Laupäev on käes ja Kuku raadio eetrisse läheb järjekordne Bestardi saade, seekord saatejuhi tooli peal ei ole sugugi mitte Hendrik Roonemaa ega ka Taavi Kotka. Vaid selle asemel võtab ajutiselt üheks nädalaks üle tooli Gregor Sibold portaalist geenius.ee. Ja täna räägime ühisrahastusest, ilmselt Eesti ühe suurima ühisrahastuse guruga viimastel aastatel, Madis Müüriga, kes minu vastas nüüd ka istub.
Madis, sina oled ühisrahastusega nüüd Eestis tegelenud ikkagi juba jupp aega, suhteliselt, kui see Eestis suureks läks, siis hakkasid ka sina ju sinna kohe hoogsalt raha sisse panema.
Küllaltki algusest peale või noh, Pandora, kui ta seal masu ajal või veidi peale tekkisid, seal veel ei tegutsenud, aga niisuguses osaluspõhises ühisrahastuses, seal jah, küllaltki algusest.
Jah, ühisrahastus iga päevaga järjest suuremaks paistab minema, et kogu aeg uus kampaania tuleb, midagi uut juhtub. Aga enne, kui selleni jõuame, äkki veidike rääkida üldse sellest, et kuidas sina oma tee sinna ühisrahastuse juurde jõudsid, et see. Nii, nii palju kui ma tean, sul see lugu seal taga on päris huvitav, et kuidas käia põhjas ära ja siis muutuda tipphasartmänguriks ja siis sealt võtta kõik võidud ja hakata hoopis ingli investeerima.
Jah, et ei, seal sain nagu lõpuks õppimise fondile pihta ja sai enda oskused üles töötatud ja teenistust aastast aastasse sada protsenti umbes kasvatatud ja täitsa kenaks, et. Olin siin pikka aega, üle viie aasta Eesti enim teeninud. Live turniiride pakkerimängija, põhiliselt mängis netis, nüüd see aasta Marko Koplimaa jõudis ette lõpuks, kuigi ma olen juba mitu aastat nagu selle koha pealt pensionil. Ja jah, vahepeal siis kusagil kaks tuhat kolmteist, neliteist hakkasid juba investeerimise armid nagu ära ununema. Et julgesin jälle natuke toimetada, alguses panin. Madalate kuludega ETF-idesse, et muud tegevused kõrvalt võtsid nii palju tähelepanu ära, et ei saanud ikkagi algusest kohe väga aktiivselt tegutseda. Mingi hetk hakkasin Balti börsidel rohkem vaatama, et siin. Noh, Baltikumis enamus aktsiaid, sihukesed analüüsimajad või pangad ei kata aega. Ja siis avastasingi, et siin tegelikult aeg-ajalt tekib väga häid võimalusi. Et näiteks noh, ühe selle Silvano Fashion Groupiga oli üks mu esimesi võimalusi. Mille hästi, nagu küllaltki väikselt ära kasutasin, oli jah, et nemad Vene kriisi tõttu olid palju peksa saanud, hind oli palju alla kukkunud. Panin sinna natuke, siiski kartsin. Ja ettevõtte aktsia väärtus tõusis üle saja protsendi seal mingi aasta kahega. Et see läks nagu täitsa hästi. Aga siis ma saingi aru, et siin nagu sihukeseid. Osades kohtades turk kardabki liiga palju. Ja siis järgmine kord, kui seal Leedu pangal läks hästi, väga hästi, isegi hinnatase oli ülimadal. LHV oli ka börsile tulemas, et ei saanud see hinnatase nii madalaks enam jääda, siis sinna julgesin juba suurelt panna. Ja see töötas minu jaoks ka väga hästi, et aasta kahega sain sealt mingi. Sada viiskümmend protsenti kasumit ja sada viiskümmend kuni kakssada protsenti ja siis napilt alla saja tuhande euro panin lukku ka ära. Et see nagu töötas hästi välja. Ja mingeid väiksemaid asju on veel olnud, Balti börsilt, ja midagi veel. Ja siis noh, kõrvalt avastasin ka kasvuettevõtted, kuhu. Kõige lihtsam ligipääs oli läbi ühisrahastuse. Et sai ka esimeses voorus kohe Amplerisse, tolleaegse nimega ööbikusse pandud. Üksteist tuhat ja selle ettevõttega on vahepeal nagu väga hästi läinud selle nelja aasta jooksul, et. Kui umbes kakskümmend kolm korda on ettevõtte väärtus kasvanud, sellest üheteist tuhandest on siis ligi veerand miljonit kasvanud. Ja teises voorus sai ka juurde pandud, jah, selle ettevõttega on mul nagu väga hästi.
