Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart. Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
Kahekümne kuues oktoober on, Restarti saade alustab ja stuudios täna kaks inimest, saatejuht Henrik Roonemaa ja saatejuht Taavi Kotka, nii et head kuulamist kõigile, järgmised kolmveerand tundi. Me räägime sellest, kas ja miks ja millist inimest on Eesti Vabariigi valitsusel vaja, kes seda IT-asja lükkaks, kuidas need positsioonid on tekkinud, miks? Miks see nii on läinud või mismoodi ta peaks olema ja, ja lubama algatuseks siis küsin, Taavi, et kas sulle on tehtud ettepanek asuda, mis on IT- ja väliskaubandusministri kohale? Ei ole. Kas mitte kunagi ei ole või see nädal ei ole?
See nädal ei ole tehtud, kunagi on tehtud küll, et see nädal ei ole tehtud jah, jumal tänatud, et ma arvan, et see oleks päris naljakas, jah, aga. Aga ühesõnaga jah, et teema on kuum ja seetõttu me otsustasime, et me saatekülalist ei kutsu seekord, vaid räägime omavahel sellest, et, et kas siis seda valdkonda nii-öelda väliskaubandust ja, ja ja selle juures ka IT-d, kas üldse peaks koordineerima või ei peaks, Äripäev kirjutas juhtkirjas, et ei olegi vaja, et, et peaminister ja president teevad kogu töö ära, eks, et proovime siis lahata kolme loogi jooksul seda teemat.
Jaa, no Gerd Kingo astus tagasi sel nädalal ja, ja ma vaatan, noh, meie salvestame seda reede õhtul, seda saadet, eks, et päevakene varem siis, kui ta eetris on, aga, aga reedese päeva jooksul on siis ka juba tekkinud meediasse artiklit sellest, kus Gerd Kingo ütleb, et, et ta tegelikult ikkagi ei valetanud selle Jako väli asjas ja, ja et tema kaitses isikuandmeid, et seetõttu ta ei saanud avalikult sellest töölepingust rääkida. Ja, ja siis ta oli veel ka pahane oma ametnike peale, kes siiski seda lepingut kuidagi lekitsid meediasse. Ja noh, Gerd Kingoi väide justkui on selline, et see on üldse üks selline maja, kus ametnikud töötavad ministrile vastu ja noh, katsu sa midagi niimoodi tehtud saada. Et ma arvan, me võiksime. Teha selgeks selle või vähemalt minu väide on, vaidle vastu, kui tahad, et Gerd Kingo ei astunud tagasi sellepärast, et ta ühe nõuniku töölepingu pärast midagi hämas või ei hämanud. See, see ei ole ju see põhjus, miks meil ei ole enam Gerd Kingot ministri kohal. See põhjus on ju ikkagi noh, laiem ja suurem. Või sa ei usu?
Sa tahad edasi minna, siit?
Ei no, hea mõelest, no. Teised, ütleme teised poliitikasaated, meie saade ei ole poliitikasaadega, teised poliitikasaated on siin ka juba öelnud, et noh, EKRE justkui, et siis nagu ammu talle asendajat või et oli selge, et Gerd Kingo ei ole selline minister, kellega see valitsus tahaks edasi minna või. Ja mulle tundub, et mitte ainult mulle, vaid oligi selline tunne osapooltele, et ega ta ei taha nagu seda ministri tööd teha ja väga segane üldse oli, et mida ta siis noh, tegi ja mida ta üldse ei teinud või et. Et mulle lihtsalt tundub, et see minister. Ei sobinud enam ei valitsusele ja ilmselt mitte ka enam oma koduerakonnale, sellepärast et mingit jama oli. No ütleme, igasuguseid jamasid oli temaga väga palju, tõenäoliselt kõige rohkem jamasid EKRE ministritest, jah. Ja ma arvan, et see otsus võeti kuskil vastu, et ta astub tagasi ja kuidagi noh, leiti see, leiti see pintsak, mille külge nööp õmmelda.
Noh, need põhjused jäävad alati, eks, aga ma ütlen ausalt, et. Et tegemist kindlasti on ühe keerukama ministri positsiooniga üldse valitsusest, kõlab nagu naljakalt, et mis asi see rasket on, et käid mööda maailma ja, ja räägid ja. Ja, ja tutvustad ja, ja, ja valdkond on ju nii-öelda väiksem, kui ma ei tea, majandusministril on ju, aga siin tulebki vahe sisse, et meie tänane majandusminister või majandusministeerium tegelikult tuleks ümber nimetada. Ta ei ole majandusministeerium, ta on taristuministeerium, ehk siis kui sa vaatad neid portfelle, mis siin sinna jäetud on ja seal on energeetika, ehitus noh, selles mõttes...
rongiliiklus, jah, teed, et, et, et selles mõttes see on ikkagi väga selgelt infrastruktuuri ehitamise ja hoidmisele mõeldud ministeerium. Et see, et me nüüd majandust arendame, noh, ma küsin sinu käest, kas sa tead, kellele kuulub äriseadustik ehk siis noh, ütle
Ehk siis noh, mõtleme nüüd niimoodi, et kui me räägime, et ettevõtlus võiks olla nagu ühe ette või ühesõnaga, kui me vaatame riigi kui ettevõtted, siis ettevõtte sellega tegelemine oleks nagu põhimõtteliselt nagu noh, nii-öelda käibega kõige olulisema asjaga tegelemine. Nüüd mõtted selle asja koordineerimine on antud peajuristi kätte, noh. Noh, kõlab natuke napakalt kuidagi, on ju.
Tead, ettevõtted on mingil hetkel sellises seisus. Tehnoloogiaettevõttes ja see on alati ohu märk. Jah. Et kui tehnoloogiaettevõte selline karismaatiline tehnoloogialiider lahkub, ma ei tea, astub tagasi, sureb, mis iganes, siis võib juhtuda, et asemele saab finants või jurist.
