Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart.
Kahekümne viies aprill on käes, väljas on kevad ja see tähendab, et Restarti saade alustab. Taavi Kotka, Henrik Roonemaa endiselt virtuaalstuudios, sest Jüri Ratas käsib. Ja, aga meil ei tule külalistest puudus ja tänane, tänane külaline on Kristjan Maruste idufirmast Comodule, kes on siin saates korduvalt varem käinud ja alati kõigile on väga meeldinud. Tere, Kristjan.
Tere, aitäh komplimendi eest.
Me räägime täna paaril, kolmel teemal sinuga, me tahame teada, kuidas Comodule'il läheb ja, ja tegelikult me sellest tulenevalt edasi tahaks teada, et milline on sinu vaade üldse inimeste liikumisele, ilmad on soojad, me vähemasti Tallinnas kurikuulsaid renditõukse ei näe. Ma ei tea, kuidas mujal maailmas on, küll aga ehitavad suurlinnad praegu kibe kiiresti jalgrattaradasid, autoradadest. Ja tahavad inimesi rohkem tuua, tuua välja ja nagu ma nägin, siis ka jalgrataste müügistatistika on, on täiesti laes, ma ei tea, kas Eestis, aga, aga Lääne suurriikide kohta küll need numbrid käisid. Ja, ja vaatame siis, saate lõpus tõenäoliselt jääb aega ka tegeleda küsimusega, et kas meie kõik maksumaksjatina, maksumaksjatena, peaksime ka Kristjani arvates panema õla alla idufirmadele või mitte. Aga ma arvan, alustame sellest, viimane kord, kui sa siin olid mõned kuud tagasi, siis te olite just suure tehase avanud Tallinnas. See ilmselt ei olnud odav lõbu avada ja ehitada ja kõik, mis seal täna toimub, kas on tühjus või käib töö täie hooga?
Ei ole tühjus, töö käib, ei saa öelda nüüd päris ta ei joog, et eks me ikka proovime hoida distantsi ja, ja natukene oleme hajutatud rohkem kui muidu, aga noh, ega see nüüd nii suur ka ei ole, aga ruumi on piisavalt, et saab distantsi hoida. Aga töö käib kõvasti, käib siis tavaliste toodete ehk nende asjade interneti moodulite kallal. Ja siis lisaks käib ka nüüd siis oma tõukerataste kallal, et tõukerataste koostamine käib täie hooga.
Aga ühesõnaga, kuigi inimesed praegu tõukerattat kasutada ei saa, teil ikkagi tellimus jätkub või, või mis, kelle tellimuse te täidate üldse praegu?
Hea küsimus, enda tellimust. Et me teeme täna need tõukerattad valmis ja siis teeme nendega mingit huvitavat vigurit. Et me täna ei tooda neid mitte kellelegi, et küll siis see rahvas näeb.
Aga muidu põhibisiness ikkagi, et see, et erinevatele linnadele või nende firmadega, kes linnades pakuvad neid algrattaid, neid, neid Comoduleid peale ehitasid. Et see business käib ikkagi kasumlikult, olete break even'is või see on ka umbes nii, et teeme pigem sahtlisse hetkel?
Ei no vaata, eelmine aasta me olime ju kasumlikud ja tegime kuusteist miljonit käivet, et, et meil läks väga hästi. Kui sa võtad nüüd nagu jooksvalt, siis me siiamaani jah toodame, meil on veel vanad tellimused all, aga tegelikult on see viirus ikkagi sellele sektorile tohutult kõva paugu pannud. Et ega meil uusi tellimusi ei ole tulemas, et kui eelmine nädal Cleveron rääkis, et neil on nagu selline teistpidine olukord, et kõik justkui seisab, aga hästi palju uusi tellimusi on, siis meil on nagu vastupidi, et õnneks meile see kriis jõuab natuke nagu hiljem kohale, et täna tellimusi on, aga samas nagu ettepoole ei ole mitte midagi tulemas, et. Et väga selgelt ikkagi kõik tõmbasid täiesti urgu kinni ja mitte keegi mitte ühtegi otsust ei tee, enne kui see olukord kuidagi laheneb.
Aga põhimõtteliselt, kui Sten Tamkivi uuris siin, või ütleme startupi liitrite klubi uuris, et kui paljud seal ranoveid on kellelgi, siis kaoks teile nagu nii-öelda elujõudu jätkub, et kuus kuud, viis kuud, kolm aastat?
Meil kuidagi võid seda niimoodi kokku võtta, et ma mäletan, et umbes aasta aega tagasi oli üks hetk, kus me vaatasime, et Runway on kolm kuud. Ja siis nüüd on aasta aega möödas ikka on Runway kolm kuud, et, et Runway on nagu siuke. Ja me ei ole raha tõstnud vahepeal, eks, et selles mõttes, et ma arvan, et kui sa Agressiivse vaatega startupi teed, siis su randmehi ei tohiks ju olla rohkem kui kolm-neli-viis kuud, on ju. Et vastasel juhul sa oledki urgu tõmmanud ja, ja ei arene. Aga ülesanne on siis kogu aeg teha tööd sellega, et see nagu jääks sellesse samasse vahemikku, et noh, me oleme ka seal mingi nelja-viie kuue, nelja-viie kuu peal, kui me, kui me nagu mitte midagi uut ei tee, aga me ju kogu aeg teeme tööd sellega, et kogu aeg tuleksid uued asjad. Et vaata meie äri selles mõttes. Noh, ongi nagu Cleveroniga sarnasem, et meil on, eks ole, B2B, meil on tellimused klientidelt. Et meil ei ole selline üks meetrik, et me vaatame, palju meil user'eid on ja palju nad siis ostavad või ei osta, et, et meil ongi nii, et võtad intensiivselt kokku ja teed ühe kliendiga hästi palju tööd ja võid sealt saada jälle mingi tellimuse, mis sind aitab seal pool aastat või, või, või paar kuud.
Aga kui te täna kliendiga räägite, noh, ma ei tea, siin on esimesed sõnumid, et Itaalia hakkab ennast vaikselt lahti tegema näiteks, et kuidas see vestlus üldse käib või ütleme, mismoodi täna meie need Euroopa linnad või Euroopa linnas tegutsevad ettevõtted, seda kogu seda. avanemist nägema hakkavad, et kas nad usuvad, et ikkagi sellisest noh ühistransport on kaos ja, ja pigem ikkagi võta endale tõuks ja sõida üksi ja hoia kaks meetrit, et siis sa oled safe onju, et kuidas nemad üldse näevad seda avanemise poolt?