Ehk siis tunned sellega, esimese asjaga kohe tabasid kulda seal ühisrahastuse juures?
Aga on mingi asi ka juba hetkel jõudnud selliselt hästi hapuks minna, kuna ühisrahastus see vahepeal ikka jõuab ka asju, mis noh, võib-olla on veel veidikene toored, mingis mõttes pole suutnud neid siiamaani vältida.
Aga kas sa püsid hetkel peamiselt ainult Eesti idufirmade peal, mis siin Eesti, Eesti turult, ühisturult, ühisrahastusturult raha kaasavad või oled ka välismaale juba oma käed suunanud?
kui palju Eestis üldse tuleb kedagi sellist, kes nagu päriselt paneb käe ette, et palun tule nüüd, juhi meie ühisrahastusringi.
Mainisid, et olete igatpidi juhtinvestor olnud päris mitmel rahastusringil, mida sina igapäevaselt juhtinvestorina idufirma jaoks teed, see on kohati selline müstiline nähtus. Noh, eriti just ühisrahastuse mõttes, kus neid investoreid on nii palju ühe, ühe kampaania küljes, igaüks neist ilmselgelt kätpidi ei saa olla kogu aeg sealjuures. Noh, keegi ikka esindab neid firma juures, juhtvinestorina ma saan aru, et sina oled see, kes siis käib ja keelab, käseb, poole laseb.
Aga mis teeb sinu jaoks siis ühe idufirma selliseks õigeks, et mis juhul on idufirmal üldse mingisugust potentsiaali ühisrahastuses hakata raha kaasama? Seepärast noh, väga paljud idufirmad lähevad otse inve, ingelinvestorite juurde, teised saavad mõne fondi käest raha ja siis on mingisugune väike osa, kes jõuab lõpuks ühisrahastusturule. Mis on see, mis teeb ühest firmast hästi ühisrahastatava firma?
Kusjuures nad kõik need investorite grupid vaatavad natuke erinevaid ettevõtteid, et. Inglid vaatavad sihukest pre-seed taset võib-olla seemneinvesteeringuid, kus. Noh, toote turuklapi alles otsitakse või, või juba on leitud ja sihuke kuni mõni tuhat eurot kuu käivad. Fondid on noh. Sõltuvalt fondist, nagu päris erinevaid investeeringuid, aga noh, siin Eestis tehakse ka päris väikseid, sihukesed saja tuhandesid iketeid, et ollakse ka inglite mängumaal ja noh, aga. Fondid otsivad selliseid ettevõtteid, kes suudaks nagu kogu fondi teha või nagu, kui see ettevõte läheb lendu, et siis ta üksinda peab olema suuteline ka kogu fondi kasumisse pöörata. Ja rohkem sihukeseid B2B, B2B SaaS-i moodi asju. Sihukse üldise lähenemisega. Küll aga on küllaltki palju sihukeseid ettevõtteid, mis on sihukesed lõppkliendile suunatud ja võib-olla sihukesed riistvara või nagu päris maailma ettevõtted nagu noh, paikib see jalgrataste parkimisega ettevõtte siis. Et kui nemad tõstma tulid, siis neil seda äpp ei olnudki veel, oli ainult autopesu. Ampler, elektrialgrataste tootja, on ju. Et need noh, neil ei ole potentsiaali aastaga viis korda või aastaga kümme korda kasvada, mida nagu võib-olla fondid ootaks. Et seetõttu fondid neid tol hetkel väga ei vaadanudki. Okei, Ups Team'i nad vaatasid, Ups Team'i sai koos fondidega investeeritud. Ja jah, et põhimõtteliselt on täitsa sihukene oma täitmata nišš turul olemas. Mille ettevõtetel ongi nagu kõige mõistlikum tulla Funderbeamist või ühisrahastusportaalidest raha kaasama. Ei ole nagu ainult start-up'id, vaid on ka sihukesed tavapärasemad kasvuettevõtted nagu käsitöö õlled, käsitöö siidrid, lamuu jäätised, on ju.