Jah, noh, siis on halb. Jah, ja noh, tulubaasi eest ja tulubaasi reeglid täiesti, et mismoodi meil üldse tulu tekib, on ju, mis me seda kogume, on ju, selle eest Ehk siis selles mõttes ongi pisut nagu kummaline situatsioon. Aga miks see positsioon on nii keeruline, on see, et ehk me muidu ei saa ennast muude maailma tegijatega hästi võrrelda, et iga riik on ikkagi oma nägu ja oma tegu. Siis see, mis moodi me oma riiki müüme. See, mismoodi näeb välja meie välist delegatsioon ja me läheme nüüd kellelegi külla, no oletame, et me läheme Google'ile külla või me läheme kuhugi mingid suhted looma, eks. Et need, kes meid vastu võtavad, neil on kogemus ka teiste riikidega ja nemad tahes-tahtmatult võrdlevad sind kogu selle nende enda omaenda minevikuga. Mistõttu, kui sa ikkagi noh, ma ei tea, ei räägi näiteks keelt või oled kuidagi tagasihoidlik või ei jaga teemat, on ju, lihtsalt paistab halb välja. Ja nad kohe võrdlevad sind, nad võrdlevad sind Soomega, nad võrdlevad sind UK-ga ja nii edasi, on ju, et, et sa pead olema seal võimalikult heas koosseisus. Ja sellepärast ega ma ei tahagi öelda, et nüüd Kerkingo on nüüd ainuke halb, et meil ei olegi olnud läbi aegade, noh, see on mul isiklik hinnang, ei olegi olnud väga head ettevõttes ministrid. Kõik on olnud sellised, ütleme nii-öelda noh, et mina võrdlen alati seda Alexei Tuubiga. Et tema müüs Soomet ja mina olen käinud kaasas nendel kohtumistel ja see oli ikkagi nagu suure karismaga, särava naeratusega mees läheb uksest sisse. Ja äridelega, et see on, tuleb järgi. Ja selle ministri töö ongi see, et sa avad selle ukse. Et sinu pärast teine vastaspool, noh, teine riik näiteks, teeb pingutuse, toob ka oma ettevõtted ümber laua, on ju, et sina oled see, kes on see põhjus, mille pärast see teine pool. Sa teed
Põhimõtteliselt ongi, et sinu, sinu töö on nagu uks lahti lüüa, püha, pidada sütitav kõne ja kõige rohkem noh, kiita oma riiki ja oma ettevõtlust.
Aga, aga ministri tööl sisepoliitilised? On ju ka teine, teine mõõde, eks ole, et see, mida sa praegu räägid, on välispoliitiline ja, ja ma arvan ka, et see, et see täiesti niimoodi on, aga sisepoliitiliselt tahetakse näha, et minister teeb midagi ära. Riigi sees ja see nagu vastutus ka ikkagi valitaval, ametisse valitaval, Riigikokku valitaval poliitikul ju on, et ta tahab paista silma, et ta teeb midagi ära. Ja siis tegelikult oli ju Gert Kingo valitsusalas, toimus kas selle nädal, eelmisel nädalal veel üks oluline sündmus. Kas sa lugesid läbi need e-hääletamise töörühma ettepanekud ja järeldused? Ei, ta oli kakskümmend kaheksa
mina lugesin ja mul, mul oli selline nagu kergendus, aga natuke ka kulmukergituse tunne, väga mõistlikud olid. õud, noh, väga palju sellest, mis seal kirjas oli, oli jumala mõistlik jutt ja, ja siis olid mingid asjad, mis olid noh, natuke võib-olla sensatsioonilisemad või võib-olla üldisemad ja, ja need olid seal töörühmas, ma saan aru, et noh, käisid ka läbi, saadeti hilisemale arutelule, noh, midagi sellist, eks ole. Ja siis mul tekkis ka selline paranoia või konspiratsiooniteooria, et äkki Gerd Kingo pidi lahkuma sellepärast, et sellest suuresti e-valimiste. Ma ei teagi, millest, mida, mida nagu EKRE on kogu aeg tahtnud ja lubanud, tuli välja selline jumala mõistlik türg.
Mina ikkagi kutsun seda, et asjad on tavaliselt lihtsamad kui, pigem lihtsamad kui, kui keerulisemad, ehk siis ma tõesti arvan, et ta ise väsis sellest tööst ja teine asi, et väsiti nendest, noh. Mingist nagu, ma ei tea, mõtetust või pidevatest skandaalist tema ümber, ma ei saa öelda mõttetult, sellepärast et see Jako Väli teema oligi päris valus ikkagi kokkuvõttes. Ei
noh, see, kuidas ta ka ütleme, oma valdkonnas, kas näiteks Eesti idufirmad või ütleme, Eesti tehnoloogiafirmadega laiemat läbi ei saanud, eks, noh, see oli ka valus.
Sa ei saagi saada, kui sa ei noh, nii-öelda diskussioonis ei osale, on ju, et, et, et selles mõttes noh, see me, mis on ootused sellele tööpositsioonile ja see, mismoodi nagu seda täideti, on ju, ma ar Noh, nii-öelda ootused on päev suuremad, aga ma väikselt ütlen, et, et kui me siin nüüd ütleme, et kas siis kõik eelmised olid nagu maru head on ju, et siis tegelikult me vist ei olegi kunagi mõistnud selle töö tähtsust ja, ja noh, näiteks soomlased on ja kui sa ütled, et mis on sisepoliitiline kaal, siis Alex Dubist sai pärast peaminister. Ehk siis see töö, mis ta tegi ikkagi selle väliskaubandusministrina, on ju, oli nii võimas, et see jäi silma. Andrus
Ansip vist ka sai Eesti vist kõige pikaaegsem peaminister või? Jah. Et ka majandusministri ametist?
Et et ühesõnaga, et see töö on ikkagi noh, seda ka ettevõtjad märkavad, kui sa ikkagi panustad, et minu arust küll ei oleks, mitte oleks tuli peal, ei olnud see aeg, kui Soome müüs maha Hiinale oma, oma haridussüsteemi. Ja mis, nad said selle eest ikka miljardeid. Täpset tehingut, summat ei mäleta, aga no ütleme noh, see oli, see oli, see oli nagu suure selja taga seismine, kui sa Alex Tuubiga läksid kuhugi välja.
Vaata, aga okei, meil on natukene selle ploki lõpuni ka, räägiks nendest ootustest, et väga selgelt on ju aru olnud saada erinevatest pöördumistest, dokumentidest, kirjadest ja, ja Facebooki postitustest. Et mis oli selle tööstusharu ootus oma ministrile, eks, mis oli iduettevõtjate ja tehnoloogiaettevõtjate ootus, see on see, millest sa
räägid. Ma räägin natuke selles mõttes laiemalt, et me peame minema ajaloos minu arvates vist pisut rohkem tagasi. Ja me peame mõtlema selle peale, et kust me tuleme, et kui me vaatame seda, et pärast Nõukogude võimu okupatsioonist vabanemist.
Toimus esimene turu jagamine Eestis.