Noh vaata meile jooksevad sisse ju laivandmed, et me näeme, kuidas meie kliendid opereerivad, et noh see on konkreetselt kolme, kolme-nelja päevaga kukuti seal noh mõnes linnas ütleme saja pealt nulli, et. Meil varem oli vist lahti umbes kuuskümmend linna, siis praegu on meil lahti kolme linna üle maailma, kõik ülejäänud täiesti seisavad. Et, et kui me räägime, et kukkumine oli üheksakümmend protsenti, siis noh, meie selline kuukäive tuleneb siis nendest sõidukitest, mis on tänavatel ja toimetavad, aga nendest sõidukitest tõesti üheksakümmend viis protsenti kukkus ära. Et see on nagu väga, väga drastiline. Põhimõtteliselt ma võiks, noh lühidalt võib kokku öelda, et kõik maailma tõukerattad täna seisavad.
Mis need kolm linna on, mis lahti
on? Washington, Washingtoni kõrval on see B tähega, Baltimore. Ja siis vist Tampa, Floridas on mingid kolm naljakat kohta, mis on lahti, aga noh, seal on ka väga vähe aktiivust, tegevust, aga seal ikkagi nagu midagi toimub. Ma ausalt öeldes ei oska kommenteerida, miks need linnad.
Ja nüüd Põhjamaad, mis tegelikult on ka lahti, siis ilmselt see probleem, et hooaeg ei ole veel alanud, et aeg-ajalt saab veel lund.
Noh, selles mõttes, et ikka näiteks tier Saksa, et tema opereerib siin ja seal, aga, aga nad ei ole meie kliendid, et see meile otseselt sisse ei jookse. Aga isegi need, kes nagu opereerivad, et noh nende mahu langused on seal tõesti mingi kümme ja rohkem kordi. Mida nüüd kõik nad teevad, nad teevad siukest odav, noh, või saa öelda odavat, aga osavat marketingi, et nad. Noh, neil on variant, kas nad enneks ole, panevad endal kogu selle riigi kinni, lasevad kõik inimesed lahti või nad hoiavad inimesi palgale, eks, ja siis nad teevad nii, et nad niikuinii peavad neid inimesi hoidma, siis selleks, et nagu päris tühja ei seisaks, siis nad nagu panevad siuke kümme, viisteist protsenti tõukerattaid tänavatele ja teevad suure kampaania, kus nad ütlevad, et siis meditsiinitöötajad, politseinikud, võtku nendega ühendust ja siis nad saavad tasuta sõita. Et nüüd kõik üksteise järel muudkui teevad siukseid pressiteateid ja suuri siukseid. Kuidas öelda, suuri celebration'eid või teatisi, et nad aitavad väga palju sellele covid'ile kaasa. Noh, ma arvan, et aitavad ka, on ju, aga samas, ega see meditsiinitöötaja sõidaks selle tõuksiga ka siis, kui ta nagu selle eest ühe euro peaks maksma, et, et eks ta seda pannakse väga nagu marketingi vankri ette lihtsalt.
Aga Kristjan, ma just käisin täna Tallinnas ringi või, või kõige eile, päike paistab, ilm on soe, inimesi on tegelikult palju tänaval ja, ja on noh, riigid nagu Itaalia, Hispaania, kus sa tegelikult ei tohigi asja eest teist taga üldse tänaval olla. Tuleb politsei, on ju, küsib, mis teed, hästi ranged reeglid on. Meil ei ole seda. Mis on see põhjus, ilm ju lubaks, et miks ei ole näiteks meil tõukseväljas, et ma ise oskan tulla ainult PR mõtte peale, et noh, et. Et Bolt või CityBee või kes nad siin on, ei taha teha midagi, mida oleks võimalik tõlgendada kui nii-öelda inimeste kutsumisena kodust välja aega veeta. See ei ole nagu hea toon.
See on palju lihtsam. Tallinna linnavalitsus pidi andma esimesel aprillil välja siis uued nagu nõuded ja siis esimesest aprillist hakkama ettevõtetega lepinguid sõlmima. Aga nad tegid otsuse, et nii kaua kui kestab eriolukord, nad ei tegele sellega. Jah,
ei saa opereerida, sest linn ei luba. Noh, loomulikult seal on mingi hall ala, et sa võiks panna need on ju ainult Ülemistesse ja Telliskivisse ja noh, nii-öelda eramaale, aga noh, see pole see, et selles mõttes lühidalt kokkuvõttes ma arvan, et põhipõhjus, miks täna see ühtegi ei näe, on see, et linn lihtsalt veel ei luba.
Kas need teised 25 protsenti linnadest sul ka ei luba või seal on mingi muu põhjus?
Ma arvan, et kaks kolmandikku ei luba või noh, isegi nad ei pea ütlema, et sa ei või tõukerattaid tänaval hoida. Nad lihtsalt ütlevad, et sa ei või tänaval jalutada, eks ju, kui keegi tänaval ei jaluta, siis ei sõida ka keegi tõukerattaga. Aga, aga põhiline niisugune üks kolmandik, mis sealt üle jääb. Noh, neil on ikkagi odavam need tõukekad kokku korjata, sest seal on ka mõni asi, mida võib-olla tavainimene ei oska mõelda, on tegelikult see, et kui see tõukekas seisab tänaval. Siis tal on ikkagi nagu energiakulu ja see IoT kulutab, noh nad ei ole liiga hästi tehtud, need tõukerad, et see aku tegelikult lihtsalt tühjeneb, kui ta on tänaval. Et see kõige worst case stsenaarium ongi see, et sa pead sellele tõukega tänavale, nädal aega keegi ei sõida ja siis tal on aku tühja, sa pead ta ikka üles korjama. Et see ei ole nagu päris niisugune autonoomne süsteem, et sellest tulenevalt, kui neil on nagu alla mingi kriitilise piiri sõitjaid, siis on ikkagi odavam kõik nagu ära tuua ja oodata ja seda nad põhimõtteliselt on täna kõik teinud.
No see on desinfitseerimise probleem ka ju, et noh, kui sa oled praegu sõitnud või võtad nende uue tõuksi, siis kui sa tead, kes sellega enne sõitis on ju ja käepardad ju sama gaasirauda ja, ja, ja käepidet, eks,
et. Sul on pudel ikka taskus.
Just, et mina arvan ka, et, et kui me vaatame nagu edasi, et mis siis saab, et siis noh, loomulikult kõige parem liikumisvahend on isiklik ratas või tõuks, on ju, et sellele näpid ainult sina ja, ja samas sa oled nagu saad kõikidest distantsioodi olla vabas õhus. Aga ma arvan, et noh, järgmine etapp sealt ongi see jagatud ratas või tõuks, et seal ainuke kokkupuude ongi selle juhtraua kaudu noh, on väga väike tõenäosus, et keegi otse sinna juhtraua peale aevastab, aga isegi kui ta seda teeb, siis sa võtad oma pudelikese taskust ja pärast sõitu desinfitseerid käed ära ja sul ongi noh nullrisk tegelikult. Et võrreldes siis ühistranspordiga või isegi ütleme jagatud autoga, kus on mingi selline õhukeskkond ikkagi ja pindu rohkem, et ma arvan, et see tõukekas või ratas on tegelikult kõige
Me räägime sellest järgmises plokis, aga mõtlengi, et kui sa praegu vaatad ikkagi veel oma nii-öelda klientidele otsa või räägite nendega igapäevaselt, ehk siis kas nad üldse näevad, et see aasta võiks veel mingi hooaeg olla või, või pigem?
