Hallo, kuidas sa näidata?
Tere, kas on normaalne, kui ma karjun kolm tundi patja, sest minu kallis Eliise petab mind ja küsib üha rohkem raha.
Tavaliselt karjutakse kaks tundi, aga kui partner petab, kas poleks siis mõistlik lahutada? Kuidas? Lihtsalt helistage üks kaks null viis ja viige oma äri telekahte.
Kuku raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku raadiot. Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
Laupäev on käes ja Kuku raadio eetrisse läheb järjekordne Bestardi saade, seekord saatejuhi tooli peal ei ole sugugi mitte Hendrik Roonemaa ega ka Taavi Kotka. Vaid selle asemel võtab ajutiselt üheks nädalaks üle tooli Gregor Sibold portaalist geenius.ee. Ja täna räägime ühisrahastusest, ilmselt Eesti ühe suurima ühisrahastuse guruga viimastel aastatel, Madis Müüriga, kes minu vastas nüüd ka istub.
Tere Gregor, tere kuulajatele.
Madis, sina oled ühisrahastusega nüüd Eestis tegelenud ikkagi juba jupp aega, suhteliselt, kui see Eestis suureks läks, siis hakkasid ka sina ju sinna kohe hoogsalt raha sisse panema.
Küllaltki algusest peale või noh, Pandora, kui ta seal masu ajal või veidi peale tekkisid, seal veel ei tegutsenud, aga niisuguses osaluspõhises ühisrahastuses, seal jah, küllaltki algusest.
Jah, ühisrahastus iga päevaga järjest suuremaks paistab minema, et kogu aeg uus kampaania tuleb, midagi uut juhtub. Aga enne, kui selleni jõuame, äkki veidike rääkida üldse sellest, et kuidas sina oma tee sinna ühisrahastuse juurde jõudsid, et see. Nii, nii palju kui ma tean, sul see lugu seal taga on päris huvitav, et kuidas käia põhjas ära ja siis muutuda tipphasartmänguriks ja siis sealt võtta kõik võidud ja hakata hoopis ingli investeerima.
Et jah, võib vist öelda, et varasem teekond on nagu ette valmistanud selle jaoks ja peale keskkooli polnud mul mitte mingisugust aimu, mida õppima minna, nagu tõenäoliselt ka paljudel. Ja läksin lihtsalt vale ala õppima. Filosoofia oli siis minu jaoks vale ala, mina, ja sellel ei olnud nagu. Tööjõuturul ka mingit olulist väljundit tol ajal väljaspool ülikooli ja nii ta pooleli jäigi. Kuna kõrvalt olin avastanud enda jaoks investeerimise, tol ajal sai paugutatud siis USA ja Kanada börsidel toorainet kaevandajatesse investeerides. Ja võimendust ka kasutatud, mis noh, tol ajal paljud olid niisugused. Sihukeste uljamate, optimistlikumate strateegiatega, et keegi nagu riskide kohta midagi ei teadnud, ei viitsinud teada ka vist. Ja noh, nii ta läks, et heal ajal läks päris hästi ja siis, kui head ajad läbi said, siis enam nii hästi ei läinud. Et loodetavasti olen selleks korraks midagi õppinud ja läheb seekord targemini või paremini. Aga jah, kaotasin kogu portfelli ja natuke peale ka ja natuke maksavõlgu. Ja siis, et perekonnale suurt rõõmu teha, siis hakkasin august välja kaevama ennast hasartmänguga. Kõik vaatasid, et ma olen nagu ilge tark poiss.
Aga tundub, et edu tabas selle sartmänguga ikkagi lõpuks.