Hanslas Luik võttis meediaturu ja nii edasi, on ju, et toimus esimene turu jagamine ja sellest kohalikust turust nendele esimestele ettevõtjatele piisas. No ma ei tea, Hansapankurid said rikkaks ja nii edasi, on ju, et ei olnudki väga nagu sundi välja minna. Ja kui sa vaatad neid meie enda töösturite katsetusi, siis noh, ütleme niimoodi, et neid mehi, kes tegid kaugemale äri kui Ukraina, on ju, noh, oli ikkagi suhteliselt vähe. Ja see
Ja see käib ka IT kohta, et oligi, et näiteks IT läks välja, hakkas eksporti tegema korralikult alles kaks tuhat üheksa, sellepärast et tuli kriis. Et kohalik töö sai otsa ja siis tuli, oli sunnitud minema nagu tööd otsima ja, ja siis leiti ja, ja, ja nüüd ongi, täna me oleme teistpidi olukorras, kus me teeme nii õudselt tohutus koguses välja. Ja jätkame majusid nagu sissepool tegelikult tegutsemiseks või noh, ütleme meie start-up maailm ka on ju noh, kümme aasta tagasi oli ta ikkagi noh, peaolematu, on ju. Ja seetõttu oligi, ei olnud ka nagu noh, nii-öelda vajadus selle positsiooni järgi seda ust avada. Ja nüüd, kui me oleme olukorras, kus koduturg on väike ja kus naaberturud on kas ära katsetatud või ära proovitud on ju, küsimus on, kuidas edasi. Kuidas ma sisenen araabiaturule? Kuidas ma sisenen Hiina turule, kuidas ma sisenen üldse Aasia turule, eks, et kuidas ma saan kohtumisi heade ettevõtetega, noh. Et ma arvan, et teeme siia pausi ja lähme räägime. Oota,
aga enne, enne kui me pausi teeme, et ma ikkagi, ma, ma tahaks selle. Selle teise poole ka nagu üles leida kuskilt, et, et selle ministri haldusalas on või võiks olla või peaks olema mis iganes ka ikkagi kogu see e-riigindus ja, ja need Eesti-sisesed e-asjad, selle vedamine ja lükkamine, et see on ka ikkagi tema töö ju. See tuli,
see tuli hiljem selles mõttes, et algselt, kui see positsioon loodi. Siis seda ei olnud, see tuli siis Urve Palo ajal, sellepärast, et Urve Palo oli enne olnud majandusminister ja ta nägi, kui hästi IT teemadega on võimalik nähtavust saada. Ja kui ta sai pärast majandusministrit, sai ettevõtlusministriks, siis ta loogilise sammuna küsis endale ka selle IT... Võttis kaasa selle? Võttis kaasa selle sellepärast, et, et sellega saab, saab pilti. Et noh, katsus energeetika pildis olla tänapäeval, on ju, või ma ei tea, bussitranspordis.
Enne Urve Palat oli Anne Sulling, kes oli ainult väliskaubandus ja kelle töö oli see, mida sina siin kirjeldad, sõita mööda maailma ringi ja kohtuda.
Jah, ehk siis selles mõttes siin ei ole, et see, et sinna IT nüüd juurde läks, et see on pigem nagu Vot see on see sinu nii-öelda sisepoliitiline nii-öelda.
Aga, aga ühesõnaga, aga nüüd sa siis ka ütled, et see iseenesest ei pea see IT ja väliskaubandus olema sama ministri käes niimoodi ja et me pigem, meil on vaja siis seda väliskaubandust kui, kui IT-d.
Noh, see ongi selles mõttes, keegi seda riigi müümist peab tegema. Ja siin on üks nüanss selle asja juures on see, et, et üks asi on see, mida meie tahame maailmas rahvale või inimestele rääkida, teine asi on see, mida inimesed maailmas kuulda tahavad. Ja noh, selle koha pealt on meie president väga ilusasti öelnud, et, et meil on küll ilusad metsad ja laulupidu, lätestel on ka. Ja meil ongi riigil on veel, aga meie koha pealt, meie ühesõnaga, keegi meiega räägib, siis küsitakse IT kohta, küsitakse, kuidas te olete oma digiühiskonna üles ehitanud, kuidas te saavutasite seda, ehk siis sa võid ükskõik millest tahta rääkida, kokkuvõttes jõuad ikka IT-ni. Ja teistpidi ka, et, et see IT avab nagu uksi, et, et see, mis me Anne Sullinguga kunagi nii-öelda alustasime, noh, üks hea näide oli meil Jaapan, et mingi vahe Jaapan ju muutus päris suureks, kus ma ütlen, nagu noh, niisugune. partneriigiks, Baruto tegi või Parto tegi head tööd, eks, aga, aga teistpidi me tegime IT-ga nii-öelda head tööd Jaapani turu jaoks, mistõttu, kui meil tekkis mingi piimakriis, siis Hanno Sulling läks ja müüs piimapulbrit Jaapanis. Ja ta sai neid kohtumisi just sellepärast, et noh, ametlik delegatsioon läks jälle Jaapanisse, põhiteema oli kontaktide vahetamine IT ja muuga sellega seotuvalt, on ju, ja muu selle raames, kuna nemad tahtsid kuulda IT-st. Meie delegaatsioon küsis vastu, aga palun, suuremad kokkuostjate numbrid meile, eks. Et noh, niimoodi see käibki, vorst-vorsti vastu.
Okei, aga, aga kas ma saan õigesti aru, et sinu selline, sa oled töötanud selles majas, eks ole, et sinu selline ideaalmudel oleks, oleks see, et, et oleks see nii-öelda Eestit müüv minister, kes piltlikult öeldes elaks lennukis
ja siis selle teise tavalise majandusministri järgi oleks, praegu vist on Taavi Aas, eks ole. Et tema all võiks olla kratid, e-riik, ma ei tea, e-valimised, kogu see siseriiklik, e.
Tähendab, siin Et ma räägin selle oma ideaali ära, et IT-infra, mis puudutab Telekom litsenseerimist näiteks 5G-d ja nii edasi, see võiks teist olla Taavi Aasal. Aga ettevõtlus, ettevõtluskeskkond ja selle arendamine, et see võiks olla seal ikkagi selle väliskaubanduse. Aga ta on
saa. No selles mõttes nagu noh, kogu aeg ikkagi ei ole, et lihtsalt täna ei ole sellel ettevõtlusteemalil omanikku. Ja kui me paneme ettevõtluse ka Taavi Aasal, seda lihtsalt ei jõua. Et noh, sul ongi, sul on nagu viis suurt teemat, pane see kuuest ka sinna juurde, on ju, noh, lihtsalt ei jõua. Et palju parem oleks see, et kui meie noh, olekski ettevõtluse ja väliskaubanduse minister, ehk siis näiteks täna oli siin, start-upperitele oli probleeme, et kui sa tahad välisinvestorite raha tulla, et siis kogu see lepingute allkirjastamine ja seal välisinvesteeringu Eesti toomine on...