Ja, ja, ja, ei, jah, väga õige, sul oli see küsimus, et noh, meil oli nii, märtsi keskel kukkusid kõik ära. Meil on õnneks nii, et kui kasvõi ühe päeva kuus on see tõukeratas toimetanud, siis me saame terve kuutasu kätte, on ju. Nii et tegelikult märtsis meil ei olnud seda pauku. Aprillis nüüd on kõik maas, aprillis tuleb meile väga tugev pauk ka enda käibesse. Aga juba nad kõik näevad, et nad mais tahaksid nagu restarti teha ja ütleme nii, et kui nad ka mai viimasel kolmal päeval seda teevad, siis meie jaoks tähendab, et me saame mais ka oma raha tagasi, eks. Ja näiteks Hive, kes on siis Euroopa operaator ja Daimleri ja BMW nagu omanduses. Nemad konkreetselt siis kohe mai alguses loodavad alustada Portugalis ja ka Poolas, et, et täitsa selgelt plaanid juba tahetakse tagasi tulla. Ja noh, kui sa vaatad seda sentimenti, siis kõik linnad tegelikult toetavad seda selles mõttes, et inimesed peavad saama liikuda ja nad näevad, et see on turvaline liikumismeetod.
No teeme siia oma esimese pausi ja siis vaatame üle, mismoodi see Covid meie transpordimudeleid muutma hakkab üldse.
Restart jätkub ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks on Kristjan Maruste idufirmast Comodule ja me jäime just pooleli tegelikult selle koha juurde, kus Taavi lubas, et me hakkame rääkima sellest. Kas ja kuidas kogu see eriolukord, mis meil siin on, mõjutab inimeste liikumisharjumusi pikemalt? Jah, Taavi.
Ühesõnaga, ma saan aru, et ühistransport ehk siis rongitäied paksult inimesi täis, bussid paksult inimesi täis. Mingiks perioodiks see asi ei tule kõne allagi.
Jah, öeldakse, et kui varem oli ühistransport osa lahendusest, siis nüüd on ta osa probleemist. Et see on, ma arvan, kõige suurem muutus, et kui, kui varem me liikusime ka sellise süsiniku madala maailma poole, siis nii-öelda ühistransporti toetati väga tugevalt, et siis täna see viirus on seda pilti hästi palju muutnud.
Ehk siis, aga teistpidi me oleme õppinud ka seda, et uhku, et näed, polegi hull, et saame raadiosaadet ka tehtud niimoodi, et me üksteist ei näe, et, või noh, näeme siin arvutis aga, et ühes ruumis ei ole, et, et niikuinii inimesed ideeliselt peaksid hakkama vähem liikuma, on see õige või vale?
No mina olen vaadanud erinevaid graafikuid, et seal Šveitsi kohta olid väga head andmed, et Šveitsis oli rongi ja trammiga liikumine kukkunud üheksakümmend viis protsenti. Ja samal ajal jalgrattaga liikumine oli kasvanud kakssada kakskümmend protsenti. Et kõik ülejäänud meetodid, ka takso oli kukkunud, ka kõndimine oli kukkunud, sest noh, see on ilmselt lihtsalt sellest inimesi on vähem. Aga jah, jalgratas oli siis kakssada kakskümmend tõusnud, et ainuke asi, mis oli tõusnud.
Aga kas sa, kes need inimesed on, selles mõttes, et mul on teooriat, need inimesed, kellel on auto, need sõidavad täna oma autoga, see on kõige, ma ei tea, viiruse mõttes turvalisem ja mingis mõttes kõige mugavam variant, et, et äkki need on ikkagi needsamad inimesed, kes kuidagi lainetavad selle, ma ei tea, trammi ja jalgratta ja laenutõuksi ja jalakäimise vahel, et, et sisuliselt mingit muutust ei ole ikkagi toimunud?
Ma olen siin erinevaid start-up chat'e Eestis jälginud ja mulle tundub, et me natuke oleme mingis oma pilves elama, et on olemas inimesed, kes käivad tehases tööle, kellel ei ole auto jaoks raha ja on inimesi, kes on nii noored, et neil ei ole autojuhilube. Et ma arvan, et, et noh, et me vaatame natuke maailma liiga oma nagu vinklist, et noh, mina olen praegu Tartus ja ma käin ka jalgrattaga oma kodukontoris, et mul on nagu teine koht, kus ma kontoris käin, et, et ma arvan, et. vaadata laiemalt ja teine asi on nüüd see, et ega kui sa võtad suurlinna, noh Pariisi näiteks, Milano, et noh, ma arvan, et seal üle pooltel inimestel ei olegi autot. Sest noh, auto on tohutu kulu ja see on metsikult aeglane, et see Tallinnat peab jälle nagu, noh, ära unustama mu peast natuke.
Ma just mõtlesin Zürichi peale, et mina isegi olen palju Šveitsis ja, ja oma Šveitsi klientide juures ja, ja ma ei kujuta ette, et Zürichis ei toimuks, toimiks ühistransport. Et noh, ma ei tea, lähen lennujaamast taksoga või? Naljadate või? See on ju mingi eluaeg onju, et kui rongiga saad paariline vintsaga, siis taksoga, ma ei tea, pool, poolteist tundi või? Pluss
seal on ju väga mägine ka, et aga noh, hea asi on see, et. Šveits on maailmas number üks riik, kui sa võrdled elektrijalgrataste ja tavajalgrataste osakaalu, et, et siis nad saavad mäest ülesse ka.
Ei, ma lihtsalt mõtlengi, et seal ikkagi, noh, sul ei ole seda autot kuhugi panna ja, ja sealne, noh, linnasisene tramm ja, ja linnade vaheline rong, et täiesti asendamatud liikumisvahendid ja, ja noh, ma ütlen, sa isegi ei pea teadma mingit. Ajatabelit peast, sellepärast et kõik see toimub nii tihedalt, et sa ei ole, mingit muretki ei ole üldse, onju, ja kusjuures kohalikult ka, et. Mõigepealt mõtleme, et läheme ühest, ühest punktist teise, et noh, ma ei tea, võtame Uberi onju, ütleme milleks, et näed, et siin ümber nurga on trammipeatus ja sõidame viis peatust ja olemas onju, et noh, et, et. Et selles mõttes see on päris huvitav löök, mis sealt, või noh, käitumismudel, mudeli mustri muutus, mis seal Šveitsis toimuma hakkab.