Restart läheb edasi, Madis Müür meil endiselt külas, Eesti ühisrahastuse guru räägib sellest, kuidas, kuidas saab pokkeriga hakata idumiljonäriks, idumiljonäriks varsti. Paanjate juures tihti võib näha firmade poolt ka mingi selliseid, selliseid välja visatud veeksleid, et see aitab kliendiga lähedasemaks saada, aitab sellist isiklikku suhet tekitada, kuna noh, klient on üht, ühtemoodi ka investor, tal on huvi, ta tahab neid asju osta. Kui palju on see selline? ilus jutt, aga, või kui palju see tõeline on see, et firmad nagu tahavadki päriselt selle konkreetse ühe inimesega, kes talle raha annab, saada lähedaseks, saada sõbraks?
Aga saab vaadata nüüd ka sellist veidikene teist nurka asjadest, et viimasel ajal tundub, et selline. Heaoluühiskond on tekkimas, et ühisrahastusel läheb kas väga hästi või siis noh, mõnele juhul ka vastupidi just mitte liiga hästi, et lähiajaloos siin näiteks sündikaat, mis läks täis loetud tundide või loetud päevadega, lõpuks tuli seda lage tõsta ja tundus, et osad investorid äkki jäid isegi veidike pika ninaga, kes tahtsid sinna lükata siis tuhandeid, kümneid tuhandeid eurosid, lõpuks pidid leppima, kui ma nüüd ei eksi, kuskil viiesaja euro juures maksimaalse investeeringuga, et. Mis see sinu vaates tähendab, et sa tahad investeerida edukasse firmasse, aga nii palju teisi inimesi tahab ka veel sinna investeerida ja lõpuks sa jääd oma suurest pirukatükist ilma?
No ei, sõltub väga, et niisugused elukutselised inglid või niisugused sup, ma ei tea, superinglid või niisugused ettevõtete founder'id on ju, kes aeg-ajalt teevad nagu suuremaid tiketeid, mitmesaja tuhandesid. Ja ühisrahastuse väliselt, et neil nagu see kuigi oluline ei ole. Aga nagu investoril, kes just ühisrahastuse platvormidel ka, kas või osaliselt nagu tegutseb aktiivselt, et neile see on ikkagi täitsa korralik pluss argument, et. Noh, et nii, nii kliendid kui ettevõtte fännid nagu tulevad, et kui ettevõtte kliendid ei taha ettevõtte investoriks hakata, sest see on ikka päris oluline ohumärk, nagu tootega on midagi päris korrast ära või, või millegi muuga, ettevõtte kultuuriga või, või millega iganes, et.