Paras peavalu notaris peab käima ja no tõesti peine on ju, et kas me ei saa kuidagi lihtsamani? No ja nüüd on küsimus, kelle ministri asi see on? Et noh, seaduse iseennast nagu Jummi oma on ju, aga noh, kes see nagu ajab, on ju, et noh, et, et Jumma nii kaugel sellest päris maailmast, et jumalast nemad, noh, ei hakka mõtlema selle peale. Et, et ta peaks olema mingi ministri asi, et noh, et keegi, kes mõtleb koos ettevõtlussektoriga, mismoodi me kogu me oma ökosüsteemi saame paremaks. Sinna alla käivad e-residentsus ja kõik muud teemad, on ju, ettevõtluse arendamine ja nii edasi, et et selles mõttes ta, ta võiks olla ikkagi jah, ettevõtluse ja väliskaubanduse minister, milles siis noh, mingi osa nüüd sama, et kui me räägime siin mingitest kratiseadustest ja nii edasi, on ju, et Et noh, on mingid asjad, mida sa teed, võib-olla selleks, et mainet tõsta või, või nähtavust suurendada, eks. Aga jah, ots on taristuteema, mis puutub näiteks nagu noh, sedasama. 5G-d ja Telekom ja on ju, et see vabalt võiks olla infra
all. Arusaadav, no teeme pausi ja siis lähme edasi. Restart jätkub ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa räägivad siis täna sellest, kuidas, kes ja kuidas peaks Eesti riiki müüma ja mis, milline töö siis sellel väliskaubanduse ja sulgudes IT-ministril peaks olema?
No ma ütlengi, et me peaksime võrdlema korra veel seda, et mismoodi teised riigid seda asja teevad. Ja noh, markantsed näited on ikkagi noh, näiteks Hiina. Et kui sa vaatad seda, mismoodi Hiina oma majanduspoliitilise huvenaaga sätib, mismoodi nad annavad Sri Lankale laenu sadamate ja muu infra ehitamiseks, siis tuleb Hiina riiklik firma, ehitab selle sadama valmis ka, on ju. Hiina,
Ja, ja kui Sri Lankal pole raha tagasimaksimiseks, siis antakse pumm, sajaks aastaks rendile tasuta see nii-öelda Hiina riigile. Laksti, saime jälle endale hea sadama, natuke Euroopale vähemale, lähemale, on ju, et, et see nii-öelda oma riigi majanduse arendamine, selle võimendamine, et see on nagu ilmselgelt riiklik poliitika.
Mulle on jäänud mulje, et ka ameeriklased mõtlevad väga palju niimoodi.
Väga õige, nagu mis asja need naftasõjad nulli koha pealt ei
rikki. Jaa, aga, aga ikkagi ütleme oma ettevõtete huvide esindamine ja arendamine. On noh, kui ma ka Eestis vaatan, et millega USA saatkond tegeleb, siis see, see ei ole sugugi ebatavaline. Väga õige. Et sealtkaudu noh, et sa, et sa näed, et, et eraettevõtte selline noh, huvi, Ameerika ettevõte, saatkond tegeleb sellega.
Jah, palun väga. Ma isegi võtaks nagu laiemalt, et noh, võtame hiljutised Huawei skandaalid, on ju, et väga tugev Apple'i konkurent on kõrvadatud, on ju, või nii-öelda maha surutud vähemalt mingiks perioodiks, on ju, et. Et see omamajanduslike huvide kaitsmine on ikkagi väga suure osa nagu nii-öelda riiklikust poliitikast. Meil noh, ütleme nii, et majandusega tegelemine ja majandushuvide kaitsmisega tegelemine, majanduse arendamisega tegelemine, et minu meelest selle, need põhisaavutused jäävad üheksakümnendatesse. Noh, need kohad, kus me võtsime vastu otsuse, et, et nii kaua maksu ei maksa, kuni üks kasumistub ettevõttes sees, on ju, ja, ja noh, väga kitsid otsused, on ju. Ettevõtetes, kes on arendamise koha pealt, aga kui sa küsid, et noh, et, et mis on teine või järgmine suurem innovatsioon, mis pärast seal toimunud on, noh. Ma ei tea, esimese hooga ei suudagi noh, meenutada, okei, digi, digialdkirja ja kogu digitaliseerumise koha pealt on, on, on suured muutused, eks, aga.
Maksude deklareerimine ja.
Jaa, jaa, aga mõtlengi, et need on kõik nii-öelda noh, nii-öelda tehnoloogiline. Sisulist nagu, et, et meil on midagi täiesti nagu või teistmoodi, on ju, et. Et väga ei ole,
aga neid, neid delegatsioone, kes ministritega ühes, teises, kolmandas ja neljandas riigis käivad, neid on ju, neid on ju olnud väga palju ja, ja, ja pidevalt ja tihti, et, et sa ei saa öelda, et Eesti mitte kunagi midagi sellist ei tee.
Ei, selles mõttes nagu, mida ma tahan öelda, et meil ei ole sellist. Noh, ega meie ka ajame oma mingit välispoliitika joont, näiteks peaks ajama väli, läbi välisministeeriumi. Et igal pool on olemas majanduskonsolid ja nemad peaksid siis koha peal push'ima noh, ja abistama sind, eks, ja ma usun, et kui sa müüd mingit kaupa, no ma ei tea, näiteks klaverreid või midagi muud, et siis sul sellest konsolist võib seal koha peal päris palju kas olla, eks, et mina täna näiteks oma. Müükides noh, saan, et sa ei saa hakkama, et ei ole nagu sellist vajadust, on ju, aga alati on hea teadmine, et iseenesest, kui on vaja, et siis noh, suurraadik on olemas ja ka majandusetašee on olemas, on ju, nagu, nagu toetamas. Aga meil ei ole, kus me tahame jõuda jutuga, noh, meil ei ole noh. Noh, nii-öelda selgeid majandushuvisid, kus me käiksime ja, ja nii-öelda väga jõuliselt nagu oma seda mina peale suuksime. Et, et mu jutu mõte või see alguse mõte oligi see, et, et oma ettevõtetele eelise loomine, nende toimimisel kaasaaitamine, et see peaks olema väga kõrge prioriteediga riiklik tegevus. Sellepärast, et kokkuvõttes see tähendab meile makse, see tähendab meie nagu nii-öelda majanduslikku õitsengut ja kõike muud, eks, on ju, et, et üks asi on see, et lasta teistel ette kirjutada oma maailm, versus see, et me ise teeme.
No aga neid inimesi ka riigistruktuurides tegelikult ju töötab. Nende ametinimetus ei ole minister, aga meil on terved organisatsioonid selle jaoks, noh, kas või näiteks EAS, eks ole, kas või erinevad kõrged riigiametnikud sealtsamast MKM-ist, kes, kes käivad ja tegelevad selle müümisega, eks ole. Et ja noh,
IT-omad käivad ka, sellepärast neid kutsutakse, on ju, aga otseselt see ei ole nende tööülesanne.
Jaa, aga no ütleme, Siim Sikkut selles rollis kahtlemata on olemas, ta, ta teeb seda ja ettevõtluse arendamiseks on meil terve EAS lihtsalt. Noh, see, see EAS-i ei juhi mitte minister, vaid juhivad teised inimestes, seal on mingid osakonnad, et kas see, kas see, et see tiitel oleks minister on, on selles väliskontekstis stsenaariumides oluline?