Jah, et ei, seal sain nagu lõpuks õppimise fondile pihta ja sai enda oskused üles töötatud ja teenistust aastast aastasse sada protsenti umbes kasvatatud ja täitsa kenaks, et. Olin siin pikka aega, üle viie aasta Eesti enim teeninud. Live turniiride pakkerimängija, põhiliselt mängis netis, nüüd see aasta Marko Koplimaa jõudis ette lõpuks, kuigi ma olen juba mitu aastat nagu selle koha pealt pensionil. Ja jah, vahepeal siis kusagil kaks tuhat kolmteist, neliteist hakkasid juba investeerimise armid nagu ära ununema. Et julgesin jälle natuke toimetada, alguses panin. Madalate kuludega ETF-idesse, et muud tegevused kõrvalt võtsid nii palju tähelepanu ära, et ei saanud ikkagi algusest kohe väga aktiivselt tegutseda. Mingi hetk hakkasin Balti börsidel rohkem vaatama, et siin. Noh, Baltikumis enamus aktsiaid, sihukesed analüüsimajad või pangad ei kata aega. Ja siis avastasingi, et siin tegelikult aeg-ajalt tekib väga häid võimalusi. Et näiteks noh, ühe selle Silvano Fashion Groupiga oli üks mu esimesi võimalusi. Mille hästi, nagu küllaltki väikselt ära kasutasin, oli jah, et nemad Vene kriisi tõttu olid palju peksa saanud, hind oli palju alla kukkunud. Panin sinna natuke, siiski kartsin. Ja ettevõtte aktsia väärtus tõusis üle saja protsendi seal mingi aasta kahega. Et see läks nagu täitsa hästi. Aga siis ma saingi aru, et siin nagu sihukeseid. Osades kohtades turk kardabki liiga palju. Ja siis järgmine kord, kui seal Leedu pangal läks hästi, väga hästi, isegi hinnatase oli ülimadal. LHV oli ka börsile tulemas, et ei saanud see hinnatase nii madalaks enam jääda, siis sinna julgesin juba suurelt panna. Ja see töötas minu jaoks ka väga hästi, et aasta kahega sain sealt mingi. Sada viiskümmend protsenti kasumit ja sada viiskümmend kuni kakssada protsenti ja siis napilt alla saja tuhande euro panin lukku ka ära. Et see nagu töötas hästi välja. Ja mingeid väiksemaid asju on veel olnud, Balti börsilt, ja midagi veel. Ja siis noh, kõrvalt avastasin ka kasvuettevõtted, kuhu. Kõige lihtsam ligipääs oli läbi ühisrahastuse. Et sai ka esimeses voorus kohe Amplerisse, tolleaegse nimega ööbikusse pandud. Üksteist tuhat ja selle ettevõttega on vahepeal nagu väga hästi läinud selle nelja aasta jooksul, et. Kui umbes kakskümmend kolm korda on ettevõtte väärtus kasvanud, sellest üheteist tuhandest on siis ligi veerand miljonit kasvanud. Ja teises voorus sai ka juurde pandud, jah, selle ettevõttega on mul nagu väga hästi.
Ehk siis tunned sellega, esimese asjaga kohe tabasid kulda seal ühisrahastuse juures?
Jah, no eks seal esimeste seas oli niisuguseid naljakaid läbikukkumisi ka, et see pilt on kokkuvõttes tasakaalukam, aga kokku, nagu üldine seis on ikkagi väga kenas kasumis, jah.
Mis sul hetkel veel peale Amplersil, et endal suuremad idufirma prospektid on, millega sul igapäevaselt tegeled?
No selle Cleveroniga nagu igapäevaselt või noh, tegelikult üldse ei tegelegi, et seal pole lihtsalt passiivne osanik, aga Cleveron on ka mul üks suuremaid niisuguseid edulugusi portfellis, et sai kaks aastat tagasi neisse investeeritud. Samuti Funderbeam platvormilt näiteks. Leapin, neil on väga hästi areng toimunud. Ups tiim on kenasti käima minemas. See Bykkiip edeneb, et. Fundwiseist sai nii siidrikojasse kui nudisti pandud natukene, need on kenasti kasvamused, jah.
Aga on mingi asi ka juba hetkel jõudnud selliselt hästi hapuks minna, kuna ühisrahastus see vahepeal ikka jõuab ka asju, mis noh, võib-olla on veel veidikene toored, mingis mõttes pole suutnud neid siiamaani vältida.
Neid on natuke tulnud, et alguses näppisin noh, nagu purjus ööklubi külastaja, näppisin kõike, mis liigub, on ju. Et, aga noh, väikselt siiski neid, mis on niisugused spekulatiivsemad positsioonid, neid sai väikselt mõne, mõne saja euroga või niimoodi võetud, et. Et palju valu ei teinud, need näpistused ja. Jah, ühte tuttava ettevõttesse sai mingi ka kümme pandud, kümme kilo, see läks, päris kiirelt läks huugama.
Aga kas sa püsid hetkel peamiselt ainult Eesti idufirmade peal, mis siin Eesti, Eesti turult, ühisturult, ühisrahastusturult raha kaasavad või oled ka välismaale juba oma käed suunanud?
Välismaale suunamine on niisugune keerulisem asi, et no Funderbeami kaudu paari asja väikselt olen võtnud, aga jah, kokkuvõttes on see keerulisem, sest. Noh, seal ikkagi kogu selle juriidika ja asjadega ennast kurssi viima ja seal taustatööd, kodutööd on keerulisem teha nagu ettevõtete kohta, et. Ja keerulisem on neid aidata ka teisel turul, et seetõttu nagu suuremalt ei ole teinud, et jah, Funderbeami kaudu, kus nagu tean, kes neil see teine juhtinvestor on, kes neid abistab, natuke temaga rääkinud, siis, siis nagu natuke julgen investeerida, et. Enne nagu pigem, jah. Et välismaalt mulle tuleb küll ettevõtteid, kes raha ka tahavad, aga alati tekib küsimus, et miks nad kodust ei saanud. Aga
kui palju Eestis üldse tuleb kedagi sellist, kes nagu päriselt paneb käe ette, et palun tule nüüd, juhi meie ühisrahastusringi.