Ja noh, vaata Šveitsis oli tegelikult hästi kõrge näitaja ka nakatunute hulgas, aga, aga see on, ma saan aru, ka väga nagu regionaalne neil, et Zürichis tegelikult olukord ei ole väga halb. Aga lihtsalt jah, need andmed põhinesid nagu kogu Šveitsi peale, noh, ilmselt see oli ka siuke märts-aprill, kus on kõige aktiivsem aeg, et noh, kindlasti need inimesed lähevad tagasi sinna, noh, ma arvan, et paljudel ei olegi teist varianti. Aga noh, fakt on ka see, et kui sa enne, noh, et kui sul on võimalik, et kui su see asukoht on lähedal, sa pigem lähed ilmselt siis mingi jalgrattaga jalgsi või tõukerattaga.
Aga ma ütlen, kui sa räägid, et linnad hakkavad ennast ümber tegema, et hakatakse rohkem mõtlema nüüd selle ratturi peale ja nii edasi, onju. Mis sel linnal üldse võimalused on, et noh, sa ju kohe maju maha mõtma ei saa hakata, et siis hakkadki nagu Taanis, et pöörad sõna otses mõttes kaherealise autorea kahest, kahest reast ühe rataste jaoks või, või mis need tähendused tal on?
Just, täpselt seda tehaksegi, et ma tegin natuke uurimust ka, et Berliin, Berliin, Vilano. New York, Pariis, et kõik juba täna nii-öelda värvivad teid üle, panevad neid ajutisi postikesi. Pariisis on juba ette võetud kolmsada viiskümmend kilomeetrit kesklinna ja, ja siis see Ile de France, mis on siis siuke meie mõistes siis nii-öelda Harjumaa, et nemad tegid ka juba rahastusotsuse ära, et nad kolmsada miljonit lükkavad raha juurde, et teha nii-öelda ajutisi rattateid, aga loomulikult kõik jalgrattaentusiastid loodavad, et need ajutised jäävad alatiseks. Ja näiteks hästi huvitav on ka Uus-Meremaa, et Uus-Meremaa tegi riiklikku programmi juba, kus siis nad doteerivad kohalikele omavalitsustele 90 protsenti kuludest, selleks, et siis kergliikluse infrastruktuuri luua. Aga ma tooks veel ühe hästi põneva asja välja, et nad tegelikult ainult ei tegele nüüd ütleme ratastega, vaid nad teevad ka kõnniteid laiemaks. Et nad teinekord ka lihtsalt panevad autoraja kinni, selleks, et inimestel oleks rohkem ruumi jalutada. Sest kui sa muidu nõuad neilt kaks pluss kaks reeglit, aga sa lihtsalt tänava peale ei saa üksteisest mööda minna, siis on nagu sihukene noh, käärid seal asjas sees. Et minu meelest on väga nagu vapustav, et kui kiiresti need asjad on toimunud, et kui Eestis seda kriisi kasutatakse ära võib-olla immigratsioonipoliitika kiiremaks rakendamiseks, siis maailma suurlinnades, kus siis on niisugune roheline mõtteviis rohkem võimul, et nemad kasutavad seda kriisi ära ka siis oma agenda läbisurumiseks ja siis selle rohelise mõtteviisi kiiremaks rakendamiseks.
No ma tegin ka Tallinnast lapsega paar päeva tagasi õhtul ühe päris pika jalgrattatiiru, noh, lapse kohta pika, paarkümmend kilomeetrit, aga päris suure osa linnast sai läbi sõita sellega. Ja minu kogemus on see, et rattureid on hästi palju. Tohutult palju on jalgratastega inimesi, aga nad ei ole tänaval. Ühesõnaga, nad kasutavad seda jalgratast kui sellise vaba aja veetmise elementi. No ma ei tea, Stroomi park oli suurepärane näidena, seal ei, seal ei mahtunud ei sõitma ega kündima ja kuna neil ei ole tänaval kuskil sõita, siis mulle tundub, et selline nagu kümme protsenti tehtest on praegu lihtsalt tegemata, et inimestel on rattad, nad on nendega väljas, nad sõidavad nendega ringi. Aga nad ei saa seda ühest kohast teise sõitmise. liigutust veel nagu teha, sest linnavalitsus lihtsalt ei võimalda. Ja, ja kui see ka oleks, siis ma kujutan ette, et väga palju nendest inimestest mingil hetkel hakkaks mõtlema, et ahaa, et äkki tõesti. Aga ma ei tea, see sinu ärile, Kristjan, kui ma võtan siit oma ratta ja sõidan, see otseselt midagi vist ei tähenda.
Meil on selles mõttes väga põnev olukord, et, et lühikeses perspektiivis loomulikult on meil ka raske, nagu ma selgitasin, et meil on tohutult käive ära kukkunud. Keskpikas perspektiivis see kriis peaks olema meie valdkonnal kasulik. Samas, nagu Taavi ütles, siis ma arvan, et me hullult palju harjume vähem liikuma. Ehk, et kogu mobiilsus kukub, ma arvan, vähemalt kolmandikku, võib-olla isegi rohkem. Ja nüüd on nagu küsimus, et kas siis see jalgratta või kergliiklus mobiilsus kasvab rohkem, kui see kogu mobiilsus kukub või mitte. Et kas siis nagu summa summarum, me tuleme siit välja lihtsalt nii, et me oleme samas kohas kus varem. Kõik kukub, meie natuke kasvame või me siis kasvame nagu hästi palju rohkem, nii et protsentuaalselt kogu mobiilsusest see osakaal kasvab väga palju, aga võrreldes siis eelnevaga see kasvab ka noh märgatavalt. Oota, aga
mis see täpsemalt nüüd ikkagi kukub, ma ei saa, mida sa, mida sa ennustad, selles mõttes, et kas me lendame vähem või sõidame autoga vähem või mille arvelt ta
kukub nii palju? Kõike teeme vähem, no kus sa lähed praegu, sa ei saa restoranigi minna. Ei no mitte
praegu, me räägime kahe kuu pärast.
No kahe kuu Aasta perspektiivist, siis see on ikka suht niru see olukord. Ja, ja mina olen nõus, et vist eile oli seal, mis see popp mäng on, et see. VR-i mäng, keda kõik lapsed mängivad ja ringi jooksevad seal. Seal oli vaata kontsert laivis.