See kindlasti on tähtis, sellepärast on olemas mingid kultuurid, kus sõna minister rabab ukse. Ehk kui sa võtad näiteks araabia kultuuri, võtad Lähis-Ida, võtad Aasia, lähed Indiasse näiteks. Noh, see, et tuleb minister, ma ei tea, oli kohtuma, et kui Urve Palo käis Indias. Et noh, see teadmine, et minister tuleb. Noh, see on piisav tase, et kui ma oleks öelnud, et tuleb aseminister, siis tõenäoliselt seda kohtumist poleks olnud. Ehk siis, et on mingid riigid, mingid kultuurid, kus see noh, nimekaart on väga tähtis. Ja seetõttu ongi vaja, et noh, et on olemas see valmisolek, et, et kes siis nagu noh, teeb selle lobitöö ette ära, aitab just need välja, ettevõtte välja ajada, mida vaja on. Jällegi, minister saab ministerile kirjutada, ta saab teha äripalveid, et ole hea, et minu ettevõtted eriti tunnevad huvi näiteks selle isiku või, või selle teema vastu ja nii edasi, kas me tahame teha eraldi agendas selle kohta nagu töölaua või, või ümarlaua, on ju, et, et, et see on kõik nagu ministri korraldada. Et selles mõttes ta on, peab olema minister, et põhtalt aseministrist ei aita.
selles mõttes tobe maailm, et ütleme niimoodi, et siin lähiümbruses Soome, Rootsi ja nii edasi, nendega saab niimoodi ka, et, et ei, helistada, et ei Jussi, on ju, ajame juttu veidi see on ju, et, et aga, aga seal diplomaatias, noh, seal ikkagi käib mingi niisugune mõnes mõttes isegi rumal, ma ütleks, pagunite mäng. Et noh, minu kindral ei võinud sinu kindraliga, sina oled kolonel, mina kolu, minu kindral sinu koloneliga ei räägi, on ju, et noh, niisugune mäng jäi.
Aga kui sina olid asekantsler ja sel ajal sa sõitsid ka ikkagi maailmas ringi, käisid erinevatel üritustel ja kohtusid erinevate inimestega. Kas sul pidi olema minister alati nii-öelda minema ees? Või kuidas, või, või oli, oli sul lõpuks positsioon, et sul oli lihtsalt nii palju tuttavaid, et sa said need uksed ka ise lahti?
Tähendab, minu eesmärk ja tööülesanne ei olnud otseselt käia müümas Eesti ettevõtteid, vaid see oli pigem seotud nagu Eesti tervikmainega, et Eestil üldse on mingi foon. See on sama teema, et või seesama näide, mida on korduvalt toonud, et, et oletame, et sa peaksid ostma täna terast Ameerika Ühendriikidest ja sulle müüb üks neid Praska ettevõtte ja üks Ohio ettevõtte, et kumbast võtad?
Pole õrna aimugi, vahet pole.
Nii, aga nüüd, kui sa panna teistpidi, et kui sul on vaja osta puitmaja ja müüb sulle nagu Slovakkia ette võtta, Eesti võtta, Eesti võtta ja, ja sa oled, elad Kansases, on ju, kumb ostad?
Ma arvan, et tal ei ole ka vahet.
No vot, ja seal hakkabki mängima, on see, et, et kas sa üldse oled midagi kuulnud, kas üldse on mingi maine, kas nagu midagi ka tead sellest riigist, eks? Ja, ja, ja selles mõttes on ikkagi kokkuvõttes nagu tähtis, et, et kui sul on mingi usaldus, no see on, see on oma näide, noh, et a la. Kui sul on tööriistakast, ühe peal on made in China, teise peal on made in German'i. Made in German'is on natuke kallim, eks, kumba võtad.
eks. Tal on nagu kvaliteedimaine, eks, et, et kuna praegu maailm huvitub Eestist. Ja nendele kõikidele, kes arvavad, et Eesti tiiger magab ja on maha jäänud ja nii edasi, ma veel kord soovitan minna Eestist välja ja tõesti siis tehke risttabel ja võrrelde. Ja te avastate, et oi-oi, et me oleme ikka väga kaugel ees veel, enamike, enamike riikidega võrreldes. Et see, see, see kõnetab ja nad tahavad seda kuulata, nad tahavad seda lugu kuulata ja selle varjus, ma mõtlengi noh, mina Hamburgi konverentsil teen keynote'i, samal ajal IT-ettevõtted vormistavad suhted, eks, et et selles mõttes nagu valknepõhiselt täitsa toimis. Aga jällegi noh, minu töö oli selgelt piiritletud IKT-ga. Et see ei, noh, me keegi start-upidega, see ei olnud üldine ettevõte esindatud, mina ei müünud piima ega, ega, ega standarditoole.
Seda ongi võimalik vaadata ju ka teistpidi, eks ole, ses mõttes, et, et meil on võimalik öelda, et kui maaeluminister Marti Ärvik on, ütlesin õigesti nime, ma ei tööta enam sisepoliitika ajakirjanduses, mul on ministrite nimed, aga raskusi vanasti ma teadsin peast. Kui maaeluminister läheb kuskile kohtuma, siis ta võiks e-agronoomi ju müüa või, või, või.
ja kui on mingid teise valdkonna, noh, et kui siseminister näiteks läheb kuhugi kohtuma, siis või, või kaitseminister näiteks, meil on kõikides nendes valdkondades on innovaatilisi ettevõtteid. Et mõnes mõttes me, me ei, võib-olla see ei pea nii olema, et meil on nüüd üks minister, kes siis korjab neid kokku ja kuidagi läheb ja müüb seda Eestit ja teeb seda Eesti mainet, et see, see tegelikult peaks olema ju iga Eesti Vabariigi ministri töö.
Meil ettevõtlus ei jagune nii selgelt, et me oma üheteistkümne ministriga selle ära kataksime, et noh, kui ütleme valdkonna spetsiifilisi ministreid, noh, sa elad, nimetasidki maaeluministri ära, Keskkonnaministeerium on ka.
Ülejäänud lähevad kultuuriministri, ministeerium.
Või hariduse alla, eks, on ju, et. Ja noh, ütleme ausalt, ka täna näiteks see, et meil on listeeriabakter ja meil on kalanduses nagu probleem, et jah, see on selgelt nagu Põllumajandusministeeriumi haldusalas ja, ja, ja valus, aga noh, sama hästi peab olema meie ettevõttes minister valmis seda noh, teemat nagu käsitlema ja, ja, ja selgitama, eks, et et ühesõnaga, seda positsiooni mina ütleks, et on vaja. Aga seda on vaja ainult juhul, kui me suudame seda täita sellise inimesega, kes jällegi selles võrdluses teistest, teiste riikidega selle võrdluse välja veab. Ehk ühesõnaga jällegi, et kui teine vastaspool nagu paneb meid kõrvuti Soome või Rootsi või, või kellega iganes, on ju, et siis see meie inimene ei jääks oma karismalt, oma keeleoskuselt, oma teadmistelt, oma lobi tegemise võimelt väga palju maha sellest, mida nad näevad meie naberriikide puhul.
