võtta välja nagu see maksimum või rohkem. Me räägime tarkadest majadest, siis noh, mäletad, mingi haip oli kümme aastat tagasi, kõik majad pidid targad olema, siis tuli välja siin ilgi jura, midagi ei tööta ja, ja kokkuvõttes nagu polegi nagu mingit säästu, et kogu selle kuupatuse ülespanek on kolm korda kallim kui, kui see lõppesaadus, säästu on ju. Aga siin, kui sul on ise energiat toodad, siin ma näen küll nagu potentsiaali sellel targal majal, et noh, seetõttu ongi nagu. Ma ütlen nii, et ma kuidagi tunnen, et see rehkendus on nagu niisugune nagu Tootsi rehkendus, et see on niisugune nagu ma kahte ei jõudnud, ma tegin ühe on ju, et, et jah, ma olen nõus sellega, et, et sa saad alati võrku müüa ja tagasi osta, aga noh, kokkuvõttes. Kui see kõik oleks nagu õige, siis sa ei ütleks mulle sinna lauset juurde, et aga noh, kui sa ise tarbid nagu paremini ära, et siis see on kasulikum on ju, et noh, mis näitabki seda, et, et noh, et, et see, et see, et see, et see, et see valem on kuskil seal vahepeal.
Aga meie saateaeg muide on läbi, nii et
tundub, et me peame tegema teise saate, veel see teema, järgmine nädal ei tee, millalgi teeme. Aitäh, Andri ja, ja loodame, et tasuta katused jõuavad siis iga eestlaseni juba varsti. Restart jõuab, Restart jõuab iga eestlaseni täpselt nädala aja pärast, nii et kuulmiseni.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]