Aga see pikas perspektiivis kuidagi ühisrahastuse kaasamine ka firmat mõjutab, kui me vaatame näiteks selles, et hetkel kaasab oma raha ära, kümne aasta pärast tahab teha, võib-olla mitte kümne aasta pärast, võib-olla viie aasta pärast tahab teha uue rahastusringi, seekord mitte ühisrahastuses, vaid võtta fondilt kuskilt raha, kas see fondi jaoks pigem on positiivne värk või pigem selline ohumärk, et ta kunagi on ühisrahastuse kaudu mindud, sest seal noh, mii, mingisugust stigmat seal kohati tundub veel õhus olevat, et, et kui varem ei saadud fondidelt, siis miks n
No tihtipeale ei olegi isegi, et, et ei saadud fondidelt, vaid võib-olla nagu otsustatigi ühisrahastuse kaudu, et ühisrahastusest saab jah, natuke võib-olla parematel tingimustel ja. Aga ma ei tea, jah, sõltub, sõltub fondist, et eks ta ettevõte paneb ikkagi nagu investorite tagasiside, paneb nagu paremini raporteerima seal ja et noh, võib-olla mitte nii hästi, kui, kui fondid nõuavad nii detailselt, aga nagu niisugust noh. Noh, nad saavad niisuguse avalikkuse tähelepanu, avalikkuse huvi ja ma arvan, et see on ju täitsa niisugune hea esimene samm nagu kunagi päris avalikuks ehk börsiettevõtteks jõudmisel. Et võib-olla tulevikus hakkabki nii olema, et noh, ühisrahastus areneb ka, USA-s tehakse juba mitmekümne miljonisi rahastusvoore ühisrahastuse kaudu. Euroopast see, mis ta oligi, BrewDog tõstis, ma ei tea, üle neljakümne miljoni ees siin viimases voorus. Et, et ühisrahastus võibki kasvada välja sihukeseks täiesti alternatiiviks nii. Nii fondidele kui teisest küljest ka börsidele või vähemalt sihukesele first, north või kasvubörsidele. Et nõuded on natuke vähem kui börsilt börsa ongi ülereguleeritud, et kasvuettevõtted sinna ei tahagi nagu liiga vara minna. Ja siis nagu neil ongi mõistlik, sihukest laiemalt investor baasilt, kus on seda tarka raha ka sees, kaasata nagu süsirahastuse kaudu.
Lähme siit kohal veel ühele viimasele pausile ja siis jätkame saatega. Restart läheb edasi, oleme jõudnud sinnamaale, et saab küsida, et mida kujutab endast see ühisrahastuse järelturg, asjad on, inimesed on investeerinud, inimesed tahavad kaubelda. Mida see firma jaoks tähendab, et nad sellisel pseudobürsil nüüd on, et ikkagi nende tegemisi vaadatakse, nende. Väärtuse hind seal kõigub, kas inimesed tahavastada osta või ei taha osta, et kas idufirma jaoks on pinge, mida neil vaja on?
Raporteerima nad peavad investoritele, kui nad on välist raha kaasanud, peavad niikuinii, et, et olgu see kas inglid või fondid või, või ühisrahastus. Et võib-olla seda, seda detailsust, mida ühisrahastuses kasutatakse, et võib-olla see ei olegi nii detailne kui, kui muidu, muidu on. Ja noh, eks see avalikkuse tähelepanu, ma ei tea. Kas seda nagu seda pingenurga alt vaadata, noh, pigem nagu lähevadki ühisrahastusest tõstma ikkagi need ettevõtted, kes selle väärtust näevad. Kes seda kliendibaasi kaasamist kui targa raha kaasamist, nõuandite kaasamist nagu väärtusena näevad ja tahavadki seda ka tulevikus ära kasutada. Sest see on ka lisaks rahale nagu väga oluline lisandväärtus. Et, et jah, ma arvan, enamasti tulevadki sihukesed ettevõtted, kes tahavadki sellist avalikku tähelepanu ja tegelikult see on noh, vaja, vägagi kasulik nii müügi suhtes, nii palkamise suhtes. Ma ei tea, koostööpartneritele on see korralik pluss, et noh, ettevõte kaupleb seal ja raporteerib korralikult, näitab edusamme, on ju, et järelikult on usaldusväärne koostööpartner.
Aga kui selline heaks börsitreeninguks sa pead seda, et nad seal järelkooplemisturul on, sellepärast et noh, ilmselt kui edukas firma seal järelkooplemises, neil summad kasvavad kenasti, üks hetk, nad ilmselt ka päriselt börsile jõuavad. Kui, kui suure sellise. Julgestusena peaksid siis börsiinvestorid võtma selle, et nad on järelkauplemisel edukad olnud ja kui palju peaks firma ise sellele rõhku panema, et kas võib-olla isegi, kui otseselt ei ole vaja raha kaasata, tasub ikkagi minna. Ühisrahastuse veidike rahaga kaasata, et, et saada sinna järelkauplemisturule, tekitada sealt mingisugust tausta endale. Näidata, et inimesed on nõus maksma selle eest ja julgustada kunagi siis börsiinvestoreid.