Aga sa panid praegu ikkagi väga kõrge lati sellele, sellele kohale või sellele tulevasele
ministrile? Aga teistpidi ma olen nõus, ka Sten Tammigi ütleb, et kes ütleb, et kui seda ei täida, siis parem ärgu olgu. Et las siis olla peaminister ja president, kes seda tööd teevad, eks, ja kui teistpidi huvitav fenomen, et näiteks Jüri Ratas oli enne peaministrist saamist väga suur e-riigi kritiseerija. No seda juttu, et e-valimised on saatanast ja nii edasi, seda me kuulsime ka tema suust, eks. Ja see metamorfoos toimuski nagu sellesse ametisse saamisega, kust saadi aru, et et ups, aga, aga need samad peaministrid, kellega ta seal Brüsselis kohtub, et need millegipärast küsivad digiühiskonna kohta.
Põhiliselt ma arvan, et teatud plaanis võib see olla ainuke asi üldse, mille kohta nad
küsivad. Kusjuures mitte tõenäoliselt, vaid ta ongi niimoodi. Noh, sa tead midagi, midagi, mis on, millega Slovakkia on tuntuks saanud? Aga Läti?
No Läti kohta võib-olla me teame rohkem, nüüd ta on meie aaber.
Millega Läti on maailmakuulsaks saanud? Mina ei tea vastust, võib-olla sina.
Ei, ei, ma hakkasin praegu mõtlema, et ega nii.
Aa, nii ongi ja kokkuvõttes see asi taandubki sellelesamale võrdlusele, et kui su lepingupartner peab otsustama, et mis riigist, kell, millise riigiga ma nüüd siis sõlmin selle pikaajalise koostöölepingu või kuhu ma teen oma vabriku, kuhu ma teen oma investeeringu. See kõik kokkuvõttes taandub mingi üksikisiku või mingi grupiinimeste valikule. No vot, mingi maine pealt lisati otsust ära, davai, Eesti. Davai, Soome. Ja üldjuhul siin on vaja mingit, mingit isiklikku touch'i või isiklikku kokkupuudet, et noh, sa täna ma küsin üle, et millisesse Aafrika riiki sa paneksid tehase püsti, oletame sul raha olemas, sa ei võta ju kaarti ette, lihtsalt ei pane pastakad päriselt, keset kaarti. See peab olema riigil mingi maine, mingi usk, mingi kindlus, et, et seda eitada, et seda ei ole vaja, see ei ole tähtis, noh, see on
rumal. Peaminister ja president võib-olla teevad seda tööd üldsegi väga hästi, et siin ma, mina tuleks tagasi ikkagi selle juurde, et kas meil on päriselt ikkagi vaja sellist nagu minister-ministrit, nagu sa räägid, arvestades noh, jah, selles ideaalmaailmas, mida sa kirjeldasid, ma olen nõus, aga me, me ju teame, kuidas ministrid tekivad, eks ole. Ja, ja kuidas need positsioonid tekivad ja see, see ei ole selline meritokraatia, et oh, et teil on see väga hea inimene sinna panna, et anname selle väliskaubanduse IT-ministri teile, see kõik on hoopis teistmoodi ja ma arvan, et see tõenäosus, et sellest protsessist tuleks välja õudselt hea minister, see ei ole nii ülikõrge.
Nii, meil on üksteist ministeeriumit ja, ja natuke rohkem portfelle, eks, on ju, et nendest kümme tegelevad raha kulutamisega. Üks vähemalt nime poolest peaks tegelema raha teenimisega. Ehk siis ja me räägime noh, needsamad kümme, nad jaotavad mingit raha, mida siis nagu ülejäänud majandus nagu teeb. Et küsida, et noh, et, et kas juba ei ole küllalt, et peaminister ja president on ju, peaministri töö on juhtida kogu aparatuuri. Noh, mõnes mõttes, jah, ta ei tee seda, et noh, selles mõttes on, ma ei ütle, et Jüri Ratas ei tee, aga, aga, aga Jüri Raidla on väga hästi selle välja öelnud kunagi, et. Et ma ei taha sõnu suu panna, aga see oli võib selline, et kui vaadata nagu õigust, siis peaministri õigus on kutsuda kokku neljapäevast valitsuse istungit, on ju, et, et muidu sisuline töö käib ikkagi ministeeriumites, on ju. Aga jällegi, et noh, me mõtleme, et noh, kui peab riiki juhtima ja meie tänases süsteemis peaks olema nagu peaminister, siis kulutada teda nagu igakuiselt mööda maailma ringi tuuseldamise peale, noh, ei ole päris õige valik. Pluss on ka Euroopa Liidus mingid kohustused ja nii edasi, on ju. Et, et selles mõttes nagu ei saa öelda, et, et, et kas me juba küllalt ei panusta ettevõtlusesse, veel kord, see on ainuke koht, kust raha tuleb. Eks, et seda ei saa olla kunagi palju, et kui meil on noh, me peaksime nagu ikkagi veel, veel rohkem sinna investeerima. Ja seetõttu me ei saa seda positsiooni võtta ka niimoodi, et ah, panen selle, kes mul pingil on, noh, ei sobi noh. Ja just mitte sellepärast, et a la, et noh, et kas Urve-Palo oli parem, vale võrdlus. Me peame võrdlema ennast kogu aeg sellega, et kes on need teised riigid ja kes on nende teiste riikide esindajad, kellega me oleme päriselt konkurentsis. Puitmajadega me ei ole nagu ainus tegija Põhja-Euroopas. Kes on meie konkurentriigid, vaatame läbi, kes on need inimesed, kes nagu nüüd müüvad neid selles valdkonnas ja meil pole vähemalt sama hea inimene panna nagu lauda. Võtame järgmise, võtame toiduainetööstus, kes on meie peamised konkurendid, kes seda valdkonda müüvad. Niimoodi peab seda tööd tegema.
Olgu, me peame siia tegema pausi ja siis jätkame. Restart läheb edasi ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa otsivad Eestile uut IT- ja väliskaubandusministrit ja. Ja ma, ma seda sinu viimast monoloogi kuulata jäin mõtlema, et see. Kuigi ma põhimõtteliselt olen täiesti nõus sellega, mis sa räägid, siis mina ei kujuta päris täpselt ette, kuidas demokraatias sellise inimese valimise protsess käib, ehk. Et seal see sellise nagu poliitilise, ütleme ministri kui poliitilise, kui valitsusliikme, kui poliitiku roll ja, ja. Ministri kui, ma ei tea, müügimehe või mõnes mõttes võib-olla siis tippriigiametniku roll on kuidagi väga hägused ja võib-olla see. Inimene, keda sa sinna otsid, et seda ei saa niimoodi valida, et, et ta läheb ja kandideerib Raplamaal ja siis saab Riigikokku ja siis saab IT-ministriks. See, see ei ole loogiline, et ta kui, kui seda inimest otsida niimoodi, siis peaks tulema ta kuskilt väljaspoolt ja võib-olla me peaksime tegema siis mingisuguse veidra sellise konstruktsiooni, et ta on nimetatud ministriks, noh, ametinimetuse poolest, visiitkaardi peal on minister, aga tegelikult valitakse teda niimoodi nagu näiteks, ma ei tea, kantslerit või asekantslerit.