No eks neid ikka on. Noh, eks Funderbeam ju suuresti teeb ise sihukse eelsõelumise ka läbi. Nad, nad pakuvad mulle regulaarselt enda asju, ettevõtteid, kes sinna tulevad. Aga neil kokkuvõttes jõuab jah, umbes kaks protsenti nendest ettevõtetest, kes tahavad seal tõsta, ainult kaks protsenti jõuab tõstma. Et no nemad teevad selle suurema sõelumise juba ise ära ja siis nagu mingid sihukseid paremaid palasid nagu pakuvad. Ja noh, eks, eks väljastpoolt tuleb ka mingil määral, et on siin edukalt, nii Bykkiipi kui Amplerit, mitmeid teisigi on aidanud neil raha tõsta. Nii Siidrikoda kui Bykkiip olid seal miljoni ringis ja mitmesajalt investorilt ja Ampler oli lõpuks nüüd umbes tuhande kahesajalt investorilt ja kaks koma neli, kaks koma viis miljonit, et jah. Jutud levivad ja tuleb seda deal flow'd sisse küll, et.
Mainisid, et olete igatpidi juhtinvestor olnud päris mitmel rahastusringil, mida sina igapäevaselt juhtinvestorina idufirma jaoks teed, see on kohati selline müstiline nähtus. Noh, eriti just ühisrahastuse mõttes, kus neid investoreid on nii palju ühe, ühe kampaania küljes, igaüks neist ilmselgelt kätpidi ei saa olla kogu aeg sealjuures. Noh, keegi ikka esindab neid firma juures, juhtvinestorina ma saan aru, et sina oled see, kes siis käib ja keelab, käseb, poole laseb.
No ei, päris keela ega poolega lase, aga põhitöö kindlasti on selle rahastusvooru juures, et valin üldse välja nagu. Millisel ettevõttel kõige parem potentsiaal on, mis need riskid seal on, et kas saan kuidagi aidata ettevõttel neid riske ületada. Et oleks noh, võimalikult hea investeerimis case ja siiski niisugune mitte, mitte nagu liiga varajane, mitte liiga riskantne. Ja noh, teen ühe niisuguse kodutöö due dilligence'i ära nende puhul. Lepin tingimused kokku, et jääb valuatsiooni, et nagu oleks mõistlik investoritele. Ja noh, et ei oleks nagu nii kõrge, kui ettevõte algselt loodab, et, et investorid ikka ka mõistliku osaluse saaks, aga samas nagu mitte nii madal hinnatase ka nagu mõned laenuhai tüüpi investorid tahavad, et nagu kohe enamus osalust enda kätte saada, et. Niimoodi lihtsalt järgmistes voorudes ei saa investeeringut peale. Ja siis jah, aitan selle rahastusvoolu läbi viia, investorid peale tuua ja. Et see on ka päris suur töö, et keegi siin hommikuti ei ärka suure valuga, et tahaks täna enda raskelt teenitud raha panna kuhugi start-up.
Aga mis teeb sinu jaoks siis ühe idufirma selliseks õigeks, et mis juhul on idufirmal üldse mingisugust potentsiaali ühisrahastuses hakata raha kaasama? Seepärast noh, väga paljud idufirmad lähevad otse inve, ingelinvestorite juurde, teised saavad mõne fondi käest raha ja siis on mingisugune väike osa, kes jõuab lõpuks ühisrahastusturule. Mis on see, mis teeb ühest firmast hästi ühisrahastatava firma?
Kusjuures nad kõik need investorite grupid vaatavad natuke erinevaid ettevõtteid, et. Inglid vaatavad sihukest pre-seed taset võib-olla seemneinvesteeringuid, kus. Noh, toote turuklapi alles otsitakse või, või juba on leitud ja sihuke kuni mõni tuhat eurot kuu käivad. Fondid on noh. Sõltuvalt fondist, nagu päris erinevaid investeeringuid, aga noh, siin Eestis tehakse ka päris väikseid, sihukesed saja tuhandesid iketeid, et ollakse ka inglite mängumaal ja noh, aga. Fondid otsivad selliseid ettevõtteid, kes suudaks nagu kogu fondi teha või nagu, kui see ettevõte läheb lendu, et siis ta üksinda peab olema suuteline ka kogu fondi kasumisse pöörata. Ja rohkem sihukeseid B2B, B2B SaaS-i moodi asju. Sihukse üldise lähenemisega. Küll aga on küllaltki palju sihukeseid ettevõtteid, mis on sihukesed lõppkliendile suunatud ja võib-olla sihukesed riistvara või nagu päris maailma ettevõtted nagu noh, paikib see jalgrataste parkimisega ettevõtte siis. Et kui nemad tõstma tulid, siis neil seda äpp ei olnudki veel, oli ainult autopesu. Ampler, elektrialgrataste tootja, on ju. Et need noh, neil ei ole potentsiaali aastaga viis korda või aastaga kümme korda kasvada, mida nagu võib-olla fondid ootaks. Et seetõttu fondid neid tol hetkel väga ei vaadanudki. Okei, Ups Team'i nad vaatasid, Ups Team'i sai koos fondidega investeeritud. Ja jah, et põhimõtteliselt on täitsa sihukene oma täitmata nišš turul olemas. Mille ettevõtetel ongi nagu kõige mõistlikum tulla Funderbeamist või ühisrahastusportaalidest raha kaasama. Ei ole nagu ainult start-up'id, vaid on ka sihukesed tavapärasemad kasvuettevõtted nagu käsitöö õlled, käsitöö siidrid, lamuu jäätised, on ju.