Fortnite siis jah, et seal tehti kontsert, mees tegi kümne või kaheteistkümnele miljonile tegi kontserdi, et siis. VR-i fanatid kõik ütlesid, et nad ei usu üldse, et tavalised kontserdid enam kunagi nii popiks saavad, kui nad varem olid, onju. Raske uskuda, aga. Noh, ma ei tea, et ma arvan, et me hakkamegi vähem liikuma, et see jääb nagu ikkagi, ma arvan, aastateks.
Aga sa, selle koha pealt ka mingit pilti on, et mis saab näiteks sellest, et USA-s on hästi levinud see nii-öelda Suburban kultuur, kus sa sõidad oma autoga rongijaama, pargid sa sellele ära, siis sõidad rongiga noh kuskile linna või tööpostile. Ja kogu see commute iga päev tund aega tööle, tund aega tagasi, et see on täiesti normaalne. Noh, täpselt sama näiteks on Indias. Et nüüd seda niimoodi teha ei saa. Mis üldse teha saab, noh, sa võid sõita oma autoga linna, siis pole kuhugi parkida. Mingi variant sellest on ka need nii-öelda need CityB-i autod, et sa võtad mingi odava rendika, on ju, sõidad sellega, eks, et siis sa paritse kuhugi ära ja lood, et sa läheb kuhugi edasi sõitma, eks. Et teie teete täna oma mooduleid jalgratastele, te sinna autode poole pole üldse vaadanud või see pole üldse teie teema või mis, mis, mis mõtted sellega
olid? Meil oli sisemine häkatlon, siis minu tiim ehitas autodele ka seadme, et aga, aga ei, rohkem ei ole jah, et ega, ega ei tea ju, mis täpselt saab, et noh, ma ütlen, et. Kunagi lendasin ja siis vaatasin, seal oli Huawei loojaga oli siuke pikem video usutlus ja siis talt küsiti, et mis on Huawei nagu long term strategy või siuke üldse plaan ja mis te tahate saavutada ja siis te ütlesite, et ah, et meil on ainult üks eesmärk, kes on survival ehk siis ellujäämine. Ja mulle nagu õudselt meeldis see, et. Ma olen ka jube kehv siuke pikalt etteplaneerija, et kui sa, Henrik, küsid, et mis kahe aasta pärast saab, siis ma ei tea, et ma proovin ise vaadata siin kuus kuud, üks aasta ette ja mina arvan, et siuke kuus kuud, üks aasta, siis ikkagi on seda liikumist veel oluliselt vähem. See on lihtsalt küsimus, et kui palju siis rattad sellest võidavad. Et noh, ma selles mõttes, Taavi, arvan, et inimesed peavad nagu tööl käima, on ju. Nüüd on küsimus, kas, kui sa võtad selle Silicon Valley area, millest sa rääkisid, et. Et kas siis näiteks Google ja Apple ja nii edasi need suured tööandjad, kas nad lubavadki püsivalt nüüd inimestel rohkem kodus töötada ja nad hakkavadki seda tegema, kui nad ei luba, siis loomulikult nad põhimõtteliselt sõidavad sellesama rongiga sinna. Nii kaua kui siis infrastruktuur drastiliselt ei muutu, et nad saavad siis mingit teist meetodi kiiremini kohale. Et
seal on, kui sa vaatad Seattle'it, vaata põhimõtteliselt ükskõik millist suurlinna USA-s, siis kõik toimib niimoodi, et sul on mingi Superman, mis toidab nagu meil siin on, et. Aga
ühe asja ma tegelikult olen, ma arvan, et me oleme siin shortcut'inud ikkagi ühe asja ära, et hästi palju sellest, ütleme inimese igapäevasest liikumisest, mitte, mitte nagu puhkeliikumisest, vaid vajalikust liikumisest. Hästi palju sellest tuleneb asjaolust, et, et asjad, mida meil on vaja, teenused, ma ei tea, kohad, on ebaratsionaalselt paigutatud, nad on kaugel, sa peadki sõitma, eks ole. Su võib-olla töökoht on kodust kaugel, kusagil on lasteaed või kool, see ei jää tee peale, siis on mingi kaubanduskeskus, onju. Ma ei tea, võib-olla siis on postkontor ja sa kogu aeg hekseldab nende vahet ja, ja mulle tundub, et me oleme leiutanud sellise otsetee praegu, kuidas lõigata ära neid ebavajalikke, ebamõistlikus asukohas asuvaid teenuseid, onju. Me asendame need mingite virtuaalsetega või, või kapiautomaatidega, onju, mida on suur buum, buum nagu tabanud. Aga, aga kui see olukord läbi saab, siis. Ma arvan, et selline kohalik liikumine muutub suhteliselt suureks tagasi, et ma pean ikka lapsed lasteaeda viima. Tõenäoliselt ma hakkan ikka kontoris käima ja ma lähen ikka sõpradele külla ja võib-olla see on just see koht, kus ma ei taha kasutada autot, onju, kus ma tahan minna jala või käia rattaga.
Aga vot. Võtad selle covidi näite onju, kus sa tahad seda turvaliselt teha, nii et sa oma kõiki pereliikmed kaitsid ja nii edasi, onju. Siis, ja sul on pikem. Siis on auto. Siis võtame, võtame näiteks minu Viimsi näite, onju. Sul ainuke variant on auto, oma auto, mitte nagu jagatud auto. Ehk siis selles mõttes jah, nii ja naa.
Aga, aga sina, Taavi, oma viimsis, ma tahtsin küsida, sai tunne, et, et, et sul sellist süstikliikumist, noh, on, see on kindlasti jäänud vähemaks, et kas sa arvad, et see süstikliikumine tuleb tagasi saja erineva asutuse vahel või, või olemegi jõudnud olukorda, kus me oleme arendanud kiiruga välja süsteemid, et tegelikult seda süstikliikumist ei ole vaja enam?
Ma pean tunnistama, et minu kliendid asuvad pea kõik välismaal, mis tähendab seda, et minu liikumine toimus marsruudil kodu lennujaam. Ja nüüd, kui lennujaam on kinni. Siis ma siin üks päev käivitasin oma auto, auto isik pahandus mu peale, et mis asja sa seganud või mu und siin praegu on ju, et sest jah, vallasiseselt sa saad rahulikult, kas jala või rattaga asjad tehtud on ju, aga, ja, ja mitte mingit vajadust ei ole kuhugi väljapoole liikuda, eks, aga noh, ma ütlengi minu töö tingis minu elukorralduse enne.
Aga jällegi, et vaatame eemale, et ma ütlen, et suurlinnades suurel enamikel inimestel ei olegi autot. Et tema valik on siis kas ühistransport, jagatud auto. jagatud kergliiklusvahend või isiklik kergliiklusvahend. Ja selles süsteemis mina näen, et küll väga paljud sooviksid jätta välja selle ühistranspordi ja pigem liikuda kergliiklusvahenditega, mis kas on jagatud või need enda omad. Et ma arvan, et selles mõttes seal kindlasti tuleb kasv.