No see on tegelikult suurem küsimus, et et noh, kokkuvõttes me ei öelda, et kõik on poliitika, on ju, aga kokkuvõttes me müüme oma riiki. Ja ja ma ütlesin alguses ka, saate alguses, et minu silmis on see üks raskemaid ministritoole. Just sellepärast, et sul ei ole siin väga mingit poliitikat ajada, vaid sa pigem pead aitama oma ettevõtetelt globaalses konkurentsis hakkama saada. Mistõttu noh, tekib ka küsimus, et kas see on see koht, et ma igal juhul pean seal leidma oma ridadest, et kas see ei või olla niimoodi, et, et ja kes üldse ütles, et see peab olema eestlane. Äkki see võib olla väliseestlane?
Ma ei tea, mida vabariigi valitsuse seadlus, seadus selle kohta ütleb täpselt. Kes neid seaduse
kirjutab, on ju, et see oli omal ajal.
Ei no jaa, aga, aga ühesõnaga see protsess sel juhul ei päde, et meil on kolm erakonda, peavad koalitsiooniläbirääkimisi, eks ole, ja noh, siis mingil hetkel tuleb lauda küsimus, et noh, et mitu tooli keegi saab. Nii, viis, viis, viis näiteks teeme, ahhaa, aga me võtame su selle ühe nüüd ära või vot, sina saad ka viis, aga see on tegelikult neli pluss üks. Ja see üks, vot, sa pead võtma sealt, sa ei saa mingit oma inimest sinna panna, see, see ei käi niimoodi.
Ei, selles mõttes ta tänase Eesti tõesti ei käi niimoodi, sul on Aga nüüd me vaatame teistpidi, et noh, et seda noh, nii-öelda siis tulemist, et tulemust, et mis me siis oleme saavutanud nende aastate jooksul, on ju, ja ma ütlen ausalt, et et okei, Renee Tammistega, mul oli vähe kokkupuudet, aga ülejäänutega ma ikkagi nagu noh, töötasin koos, on ju. Kõigil olid oma tugevused, aga sellist latti, millega mina rinde ees oleksin läinud hea meelega välismaale, noh, sellist ei olnud üheski. Ja, ja noh, see ei tähenda seda, et, et üks asi on see, mida me nagu poliitiliselt tahame siin sisepoliitiliselt mängida, teine küsimus on see, mida Eesti vajab. Ja just selles mõttes, et see on pisut teistsugune konkurentsisituatsioon kui see, mis meil siin nüüd siseriiklikult
on. Jah, aga sellepärast ma ütlengi, et äkki seda inimest peaks siis ka hoopis kuidagi teistmoodi valima. Ei väidle. Et me nimetame ta ministriks, aga ta tuleb kusagilt
noh. Käis juba läbi, et kas mitte oli mingi peakiri, et Jüri Ratasel on nüüd vetoõigus selle ministri määramise osas, et ta Et ta saab otsustada, et kui see nii-öelda kandidaat talle ei meeldi, et ta saab selle väärtustada, see või muidugi olla ka mingi poliitiline sõnaga üks, aga, aga.
No ma pigem arvan, et see on midagi sellist, et jah, et aga noh, kui me nüüd läheme, siis vaatame siis tulevikku, eks ole, et võib-olla selleks ajaks tegelikult, kui meie saade on eetrisse, on selle ministri nii juba välja käidud, et siin kaksteist, kaks-neli tundi peaaegu on aega. Aga ütleme, et ega tähtede seis ja minevikuteadmised ja, ja ütleme, parlamendiliikmete nimekiri ei, ei anna meile alust ikkagi nüüd väga optimistlikult väita, et EKRE oma ridadest sellise inimesi leiab, keda sa siin kirjeldasid. Ma arvan, et me peaksime õnnelikud olema, kui ükski partei noh, leiaks täpselt sellise inimese ja see inimene veel väga tahab seda tööd ka teha.
Nõus, aga siis ongi selle skandaali või sellesama nii-öelda hetkeseisu, ma arvan, üks suuremaid järeldusi või arusaam või, ja on, on just teadvustada seda, et, et mida peaksime ise nagu ka rõhutama, et, et oma riigi müümine, oma ettevõtete toetamine, oma ettevõtte ekspordi toetamine on tähtis. Kõik arenenud riigid seda teevad, see on globaalne võistlus. Meie välisministeerium tegeleb sellega ka, meie majandusministeerium tegeleb sellega ka, aga seda ei saa olla kunagi küllalt. Et alati peaks tegema veel rohkem ja ma tuletan meelde, et Eestil ei ole seda jõulga, et noh, et a la kas me anname rahalist toetust või anname sõjalist toetust või pakume kellelegi katusta, on ju, et see ängel on meil puudu. Mistõttu me lihtsalt peame olema muude teemadega rohkem pildis ja õnneks meil on see eelis, et meil on olemas oma teema, mida ei ole ei lätlastel, mida ei ole ei leedukatel, slovakkidel ja nii edasi, on ju. Et seetõttu me peaksime olema rumalad, kui me seda hetke enda kasuks praegu ära ei kasuta.
Ma olen absoluutselt nõus, aga, aga siin, ma arvan, tulebki välja see, kui erinevalt võib ühte ja sama ametikohta tõlgendada, sina tõlgendad seda ühtemoodi, aga asjaolu, et EKRE pani sinna endise maksuameti juristi, annab noh, igati alust. Arvata ja järeldada, et nemad ei pidanud mitte selle ametikoha puhul tähtsaks seda, et, et see inimene lendaks mööda maailma ja avaks uksi, vaid pidasid tähtsaks seda, et see inimene loeks erinevaid Eesti seadusi ja teeks mingid siseriiklikke ümberkorraldusi.
Ma ütlen isegi, et siin oli võib-olla, mis on selles mõttes selle positsiooni juures veel eriti kurb, et sa ei saa müüa asja, millest sa ise ei usu. Ühesõnaga, kui sa ei usu mingi toote kvaliteeti või kui sa ei usu mingi teenuse headusesse, on ju, noh, nad võivad siis pooleks maksta, aga noh, jõle raske on nagu hapu näoga kiita. Ei
no aga Gerd Kingo näitel, et sa ei saa müüa üldse mitte midagi, kui sa esimesest päevast deklareerid, et sinu nagu töö ja eesmärk ja, ja noh, mõte ei olegi üldse mitte midagi müüa ja üldse mitte kuskil käia ja üldse mitte sellega tegeleda. Väga õige. Vahet pole, kas sa usud või usu, sa ei saagi müüa seda.