Teeme siinkohal väikse pausi ja lähme kohe edasi.
Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
Restart läheb edasi, Madis Müür meil endiselt külas, Eesti ühisrahastuse guru räägib sellest, kuidas, kuidas saab pokkeriga hakata idumiljonäriks, idumiljonäriks varsti. Paanjate juures tihti võib näha firmade poolt ka mingi selliseid, selliseid välja visatud veeksleid, et see aitab kliendiga lähedasemaks saada, aitab sellist isiklikku suhet tekitada, kuna noh, klient on üht, ühtemoodi ka investor, tal on huvi, ta tahab neid asju osta. Kui palju on see selline? ilus jutt, aga, või kui palju see tõeline on see, et firmad nagu tahavadki päriselt selle konkreetse ühe inimesega, kes talle raha annab, saada lähedaseks, saada sõbraks?
Ma arvan, et see on väga oluline, see on täpselt samamoodi ka börsil, et näiteks siis, kui LHV tuli börsile, siis nemad said. Mälu järgi umbes viis tuhat investorit on ju, kellest paljud kutsusid enda sõpru-tuttavaid ka üle LHV klientideks ja väga paljud tulid, nad said kvartaalselt ikka tuhandeid kliente juurde. Ja täpselt sama on ka niisuguste kasvuettevõtete puhul, et mina nagu algselt liitusin Ampleriga passiivse investorina ja kui nad. Alles esimest käivet hakkasid tegema, tegid selle IndiCogu kampaania, siis mina olin esimeste klientide seas, kes neilt ka rattareaalselt ostis. Ja samamoodi, noh, Siidrikojalt tellin nende veebipoe kaudu regulaarselt tooteid ja paljudel ettevõtetel olen kliente, et. Näiteks selle Bykkiibi puhul ka pidevalt pargineda ämplerit, Bykkiibi parklates. Et
siis üks investeering toetab teist?
Põhimõtteliselt küll, jah.
Aga kui nagu laia plaani vaadata, siis kui hästi see selline müügikanal töötab seal, et noh, otseselt mõnikord ju pakutakse mingisugune. Kakskümmend protsenti allahindluseid tootelt mingisuguse regulaarsusega, la muul vist oli selline pikaaegsem pakkumine, et tuleb investeeri meile, saad regulaarselt odavamat jäätist, asju. Kui hästi see nagu konverteerub nagu päriselt müügiks ja firmale kasuks?
Mingit sihukest otsest uuringut ma ei ole näinud, aga kindlasti seda sellises varasemas staadiumis, kus ettevõttel käive ongi väike, on ta ikkagi päris oluline lisa, et mingid esimene turg ära valideerida, enda fännid ettevõttega paremini ära siduda. Jah, tihtipeale need, kes investeerivad, need ei olegi nagu täitsa võõrad inimesed, vaid ongi nagu ettevõtted varem ka teadnud, varem ka proovinud. See ju ongi võimalik nagu seal toote või ettevõtte fännidel nagu paremini ära siduda ennast, hakata nagu sihukeks omanikuks brändisaadikuks. Et sihukene omanikutunne on ka nagu päris äge asi, et ai, aidata niimoodi väiksel ettevõttel kaasa ja. Ja noh, paljud ei aita mitte ainult niimoodi ise kliendiks olles, vaid noh, näiteks Siidrikoja puhul. Üks investor ütles, et pakkus välja, et aitan teil seda Solarit katusele panna, ühel oli seal mõne kilomeetri kaugusel oli maad, et panen teie õunad kasvama, on ju. Aga noh, sihukeseid, noh. ja ämpleri puhul on olnud valdkonna. Start-upi founder'eid, mingist Digost, Ampere'i inimesed on investeerinud on ju, Comodule'i inimesed Cleveroni, et noh. See, mis know-how'ga inimesed sinna ettevõttesse tulevad, investoriteks, see on nagu tegelikult päris muljetavaldav ja ma ütleks, et. Et sellest, et noh, vähemalt Funderbeami kaudu viimastes suuremates kampaaniates on tundnud nagu väga muljetavaldav kogus tarka raha pardale ettevõtetele, et. Ma julgeks küll öelda, et võib-olla võib isegi nagu parem nõuandite punt sealt juba tekkida kui inglitest või, või ka fondidelt, et. Noh, see sõltub muidugi väga kampaaniast ja sõltub pärast edaspidi ka nii ettevõttest kui liidinvestoritest, et kui hästi nad seda. Nõuandite tarkust ja kogemusi ja connection'eid oskavad ära kasutada. Aga sealt võib, võib nagu väga hea sünergia tekkida küll, nii ettevõtte kui, kui investorite vahel, jah.