Aga me teeme siia teise pausi ja siis läheme edasi. Restart jätkub, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa juhivad saadet ja külas Kristjan Paruste Comodule'ist ning me räägime liikumisest ja liikuvusest ja, ja Eesti idufirmade elust-olust üldse raskel kriisi
ajal. Aga lähmegi siit selle koha pealt edasi, et. Kristjan, sina ka, on ju. Sa oled tähele pannud, et meil toimus ühiskonnas mingi polariseerumine praegu, et et kui kõik hakkasid rääkima toetustest, siis millegipärast nii-öelda klassikaline majandus, et see nagu võiks toetust saada ja ja kõik need iduhullud, on ju, et jumala eest, et mitte mingil juhul, on ju, et. Et ma, enne kui me üldse hakkame rääkima sellest, et kas iduseid peaks toetama või mitte, küsiks sinu käest sellise küsimuse, et miks sa arvad, et miks üldse tekkis selline, noh, ma ei tea, nimetame seda klassivihaks või mis viha siin nagu oli, et, et, et noh, ikkagi selgelt ühe, üks pool oli arusaamisel, et see, et Tallinna Kaubamaja küsib toetusi, on normaalne või võtab toetust, et see on normaalne või Tallink, mis iganes, onju, aga see, et noh, et mingi Bolt, jumala eest, et pole ka põrgus, onju, et, et, et miks see, kust see tuleb?
Väga hea, et sa ütlesid klassiviha, ma olin täpselt sama sõna endale kirja pannud, et ma tundsin ka, et oli klassiviha ja meil on esmaspäeval presidendiga kõne ja siis ma tahtsingi selle välja tuua, et minu meelest on tohutult halb, et selline klassiviha tegeleks ja ma loodan, et tema saab mingid sammud astuda, et seda kuidagi pehmendada, et. Et mina arvan isiklikult, et me oleme selles ise süüdi, et suuresti. Et me oleme nagu, no meil on siis nii-öelda iduettevõtete sektor. Et me oleme nagu aastate jooksul rääkinud, et. Seda sektorit peaks õudselt nagu eraldi vaatama ja vaata, me oleme võitlenud, me oleme tegelikult hästi tublid olnud, aga me olemegi võitlenud välja endale mingid erilised immigratsioonitingimused teinekord ja, ja me räägime võib-olla me olemegi nii intensiivsed, et me räägime ennast natuke erilisemaks, kui me oleme. Et noh, meil on nüüd viimasel ajal niisugune tagline, et kuus tuhat inimest ja üks protsenti SKP-st, eks. Aga olgem ausad, et üheksakümmend üheksa protsenti SKP-st teeb midagi muud. Aga kui sa vaatad mingit Postimehe uudistevoogu, Ja miks võib-olla tekkis see, et keda toetada, keda mitte. Siis mulle tundub, et meie nagu idudena, et me nagu selektiivselt vaatame, et ühel hetkel me oleme justkui tavalised ettevõtted ja teistel hetkedel me oleme justkui nagu teistsugused ettevõtted. Noh, muidugi hashtag Gerd Kingo, eks ole, mis selle nagu uutesse dimensioonidesse on viinud, eks. Aga, aga see, et ka tema arvas, et iduettevõtted ei ole OÜ-d. Näitab, et ilmselt on mingi suur osa nagu elanikkonnast, kes arvab samamoodi. Ja miks ma ka nii-öelda teie sellele saatele tundsin, et ma pean midagi vastu ütlema, et mul jäigi selline mulje, et nagu neli iduettevõtte see meest arutasid nelikümmend viis minutit, aga keegi polnud tegelikult Kredexi kodulehtegi lahti teinud. Ehk et mul päriselt jäigi mulje, et meie idudena olemegi ise nagu, noh. Me isegi ei viitsi seda Kredexi lehte lahti teha, sest noh, me oleme kuidagi erilised, me saadame parema otse emaili valitsusele küsima, et andke pappi onju. Et minu meelest me tegime ise valesti.
Ei, selles mõttes selles konfliktis kindlasti näpuga saab näidata idude poole mitte mingit küsimust, onju. Aga ma natuke läheks laiemalt, et kui me vaatame seda iduettevõtete kasvu, siis ta on mõnes mõttes tulnud juurde IT-sektorile. Ehk siis kõigepealt oli IT ja telkosektor, kes noh, selgelt paugutas kõige kõrgemate keskmiste palkadega, ja vaat seal on see teooria, et kui sul on üks kõrgepalgaline, siis see üks kõrgepalgaline loeb mitu, mitu madalapalgalist töökohta, eks. Et, et seetõttu nagu on loogiline, et kui sul midagi õitseb ja areneb, et sa nagu kastad seda taime ja paned sinna juurde. Ja kui tekkis see võimalus, et parandada rahastust Eestis, noh, kõik need Fond of Fond, Fond of Fundsid ja kõik muud teemad, onju, et põhimõtteliselt kapitalipuudust ei tohiks nagu Eesti turul olla, onju. Et sealt tekkis kindlasti nagu selles mõttes nagu see eristumine, et oh, et. Et see on ju selline suur taim, et noh, nad peavadki saama endale paremaid ekspordi või need immigratsioonireeglid või ütleme, toetusreglid, et, et selles mõttes seal on jumala õigus sellega, et, et see touch nagu päris maailmaga nagu tundus, et on ära kadunud. Aga sellest hoolimata, noh, kui sul on, ma ei tea. Spordiklubis, vaata on Kossu meeskond, on ju, ja sul on üks tähtmängija, kes noh, noh, tõesti hästi sopsab, ei ole hästi sopsab, iga mäng sopsab sisse. Et ja nüüd ühel hetkel tuleb välja, et, et tal on kerge vigastus, on ju, ja siis sa võtad attitude'i, et noh, et, et, et mis mõttes, on ju, et. Ühesõnaga, kui ma tahan jõuda, on see, et, et kui Kossu meeskonna heal mängijal tekib vigastus, siis ühiskond võtab seda, kui. Kurat, et meie parimal mehel on nagu praegu halvasti, aga noh, elame talle kaasa ja, ja, ja istu pingil ja oota natukene, et küll sul see jalge ära paraneb või ma ei tea, siin odamees vigastab õlga, et noh, pole hullu, et, et saame hakkama, onju. Aga meil oli praegu see case, et meil oli nagu, nagu õudselt hea sopsumees, onju, kes tõesti väga palju punkte viskab ja, ja järjest paremaks läheb, onju. Ja nüüd, kui tal on vigastus, siis on, paras sulle, pane jalaga ka veel.
