@ RESTART // 2020.04.04
geenius_restart_0865.mp3
KUUPÄEV
2020-04-04
PIKKUS
41m 26s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Sixfoldi kaasasutajad Tõnu Runnel ja Marko Klopets räägivad, kuidas nad karantiini ajal reageerisid koroonakriisile, luues Euroopa piiride liiklust jälgiva kaardirakenduse. Saates arutletakse, kuidas kriis sundis idufirmat uusi võimalusi otsima ja kuidas see muutis nende kliendibaasi ja ärimudelit.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on külas Tõnu Runnel ja Marko Klopets idufirmast Sixfold, kes räägivad, kuidas nad terve firmaga karantiinis istudes tegid valmis veoautode liikumist ja piiridel seismist näitava kaardi. See tekitas ettevõttele keerulistes tingimustes täiesti uut tüüpi kliendid. Kaarti hakkasid kasutama nii valitsused, ülikoolid kui otseselt või kaudselt mitmed maailma suurfirmad. Kuidas Sixfold selleni jõudis, et kriisi lihtsalt üle elamise asemel hoopis midagi uut ette võtta ning kas nad arvavad, et uus ärisuund jääb ka pikemaks ajaks püsima? Mida saaksid sellest kõigest teised ettevõtted kõrva taha panna? Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Ja täpselt nii, et me, me mõnes mõttes ei, ei ole seal kuidagi erinevad väga paljudest teistest, et nagu me pärast lugesime, siis samamoodi sellel esimesel karantiini nädalavahetusel toimus meil ju. Märksa rohkem häkatone kui meie enda oma, et me ei olnud jõudnud neid kohapealseid uudiseid lugeda. Ja hakkasime lihtsalt koju jäänutena aega surnuks lööma ja vaatasime, et mida meie. Kahe poole aasta jooksul tasapisi ehitatud süsteem oskab öelda meie klientidele, kes tundsid huvi, et, et paistab, et Euroopas hakkavad suur, üha suuremad tarnejamad sellest koroonakriisist, et, et vaadake, mis te saate meile öelda nende erakordsete olude kohta, et. Kas piiridel või kuskil tehaste juures seisakud või et kui palju on, kui, kui palju on neid haigestunud veokijuhte või kõrval, tööst kõrvale andnud veokeid. Ja, ja me, me lihtsalt hakkasime sellega pihta, ilma et me oleksime jõudnud tähele panna, et tegelikult teised ka tegid ja häkkisid. Igaüks püüdis kuidagi siin Eestis leida midagi, millega aidata kas teisi või iseennast selle uudse olukorra sees. Nii, küsi.
Vot see on alles pähkel küsimus. Logistika mõttes Euroopa riigid tundub, et teevad. Piisavalt koostööd, et, et vormiliselt läheks kõik samasuguseks, et kaubavood saavad samamoodi liikuda, lahendatakse kindlasti ka Brexitist tulenevad hädad ära, mis pidid olema ainsad hädad, mis meid kaks tuhat kakskümmend üldse segavad. Aga mõned sellised vihjed on, on antud siiski ka logistikale otsa, millesse ma ise ei ole piisav valdkonnatund ja ei oska väga palju kaasa öelda, aga need on need, et. Et ilmselt kasvab veelgi selline intermodaalne vedude tegemine, mis tähendab siis seda, et ühest transpordi mode'ist või viiakse kaupu tarnimise ajal teise, et kõik ei toimu enam puhtalt ainult veokitega. Sest oli näha, millised riskid on, need, kes raudteed mööda vedasid, neile jõudsid kaubad kiiremini kohale. Et see ilmselt. Täiendavalt sunnib natukene keerulisemaid tarneahelaid püsti panema, mis oli juba niikuinii tarvidus, sellepärast jällegi, Brexiti kõrval oli meil üks probleem veel, see oli kliima soojenemine, inimkonna elu lõpp lähisajanditel. Et, et vähendada maanteedel heidet, viia rohkem asju efektiivsemalt rongidega, vähemate ümberlaadimistega, efektiivistada kogu seda tarneahelat CO2 tõttu. Et siis nüüd on üks põhjus veel leitud, et, et riskid on ühe kaardi peale kõike pannes kõrgemad. Et see taaskama logistika poolelt.
Aga ma seda võtangi, et kui me vaatame seda Euroopat olemas teistsugune, et küsime seda Eesti vaatenurgast, et. Et kui hästi üldse täna Eesti tootja või ettevõtja tunnetab neid võimalusi, et, et noh, päriselt su toiduaine võiks olla noh, kuulus näide, et kui. Londoni nurgapoel hakkab porgand otsa saama, siis ta saab sama, sama päeva jooksul saab Hollandi peenri pealt võetud porgandi enda letile, eks, et. Et see on nii hästi ära timmitud, see logistikaahel, et, et kui teie vaatest, kui hästi üldse eestlased tunnevad, Eesti kaupmehed ja, ja tootjad tunnevad nende logistikat, optimaalsete logistikaahelate võimalusi, et minu võib-olla kõige huvitavam kogemus on see, et ma olen käinud. Zürichis sellises nurgataguses restoranis, mis oli väga hinnatud just nii-öelda sealsete valgraade poolt ja menüüs. Eesti kala, täitsa Eesti nimega, on ju, mis tähendab seda, et see pidi olema väga optimaalne tarneahel, mis suudab Zürichis noh, Eesti kala toimetada,
et. Meie, meie tegutseme tarneahela natukene sellises robustsemas otsas, et kui vaadata selliseid täppistarneid või, või mingisuguste kallimate kaupade tarneid. Või, või viimast kümmet kilomeetrit, siis seal on süsteemid ju suurepärased. Kasvõi nüüd samas kriisiajalisandus Bolt, kes pakub tootjatele ja kaupmeestele teenust teha see viimane lõik nendega, et seal on digitaliseerumine ammu, kõik on tip-top. Meie tegeleme selles osas, kus digitaliseerimine ei jõudnud järele, ehk et väga suures mahus veod. Alati oli tunne, et neid saab ju faksiga ka track'ida, kõik enam-vähem ju kuidagi toimib ja siis lihtsalt selgub, et see on mõned protsendid kaotatakse marginaalis. Ja, ja see on see sisenemise koht, kust me tuleme. Kuna me teisest küljest me tuleme küll hästi robustse suuna pealt, kus on, kus pole digitaliseerimist olnud, sest saab ilma hakkama, siis teisest küljest me oleme. Erakordselt andmetele orienteeritud ja proovime asju lahendada automaatselt. Ja see tähendab seda, et, et me ei, me ei lisa sinna inimkihte, et me, me tegeleme suurte arvutuslike algoritmiliste lähenemistega. Ja, ja, ja seda ei saa panna sellisele viimasele viiesaja meetri. Minu küsimus