Aga saab vaadata nüüd ka sellist veidikene teist nurka asjadest, et viimasel ajal tundub, et selline. Heaoluühiskond on tekkimas, et ühisrahastusel läheb kas väga hästi või siis noh, mõnele juhul ka vastupidi just mitte liiga hästi, et lähiajaloos siin näiteks sündikaat, mis läks täis loetud tundide või loetud päevadega, lõpuks tuli seda lage tõsta ja tundus, et osad investorid äkki jäid isegi veidike pika ninaga, kes tahtsid sinna lükata siis tuhandeid, kümneid tuhandeid eurosid, lõpuks pidid leppima, kui ma nüüd ei eksi, kuskil viiesaja euro juures maksimaalse investeeringuga, et. Mis see sinu vaates tähendab, et sa tahad investeerida edukasse firmasse, aga nii palju teisi inimesi tahab ka veel sinna investeerida ja lõpuks sa jääd oma suurest pirukatükist ilma?
Noh, ju väga poppide rahastusvoorude puhul võib see juhtuda, et jah, päris ilma ei jäänud, said väikse osa sellest. Noh, ega need, kes seal kümme tuhat või viiskümmend tuhat või sada tuhat märkisid, need nagu enamuses reaalselt ikkagi nii palju kätte saada ei tahtnud, et. Palju oli seal ka sellist spekulatiivset huvi, et kuna kõik märgivad, siis ju ta siis järelturul hüppab ja noh, hüppas ka ja nagu paljud tahtsidki seda, selle hüppe pealt teenida. Jah, on nagu head ajad küll ja eks ma ise olen ka teinud sellist turuharimist, tutvustanud valdkonda inimestele, et selles valdkonnas kasvuettevõtete ja start-upidega. Noh, kui on asjalik lead investor teinud nii kodutöö kui õige ettevõte välja valinud ja pärast sellele veel kaasa aitab, et siis on ajalooliselt väga head tootlused olnud ja. Erinevate uuringute järgi ja noh, eks see on natuke toond investoreid selle valdkonna juurde juurde jah, et. Mõnede puhul on siin ülemärkimist olnud küll.
Aga samas mõne puhul on tundunud, et asjad ikka lähevad üsnagi hapuks, enne kui asjad lõpule jõuavad, et näiteks. Hiljutisest ajaloost, Õlle nõud, kes lõpuks sai napilt-napilt, sai oma sihtmärgi täis aktiivse meediakampaaniaga. Aga on ka veidikene õnnetumaid juhtumeid olnud, näiteks Nobe, kes IndiCogu platvormil üritas kaasata elektriauto tootmiseks raha ja lõpuks. Noh, ei saanudki, asi jäi kuskile mõne protsendi juurde pidama, mis on, mis need firmad siis valesti teevad või miks nemad sellest suurest pirukast endale osa ei saa?
Noh, eks see investorid päris lollid ka ei ole, et eks see jäi ette valmistuda see taha suurest, et. Tuleb ikkagi ikka juhtinvestor ka leida, kes nagu selle ettevõtte ära verifitseeriks investeeritavana. Nagu ma panen ise oma raha ja enda sõpradel, tuttavatel kutsun nemad ka siia investeerima, et. Et õllenaudil seda ei olnud. Ja, et see, see on nagu üks miinuseid ja noh. Vähemalt NOBE puhul oli ka see, et noh, see oli puhtalt hüvedepõhine, et sa ei saanud mingit osalust vastu või, või jah, et kui ettevõttel läheb tulevikus edukalt, siis sina sellest nagu midagi kasu ei saa või oligi, et. Ma ei mäleta, mis need täpsed hüvede kategooriad seal oli sõltuvalt investeeringust, aga umbes viiekümne, kuuekümne dollari eest sa said mingi T-särgi ja noh, oligi vähem-vähem kõik või mingi nime ka kuhugi kirjad. Et noh, ma ei tea, see ei ole nagu väga motiveeriv. Juhtinvestori rolli, rõhutaks selle koha pealt ka veel, et, et juhtinvestor nagu esialgu paneb nii ise, kui kutsub enda tuttava, tutvuseringkonnast investoreid, kui aitab nagu ettevõtte, sihukestel fännidel, klientidel, koostööpartneritele investeerida, on ju. Et, et oleks nagu mingi hulk. Investoreid juba pundis, et kui lihtsalt teha kampaania lahti nullist, et sul ei ole mitte kedagi seal investeerimas esialgu. Siis mitte ükski investor ei taha olla esimene või, või kolmas või viies. Et tuleb algul sihukestest ettevõtte fännidest või lead-investori tutvusringkonnast see. Mingisugune kriitiline mass investorid kokku ajada ja sealt hakkab see lumepall kasvama, et, et jah. Lihtsalt ma ütleks, et tegemata eeltöö oli nendel, et leia, leia lead investor ka või leia nagu mingi hulk ettevõttefänne, kes nagu tulevad ja küll siis jõuavad, julgevad teised ka tulla. Aga kui isegi omad inimesed ei julge panna, on ju, miks peaks siis võõrad inimesed panema, on ju?