Ei ole nõus, ma ei ole sinuga nõus. Ma ei tea, kas seda rallit jälgid, aga Ott Tänak on täna ju täielik Eesti kangelane ja teda kantakse kätel. Aga kui Ott Tänak sõitis kolm aastat järjest autoga Kraavi, siis oli ta nimi Kraavi-Ott ja, ja Eestis oli sentiment, et see mees peaks kindlasti ära lõpetama ja miks ta seda raha raiskab, et, et noh, Oleg Kross vist oligi ainuke vana, kes talle endiselt raha andis, eks. Ehk et ma ei ole sinuga nõus, et ma arvan, et see ühiskond ongi selline, et mingi kahjurõõm on alati suurem rõõm kui enda rõõm, et. Et selles mõttes ma arvan, et see on mingil määral nagu loomulik ühiskonna käitumine, et seal tekib mingisugune selline kadedus ja, ja siis see nagu lahvatab võib-olla, aga mulle lihtsalt tundub, et antud hetkel selles nii-öelda kriisiolukorras. Me ka ise kommunikeerisime valesti ja, ja me nagu panime sinna tuld juurde, kus seda ei oleks olnud vaja.
Aga samas ma vaatan, kui sa nüüd vaatad seda nii-öelda, ma ei tea, mis asi see ühiskond siin täpselt on, aga kui me vaatame selle ühiskonna poolt seda küsimust. Siis noh, et kui ma panen ennast selle ühiskonna rolli, et mis ma siis sealt idudest nagu saan, et see noh. Ütleme, minu jaoks oli suhteliselt märgiline see, et, et Bolt, Bolt ei, kui nad ka tegid, minul jäi märkamata, minu meelest ei teinud ühtegi piksatust oma sadade või jumal teab, tuhandete taksojuhtide kaitseks. Noh, et neil on raske, ei olnud. Progejatel on raske, Boltil on raske. Et, et idufirmad ise tihtipeale ei suhestu selle ühiskonnaga siin Eestis või suhestuvad ainult siis, kui neil on kuidagi vaja või kui see on kuidagi mugav. Ja kui sa paned ennast selle tavalise, näiteks Bolti taksojuhi rolli, siis mida tema sellest saab, et siin on Bolt või siin on Transferwise või kust see Eesti ühiskond saab? Jah, mingil hetkel tuleb maksuraha, onju, ma olen nõus.
aga see emotsionaalne ühendus Eesti inimese ja mingi idufirma vahel on puudu. Need on mingid tüübid, jumal teab, on nad Londonis või Eestis, kuskilt, kuskilt tuleb jälle mõnisada miljonit mingit raha, see makstakse palkadeks. Mingid töötajad on välismaalased, noh, see käib kuskil kõrgemates sfäärides, see tegevus. Et ma arvan, et see tavalisel, Ott Tänaku, kas sa suudad vähemasti suhestuda, mis siis, et sa ise nii hästi rallit ei sõida, onju. Aga, aga Transferwise'i või Bolti asutajatega või, see on nii kaugel, seal ei ole
mingit ühenduskohta. Tegelikult ju Bolti asutajatega, see on kõige lähemal veel, et noh, Transferwise'i asutajad ei elagi Eestis, eks ole, ja. Ja, ja noh, aga, aga seal on jälle, noh, ma võin siia natuke juurde rääkida, et näiteks vist ju Starshipiga juhtus, et nende juht on ju nüüd ameeriklane ja seal tõmmati ju pauguga vist mingil kahesajal Eesti inimesel vaip alla, alt ära nii-öelda, et. Noh, täiesti arusaadavalt nende ärikukkuski, aga see on jällegi nagu väga negatiivne toon võib-olla ühiskonna suhtes, et räägitakse küll, et on head kõrged palgad, aga kui jamaks läheb, siis tõmmatakse need töökohad siit ära. Et noh, jah, kuidagi on, on natuke pahasti see väline kommunikatsioon võib-olla läinud, aga ma tahtsin, üks asi on see ühiskonna arvamus ja minu meelest ühiskonna jaoks see maksuraha ei ole ka nagu üldse nagu väga mõistlik asi, mida nagu raiuda, et. Et inimesed ei mõtle tavaliselt selle maksuraha peale, et minu meelest ühisk Et me teeme nagu suuri asju ja me muudame maailma ja me nagu muudame mingeid protsesse maailmas, et minu meelest see on ühiskonnal ikkagi äge, et Bolt ongi kuuekümnes riigis või ma ei tea, mitmes nad on, on ju, ja et Transferwise ongi nii suur ja mõjuvõimas, et, et. Et see on minu meelest see, mis on ühiskonnale tähtis, et inimesed ei oska neid makse nii hästi arvutada. Mul
on tulnud sa hindad üle, sest kui me vaatame neid kommentaare ka, siis ka minu seinal oli päris palju neid kommentaare, et aga mida see Bolt ekspordib. Ehk siis nagu, kui sa räägid, nad saavad aru sellest suurusest või sellest, et millistel turgud nad möllavad ja nii edasi, siis vastupidi, ma arvan, et just sellest ei saa aru, et nad saavadki pigem aru. Et nad vaikseidki sellel hetkel, kui öeldi, et kuulge, et aga tegemist on nagu top kümne palgamaksjate või noh maksumaksjatega on ju, et, et siis.
Aga see on ka vale arusaam, ma tahtsin öelda, et mis on riigiga, nad on top kümme sotsiaalmaksumaksjad, just, aga kui sa võtad riigi seisukohalt, siis mingid Olerexid, Nested. Ära
too palun neid mängu, sellepärast, me lähme sinna jälle muidugi vana rauda, aga, aga Olarik, see Neste pööritavad sul siseriikliku käive. Kui sa räägid raha juurde toomisest majandusse, siis räägime ekspordist. Aga minu
meelest see on ka üks suuremaid vale kontsepte siin tänases ühiskonnas, et me ikkagi eksportijaid hindame liiga vähe. See on probleem. Ja, ja seal ongi see, nagu sa ütled, et mida nad ekspordivad, et kui sa puitu välja viid, siis kõik saavad aru, aga kui sa teenust välja viid, on palju raskem
aru saada, et. Ma segan korra vahele, pange ennast rahandusminister Martin Helme olukorda, ma mõtlesin, katsusin mõelda nii-öelda tema seisukohast seda. Okei, meil on siin mõned idufirmad, eksole, ja ma ei tea, Taavi, oskad sa pakkuda suurusjärgu, et kui Bolt teeb exiti mingil hetkel, palju Eestisse sealt maksuraha tuleb? Kui nad
teevad kahe miljardi pealt teksti, sellest, ma arvan, üks kolmandik vähemalt maandub Eesti omanike kätte, arvata sealt kakskümmend protsenti saaki kätte.