Aga kas, veidikene hüpe kohe edasi, hetkel on hea aeg, inimesed tahavad osta, inimesed tahavad müüa, kuna summad on kõrged, inimesed tahavad raha sisse panna, aga kuna kõik nagu teavad, majandus on tsükliline, mingi hetk ilmselt lähevad asjad korraks vähemalt veidikene halvemaks. Mida see ühisrahastusturu jaoks, kui sellise jaoks tähendab, et mis arvake, kas jääb see noh, näiteks kas või Eesti kontekstis endiselt selliseks faliidseks meetodiks, kuidas kaasata raha, isegi kui vaba raha turul on veidike vähem?
No neid ühisrahastusplatvorme väljaspool kasvuettevõtete sektorit ka on juba päris palju tekkinud, et enam me ei jõua üles lugedagi. Neid laenupõhiseid ja kinnisvara tagatisel ja kõiki, kõiki sihukeseid, aga noh. Ükski nendest platvormidest, Eesti omadest vähemalt ei ole nihukest halvemat aega üle elanud. Et see on ka nagu kindlasti teatav väike, teatav ohumärk, et väiksematest platvormidest, mis ei ole nagu mingit olulist edu saavutanud, kus nad. Praegugi see kaasatav raha hulk on väike, et neil ei ole kindlasti mingit sihukest talvevarusi kogunenud, et neil saab halvemat aega olla kindlasti raskem üle elada. Et nagu ma arvan, et jah, väiksematel läheb raskemaks platvormidel, suurematel platvormidel võib-olla tulevad just raskustest edukamalt välja, et. Ei ole nagu sihukest kaks tuhat kaheksa, üheksa, kümme tüüpi suurt pauku ka näha kusagilt, et mingit mulli ei ole nagu. Vähemalt siinkandis on küll kasv väga tugevatel jalgadel, on ju, ja noh. Üldiselt need ettevõtted, kes rahastust on saanud, need on ka vägagi asjalikud, et jah, nii Funderbeam ise on nagu korraliku eeltöö teinud, et selekteerinud üheksakümmend kaheksa protsenti ettevõtetest välja. Et ainult kaks protsenti saab, pluss neil nagu lead investor ka, on ju, kes on kodutööd ära teinud, et. Et noh, et kui, kui lead investorit ei ole näiteks selle Fundwise'i platvormi puhul, siis jah, see sõel on natuke laiem või, või palju laiem, või ma ei teagi, kas seal sõela üldse on. Et, et kui, kui sellist investorite poolset kodutööd enne ei ole teinud, siis, siis on ohumärgid kindlasti suuremad, aga, aga ma ei tea. Tundub,
Pigem, pigem vast jah, ma arvan, et ühisrahastus on kindlasti tulnud, et jääda, börs on kindlasti ülereguleeritud ja noh, sellist lahendust on turul lihtsalt vaja ega. Järjest suurem osa kasvust toimubki enne börse, näiteks kui vanasti Google ja Microsoft läksid seal miljardi kandis või allagi, läksid börsile, siis. Uber läks seal, ma ei tea, kuuekümne, kaheksakümne miljardi pealt, Facebook saja miljardi pealt ja nii edasi, et. Noh, järjest suurem osa kasvust toimub enne börse ja vähemalt ühisrahastus pakub ligipääsu nendele kasvulugudele. Ka laiema läinu restoranale.
Eks me siis lähiaastate jooksul näeme, mis siin saab sellest Eesti investeerimisturust ja ühisrahastusest laiemalt, et loodame, et asjad lähevad ikkagi ülesmäge ja firmad, kes sinna on läinud ja lähevad, suudavad näidata häid numbreid ja edukad olla ja tõestada, et ühisrahastus on igati asjalik koht, millega tasub tegeleda. Restart sellega tänaseks lõpetab, aitäh, Madis Müür, et tulid külla veidikene, rääkisid, kuidas saada pokkerimängijast investeerijaks ja mida ühisrahastusest lähemalt kujutab. Ja Restart eetris jälle nädala pärast, head aega.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]