Aga kui palju siin selline firma bränd kui selline rolle mängib, siis kui me näiteks läheme tagasi selle Lamou näite juurde, Lamou puhul lead investor küll oli, aga noh, vähemalt mina kui lihtsalt Facebookis ringi käia ei näinud seal otseselt niukest tema poolt sellist haipi, et üles, et tule investeerima. Pigem seal oligi see, et kõik, kõikide jaoks oli see tuttav nimi, seda jagati, inimesed tundsid, tundusid, nad tahavad sellest tuntud nimest endale osa saada. Kui, kui suur osa sellisel, sellisel asjal on või kui suure mõjuga see on ühe kampaania edukuse jaoks, et kas, kas see, et nimi oli tuntud, on ka see põhjus, miks Lamu mitmekordselt üle märgiti?
Kindlasti on, lisaks suurele brändituntusele oli seal ka see, et lihtsalt see rahastusvoor oli nii väike, see oli, algselt oli nelisada tuhat. Et praeguseks on turul ikkagi juba rohkem raha, kui on niisugune. Põnev ja tuntud bränd hakkab tõstma ja oli näha, et tuleb seal sadu või isegi üle tuhande investor ja lõpuks tuli vist tuhat seitsesada isegi. Et siis jah, paratamatult see huvi hakkab kasvama ja lumepall hakkab veerema järjest kiiremini ja nii, nii ta seal ka läks, et. Et jah, brändituntus ajas need inimesed kohale, aga siis teised vaatasid ka juba, et kurat, siin hakkab kerima, et tahaks ka osa saada.
Aga teie brändituntust jäi kohale ka hästi palju selliseid inimesi, kes tegelikult noh, võib-olla idufirmadest kui sellisest kontseptist isegi väga midagi ei tea, aga nad teavad muud kui, kui ettevõtted. Kuidas see tavalise investori jaoks mõjub, kes ongi selline elukutseline firmadesse investeerija, kas ta pigem tahab olla osa sellest kampaaniast, kuhu tulevad ka kõik teised inimesed või ta pigem tahab otsida mingisugust sellist peidetud pärli, mida veel keegi teine ei tea?
No ei, sõltub väga, et niisugused elukutselised inglid või niisugused sup, ma ei tea, superinglid või niisugused ettevõtete founder'id on ju, kes aeg-ajalt teevad nagu suuremaid tiketeid, mitmesaja tuhandesid. Ja ühisrahastuse väliselt, et neil nagu see kuigi oluline ei ole. Aga nagu investoril, kes just ühisrahastuse platvormidel ka, kas või osaliselt nagu tegutseb aktiivselt, et neile see on ikkagi täitsa korralik pluss argument, et. Noh, et nii, nii kliendid kui ettevõtte fännid nagu tulevad, et kui ettevõtte kliendid ei taha ettevõtte investoriks hakata, sest see on ikka päris oluline ohumärk, nagu tootega on midagi päris korrast ära või, või millegi muuga, ettevõtte kultuuriga või, või millega iganes, et.
Aga see pikas perspektiivis kuidagi ühisrahastuse kaasamine ka firmat mõjutab, kui me vaatame näiteks selles, et hetkel kaasab oma raha ära, kümne aasta pärast tahab teha, võib-olla mitte kümne aasta pärast, võib-olla viie aasta pärast tahab teha uue rahastusringi, seekord mitte ühisrahastuses, vaid võtta fondilt kuskilt raha, kas see fondi jaoks pigem on positiivne värk või pigem selline ohumärk, et ta kunagi on ühisrahastuse kaudu mindud, sest seal noh, mii, mingisugust stigmat seal kohati tundub veel õhus olevat, et, et kui varem ei saadud fondidelt, siis miks n
No tihtipeale ei olegi isegi, et, et ei saadud fondidelt, vaid võib-olla nagu otsustatigi ühisrahastuse kaudu, et ühisrahastusest saab jah, natuke võib-olla parematel tingimustel ja. Aga ma ei tea, jah, sõltub, sõltub fondist, et eks ta ettevõte paneb ikkagi nagu investorite tagasiside, paneb nagu paremini raporteerima seal ja et noh, võib-olla mitte nii hästi, kui, kui fondid nõuavad nii detailselt, aga nagu niisugust noh. Noh, nad saavad niisuguse avalikkuse tähelepanu, avalikkuse huvi ja ma arvan, et see on ju täitsa niisugune hea esimene samm nagu kunagi päris avalikuks ehk börsiettevõtteks jõudmisel. Et võib-olla tulevikus hakkabki nii olema, et noh, ühisrahastus areneb ka, USA-s tehakse juba mitmekümne miljonisi rahastusvoore ühisrahastuse kaudu. Euroopast see, mis ta oligi, BrewDog tõstis, ma ei tea, üle neljakümne miljoni ees siin viimases voorus. Et, et ühisrahastus võibki kasvada välja sihukeseks täiesti alternatiiviks nii. Nii fondidele kui teisest küljest ka börsidele või vähemalt sihukesele first, north või kasvubörsidele. Et nõuded on natuke vähem kui börsilt börsa ongi ülereguleeritud, et kasvuettevõtted sinna ei tahagi nagu liiga vara minna. Ja siis nagu neil ongi mõistlik, sihukest laiemalt investor baasilt, kus on seda tarka raha ka sees, kaasata nagu süsirahastuse kaudu.