Sada kakskümmend miljonit. No Martin, aitäh, Martin Helme rahandusministrina, ma arvan, on positsioonis, kus ta võib eksportida meie kõigi tulevikku, ütleme näiteks paari miljardi eest. Ühesõnaga, võta laenu. See on ka mingis mõttes me võime seda vaadata kui eksporti, eks ole, et toob väljast raha sisse. Ja, ja noh, kui ja, ja ütleme tema valijad, tema erakonna valijad sellest, kas meil on Bolt ja Transferwise või ei ole, on suhteliselt kama või pigem on nad negatiivselt meelestatud, ehk ma arvan ka, et riigiaparaadi seisukohalt vaadates see raha on nii abstraktne asi. Et okei, me saame sada kakskümmend milli võib-olla ühel päeval, aga ma võin minna küsida kaks miljardit täna, kui ma tahan. Ja see on poliitiliselt tehtav.
Aga mõtlengi, et Henrik teeks hoopis selle asja ikkagi ära, et küsiks jälle ära, et Kristjan, kas siis arvad, et start-upe peab toetama või ei pea toetama?
Mina arvan, et start-up peab toetama täpselt samamoodi nagu teisi ettevõtteid. Mina päris siiralt arvan, et kui keegi on võtnud nii riskantse mudeli nagu näiteks Bolt ja ta on seda üles ehitanud riskikapitali pealt ja kui. On olemas selline riiklik meede, kus riik tagab kaheksakümmend protsenti su laenust ja sina. Asutajana tagad kümme protsenti ehk panga risk on kümme protsenti ja sa ei saa sellistel tingimustel laenu, siis sa ei olegi selle laenu vääriline, ma arvan. Selles mõttes, et kujutad ette, su väärtus on üks miljard, sa tahad võtta viiskümmend miljonit laenu, sellest kümme protsenti on viis miljonit. Kui sa lähed täna LHV-sse, siis LHV risk on viis miljonit. Ja samas ettevõtte väärtus on miljard, noh, see on nagu nii labane loogika, et see võiks ju toimida, miks nad ei peaks laenu andma?
Ja, aga seal on üks nüanss, et pangad üldjuhul annavad laenu mingi vara vastu ja seda vara.
Cash flow vastu annavad pangad laenu ka, meie oleme saanud ainult cash flow vastu laenu.
Noh, see on ka vara, et. No ei ole,
see on eeldatav tulu tulevikus.
Jah, aga mõtlengi, et. Boltibull seda nagu. Okei, ma ärme sinna lähe.
Ei, selles mõttes, et noh, ma lihtsalt ei näegi, et kuidas sa põhjendad sellele inimestele ära, et, et kui see on nagu nii riskantne, et miks seda peaks tegema. Et minu meelest on noh, kui sa võtad kõik need riskid välja, et sul jääbki see kümme protsenti, mis on minu jaoks nagu panga jaoks nii ajuvabalt väike risk ja kui nad seda siis ikkagi ei tee, et, et noh minu meelest on nagu. Kas
seal on see probleem, et see KredExi summa lihtsalt see üle, limiit oli liiga väike Bolti jaoks?
Ei, see oli absoluutselt sada prossa, aga ma saan aru, et see võeti maha, aga ma ei ole seda kontrollinud. Aga ma tahan seda öelda, et, et kui sa ikkagi mängid mingis liigas, kus sa võtadki väga suure riskiga riskikapitali ja oledki nagu teises mängus, siis kui sul järsku läheb hapuks, siis sa ei saagi ennast taandada kohe teistega samasse tasandisse, et siis ongi riskikapital ja peadki sellega edasi toimetama. Aga ma arvan, et. Põhiprobleem Boltil ja põhiprobleem täna enamikel iduettevõtetel maailmas, kes on ka meie kliendid, ei ole mitte Covidi kriis, vaid on Weworki collapse. Et me tegelikult ei mõtle, et on kaks asja juhtunud samal ajal. Et üks asi on see, et riskikapitali turg on väga kiiresti jahenenud, sest Weworki läks halvasti, Uberi börs läks halvasti, lifti läks halvasti. Ja me tegelikult just oleme veel selle nagu downstream'is ja nüüd järsku käis COVID ka ja väga paljud neist kirjutavad kõik oma raha kaasamisprobleemid nagu COVID'i peale. Aga tegelikult mina arvan, et sellel raha kaasamisel on hoopis suurem efekt sellest Weworki collapse'ist võib-olla ja sellest nagu hargnema hakanud lumepallist kui sellest COVID'ist täna.
Aga raha trükitakse kogu aeg juurde ja kuhugi peab selle panema, võib-olla osas siis jõuab ka idufirmadesse.
Aga just kokkuvõttes see plokk siis põhimõtteliselt see idee, et, et kui sa tõstad ikkagi oma riskikapitalist mingid summad ära ja riik seda match'ib, siis see oleks nagu täitsa piisav lahendus täna sinu arvates ka start-up'i.
Ja, mina, seda lahendust on maailmas nii palju testitud ja see töötab väga hästi, minu arvates.
Ehk siis kakskümmend kaheksakümmend, kolmkümmend seitsekümmend, viiskümmend, viiskümmend, ükskõik mis, aga, aga nii, et näidake poisid raha ja, ja siis match'ime, et seda peaks.
Mina arvan, et seal see viiskümmend, viiskümmend on kõige mõistlikum lahendus, aga jah, põhimõtteliselt see võib ka teine summa olla. Aga noh, sa ei saa, noh mõtle, sa ei saa nagu võtta ju anda, noh mõtle, riskikapital sul on, sa käid saja investori juures, kõik arutavad, kõigil on väga kõrge palgaga analüütikud, siis sa saad term sheet'id, siis sa vaidled Inimesed maksavad kümneid tuhandeid mingite turuanalüüside eest. Et see, see protsess, et keegi sinusse investeerib ja määrab su valuation'i. Seal on metsikult palju ajusid ja analüüsi taga, on ju. Ja nüüd see, et sa mõtled, et hei, kuulge rahandusministeerium, et valiksid mingi kolm tüüpi välja, kes nüüd ütleks, mis on Bolti valuation, et noh, see on minu meelest täiesti meelevaldne tegevus.
Tausta järgi ei tule, ei lähe sinnapoole praegu.
Nojah, et minu meelest see ongi nagu see küsimus, et me ütleme, et davai, et päästke kõike, et vahet pole, mis see reaalsus on, aga noh see fakt, et me tegelikult teeme riigile sellega kahju, sest me ei tea, palju õhku seal valuation'is on, see on minu meelest ni
Ja, aga sellise meetme tegemine, et, et kui sa tõstad vähemat miljoni erasektori poolt ja selle teise poole me match'ime, selle meetme tegemine ei ole eriline kunst.
Olgu, aitäh kõigile, meie saateaeg on läbi, oli põnev saade ja kohtume järgmise külalisega juba nädala aja pärast.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]