Jah, ja seetõttu ongi täna nagu selles mõttes nagu ma arvan, probleem või mis on, teeb selle nagu EKRE valiku väga raskeks. Et ühelt poolt sa oled nagu väga millegi vastu, sa ei usu millessegi, noh, et Eesti IT on ikkagi täielik haip ja, ja tiiger magab ja e-valimised on saatanast. Mina
ei usu, et nad päriselt niimoodi seda kõike arvavad.
Väga noh, jumal tänatud, kui ei ole nii, et aga siis ongi väga raske seda müüa, ehk siis sa ei kõla, noh, kui küsitakse, Saksa kantsler küsib su käest, et noh, mis arvate siis või ühesõnaga, kuidas me saaksime teha seda, Saksamaal samasuguseid reforme nagu teie olete teinud, noh, vastus on noh. Ega meil ei olegi need reformid väga head ja nii edasi, on ju, et, et... Me ise oleme üsna õnnetud. Õnnetud, on ju, et noh, nii ei hakka keegi ostma su käest, et noh, et, et noh, kaupu tuleb ikkagi müüa sarava naeratusega ja kõlava näoga, eks, ja ja kui sa ei saa aru, et miks see kaup on nagu parem, siis tuleb see töökodutöö ära teha ja mõista, on ju. Ja kui ühte teist on väga halb, siis noh, tuleb kokkuvõttes kaupa nagu paremaks teha, aga ma täna ütlen küll, et meie digiühiskond ja ma nüüd rõhutan, et see ei ole mingi e-riik või mingid üksikud nüansid, digiühiskond tervikuna, milles ta toimib, see on jätkuvalt Eestis ainulaadne ja on veel mitu head aastat ainulaadne.
Nojah. Jällegi, me ei tea, kes selleks inimeseks saab, aga ma arvan, et kui, kui see inimene tuleb EKRE enda ridadest, siis on, on palju suurem tõenäosus, et me saame endale sellise kriitilise e-riigi ministri kui et noh, väliskaubandus- ja müügiministri, keda sina ootad.
Jah, selles mõttes on sul õigus, et kahjuks kogu selles debatises diskussioonis ka ajakirjanduses ikkagi seda väliskaubanduse poolt on ilmselgelt nagu vähe hinnatud ja ma ühekord tuletan meelde, et see positsioon loodi algselt.
Ja ta oli selle eest tegelikult ju väga edukas, nii palju kui ma lugenud olen vähemalt, et raha, raha tuli riiki, kvoote müüdi ja piima müüdi ja.
Jah, ja uksi aitas avada IT.
Kas sa arvad, et mõni Eesti IT-tegelane, kes on olnud kriitiline, noh, samamoodi nagu sina siin praegu, aga neid on olnud ju veel, eks ole. Enamus Eesti iduettevõtjaid, kas peaks minema praegu pakkuma ennast sellele positsioonile kuidagi sellise apoliitilise spetsialistministrina?
Siin on üks suur probleem. Et ja see on nagu meie enda avalik arvamus ja meedia, ehk siis mina kandideerisin Viimsis Reformierakonna nimekirjas parteituna. Sellepärast, et mul päriselt olid omad ideed, soovid, mida mina tahtsin Viimsis paremaks saada. Ja kuna Reformierakonna nimekiri tundus kõige tugevam, siis et selle nimekirja, nimekirja kaudu siis saavutada ka nii-öelda nagu enda ideede teostatud. Pärast valimisi hoopilt nii meedia jaoks kui avaliku arvamuse jaoks mina olen Reformierakonna liige. Ei ole.
Ei ole siiamaani ja väga suur kriitik. Eks, et üldse mitte rahul nagu kõigega sellega, mis partei teeb ja, ja mul ei ole sellega mitte mingit seost. Ja me ka Viimse sees oleme nii-öelda hääletanud nagu nii-öelda teistmoodi kui, kui partei nagu nii-öelda noh, ette, ette näeb, eks. Et seal kleebitakse see hoobilt külge. Ehk siis isegi kui sa viskud praegu sinna embrasuurile ja, ja ütled, et noh, mina võiksin olla hea mees tegija, on ju, sa saad selle nii-öelda noh, ütle, mis sa ütled, kokkuvõttes saad sa selle listi ikkagi külge. Et seetõttu nagu noh, väga raske, ma ei usu küll täna, et, et, et, et mõni, mõni iduettevõtja või, või IT-ettevõtja praegu sellise nagu ettepaneku vastu võtaks.
Ja noh, eks loomulikult siis nüüd EKRE ministrina pead sa tõenäoliselt hakkama avalikkuses võtma seisukohti ka muude, muudes poliitilistes küsimustes, sul on ministrina väga raske öelda, et ma ei tea, ma olin ära, ma olin lennukis, ma olin Jaapanis või Tansaanias või, või kus iganes. Et, et sa oled ikkagi Eesti Vabariigi minister ja ma tulen tagasi selle juurde, et äkki ikkagi selline positsioon sellise ametinimetuse ja kogu selle protsessiga. See ei tundu kõige mõistlikum.
Ei, selles mõttes nüüd on see, et kuna üks partei ei leia kandidaati, siis kaotame positsiooni ära ja laseme peaministril ja presidendil töö ära teha. Noh, see ei, noh, ma ütlengi.
Ei, ma seda ei mõtle, sest ma arvan, et, et tuleb trükkida valmis Poju visiitkaart, nimega minister, aga, aga palgata liigaametnik. Ja ma ei tea, kuidas see täpselt seadus, ega siis keegi seal, kus iganes sa käid, Indias ei hakka nagu näpuga järge ajama, et kas ta siis nagu noh, on päriselt, päriselt minister või, või öeldakse, et on minister, Ameerikas on ka kõik vaispresidendid, kes sulle siia tulevad.
Ei, ilmselt on kõik vaispresidendid või presidendid, et, et selles mõttes ma arvan, et niimoodi võib isegi nagu toimida, et tähtsam lõppkokkuvõttes on küsimus, et mis on see endgame on ju, et mida me siis saavutada tahame, et, et ettevõtetel tuge andmine loob väärtust, mingites kultuurides on seda tiitlit vaja. Ehk siis igal juhul seda noh, tuge tasub panna ja, ja mõelda, kuidas kogu, kogu ettevõtluskeskonda paremaks saab, see on ju. Et selles mõttes sellel positsioonil on väärtus kindlasti olemas. Ja kindlasti ei tohiks seda ära kaotada, et selles mõttes ma olen nagu Äripäevaga, ei ole nõus. Aga jah, et kui pink on lühike, siis võib-olla tõesti tuleb mõelda mingite alternatiivsete meetodite peale.
Selge, meie saade on sellega läbi ja Taavi Kotka, Henrik Roonem ütlevad kõigile aitäh kuulamise eest ning kohtume nädala pärast!
Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]