Lähme siit kohal veel ühele viimasele pausile ja siis jätkame saatega. Restart läheb edasi, oleme jõudnud sinnamaale, et saab küsida, et mida kujutab endast see ühisrahastuse järelturg, asjad on, inimesed on investeerinud, inimesed tahavad kaubelda. Mida see firma jaoks tähendab, et nad sellisel pseudobürsil nüüd on, et ikkagi nende tegemisi vaadatakse, nende. Väärtuse hind seal kõigub, kas inimesed tahavastada osta või ei taha osta, et kas idufirma jaoks on pinge, mida neil vaja on?
Raporteerima nad peavad investoritele, kui nad on välist raha kaasanud, peavad niikuinii, et, et olgu see kas inglid või fondid või, või ühisrahastus. Et võib-olla seda, seda detailsust, mida ühisrahastuses kasutatakse, et võib-olla see ei olegi nii detailne kui, kui muidu, muidu on. Ja noh, eks see avalikkuse tähelepanu, ma ei tea. Kas seda nagu seda pingenurga alt vaadata, noh, pigem nagu lähevadki ühisrahastusest tõstma ikkagi need ettevõtted, kes selle väärtust näevad. Kes seda kliendibaasi kaasamist kui targa raha kaasamist, nõuandite kaasamist nagu väärtusena näevad ja tahavadki seda ka tulevikus ära kasutada. Sest see on ka lisaks rahale nagu väga oluline lisandväärtus. Et, et jah, ma arvan, enamasti tulevadki sihukesed ettevõtted, kes tahavadki sellist avalikku tähelepanu ja tegelikult see on noh, vaja, vägagi kasulik nii müügi suhtes, nii palkamise suhtes. Ma ei tea, koostööpartneritele on see korralik pluss, et noh, ettevõte kaupleb seal ja raporteerib korralikult, näitab edusamme, on ju, et järelikult on usaldusväärne koostööpartner.
Kuidas sulle tundub, kuidas Eestis järelkauplemise turg arenenud on? Kas inimesed tahavad osta neid asju isegi siis, kui nad ei ole ise investeerinud või pigem on see, et need, kes on ostnud, tahavad lihtsalt juurde osta?
Noh, praegu järelkauplemine Funderbeamis on arenenud küll, et. Et see kauplemise aktiivsus on tõusnud oluliselt võrreldes siin aasta kahe taguse ajaga, et. Et praeguseks Ampleril on seal kakskümmend kuni viiskümmend tuhat eurot sihuke kauplemise kuukäive, mitte päevakäive, kuukäive, et. Lihtsalt free float on oluliselt, oluliselt väiksem kui börsile, et. Aga noh, siiski on võimalik sihukeste mõnetuhande euroste investeeringutega sealt siseneda, väljuda küll. Praegu seda, noh, uut raha nagu järelturu kaudu. Väga palju peale veel ei tule. Et põhipõhjus ongi see, et hetkel veel nagu nihuke investeerimisajakirjandus, investeerimismeedia nagu seda liiga palju või noh, peaaegu üldse ei kata. Et mina olengi nagu üks ainsaid, kes nagu enda portfelli, enda blogis ja vahest ka teie geeniuseportaali kaudu seda juttu teeb, on ju, et. Et seda võiks iseenesest isegi rohkem olla, sest näiteks Ampler ja Leapin on nende turuväärtustega juba täitsa sealmaal, et noh, mitmest börsiettevõttest suuremad, et neid võiks juba meedia katta küll.
Aga kui selline heaks börsitreeninguks sa pead seda, et nad seal järelkooplemisturul on, sellepärast et noh, ilmselt kui edukas firma seal järelkooplemises, neil summad kasvavad kenasti, üks hetk, nad ilmselt ka päriselt börsile jõuavad. Kui, kui suure sellise. Julgestusena peaksid siis börsiinvestorid võtma selle, et nad on järelkauplemisel edukad olnud ja kui palju peaks firma ise sellele rõhku panema, et kas võib-olla isegi, kui otseselt ei ole vaja raha kaasata, tasub ikkagi minna. Ühisrahastuse veidike rahaga kaasata, et, et saada sinna järelkauplemisturule, tekitada sealt mingisugust tausta endale. Näidata, et inimesed on nõus maksma selle eest ja julgustada kunagi siis börsiinvestoreid.
Kusjuures viskaks õhku ka sellise mõtte, et võib-olla tulevikus ettevõtted, kes Funderbeamist kaasavad, ei peagi enam börsile minema, sest noh, see kaupleme seal juba toimub, et võib, võib-olla noh. Sealne kauplemine ongi ise juba peaaegu samasugune nagu börs, muidugi palju vähem reguleeritud. Aga eks ta kindlasti on hea ettevalmistus küll. Jah, ei ole nagu nii reguleeritud see, aga investoritega suhtlemisega saab algust tehtud investoritele raporteerimine. Et kõik, kõik need asjad on olemas seal ja ju kui ettevõte suudab seal näidata, et. Seab eesmärke ja täidab neid, sealt on ära näha, et kui, kui hästi ta neid eesmärke täidab. Kui hästi ta seab eesmärke, et kas ta võib-olla nagu hea investeeringuna ka hiljem, kui ta börsile läheb?
Aga kas, veidikene hüpe kohe edasi, hetkel on hea aeg, inimesed tahavad osta, inimesed tahavad müüa, kuna summad on kõrged, inimesed tahavad raha sisse panna, aga kuna kõik nagu teavad, majandus on tsükliline, mingi hetk ilmselt lähevad asjad korraks vähemalt veidikene halvemaks. Mida see ühisrahastusturu jaoks, kui sellise jaoks tähendab, et mis arvake, kas jääb see noh, näiteks kas või Eesti kontekstis endiselt selliseks faliidseks meetodiks, kuidas kaasata raha, isegi kui vaba raha turul on veidike vähem?
No neid ühisrahastusplatvorme väljaspool kasvuettevõtete sektorit ka on juba päris palju tekkinud, et enam me ei jõua üles lugedagi. Neid laenupõhiseid ja kinnisvara tagatisel ja kõiki, kõiki sihukeseid, aga noh. Ükski nendest platvormidest, Eesti omadest vähemalt ei ole nihukest halvemat aega üle elanud. Et see on ka nagu kindlasti teatav väike, teatav ohumärk, et väiksematest platvormidest, mis ei ole nagu mingit olulist edu saavutanud, kus nad. Praegugi see kaasatav raha hulk on väike, et neil ei ole kindlasti mingit sihukest talvevarusi kogunenud, et neil saab halvemat aega olla kindlasti raskem üle elada. Et nagu ma arvan, et jah, väiksematel läheb raskemaks platvormidel, suurematel platvormidel võib-olla tulevad just raskustest edukamalt välja, et. Ei ole nagu sihukest kaks tuhat kaheksa, üheksa, kümme tüüpi suurt pauku ka näha kusagilt, et mingit mulli ei ole nagu. Vähemalt siinkandis on küll kasv väga tugevatel jalgadel, on ju, ja noh. Üldiselt need ettevõtted, kes rahastust on saanud, need on ka vägagi asjalikud, et jah, nii Funderbeam ise on nagu korraliku eeltöö teinud, et selekteerinud üheksakümmend kaheksa protsenti ettevõtetest välja. Et ainult kaks protsenti saab, pluss neil nagu lead investor ka, on ju, kes on kodutööd ära teinud, et. Et noh, et kui, kui lead investorit ei ole näiteks selle Fundwise'i platvormi puhul, siis jah, see sõel on natuke laiem või, või palju laiem, või ma ei teagi, kas seal sõela üldse on. Et, et kui, kui sellist investorite poolset kodutööd enne ei ole teinud, siis, siis on ohumärgid kindlasti suuremad, aga, aga ma ei tea. Tundub,
Pigem, pigem vast jah, ma arvan, et ühisrahastus on kindlasti tulnud, et jääda, börs on kindlasti ülereguleeritud ja noh, sellist lahendust on turul lihtsalt vaja ega. Järjest suurem osa kasvust toimubki enne börse, näiteks kui vanasti Google ja Microsoft läksid seal miljardi kandis või allagi, läksid börsile, siis. Uber läks seal, ma ei tea, kuuekümne, kaheksakümne miljardi pealt, Facebook saja miljardi pealt ja nii edasi, et. Noh, järjest suurem osa kasvust toimub enne börse ja vähemalt ühisrahastus pakub ligipääsu nendele kasvulugudele. Ka laiema läinu restoranale.
Eks me siis lähiaastate jooksul näeme, mis siin saab sellest Eesti investeerimisturust ja ühisrahastusest laiemalt, et loodame, et asjad lähevad ikkagi ülesmäge ja firmad, kes sinna on läinud ja lähevad, suudavad näidata häid numbreid ja edukad olla ja tõestada, et ühisrahastus on igati asjalik koht, millega tasub tegeleda. Restart sellega tänaseks lõpetab, aitäh, Madis Müür, et tulid külla veidikene, rääkisid, kuidas saada pokkerimängijast investeerijaks ja mida ühisrahastusest lähemalt kujutab. Ja Restart eetris jälle nädala pärast, head aega.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]