Millal sa viimati oma firma mobiilikulusid kontrollisid?
Aeg lendab ja sinu vana lahendus ei muutu mitte paremaks. Tõsta oma äri uuele tasemele Tele2 piiramatu ärimootoriga. Sellega saab piiramatu kõned tõeliselt piiramatu andmeside ja internetikiiruse ning lisaks soodustuse seadmele.
Mine tele2.ee ja ühe klikiga saad parema lahenduse. Nii käivad asjad tänapäeval. Tele2, teeme koos äri. Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart. Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
On laupäeva varastlõuna ja saab öelda tere päevast kõigile Restarti kuulajatele. Saatejuht täna Henrik Roonemaa uudisteportaalist geenius.ee ja külas on mul Holger Haljand, kes on Telia Eesti juhatuse liige ja vastutab umbes miljoni valdkonna eest seal. Tere, Holger. Tervist. No sina, selles mõttes ma ütlesingi, et miljoni valdkonna eest, aga, aga sul on need, kõik need miljonid inimeste on umbes, kes, kes Eestis on, et on, on teie kliendid, et sina oled siis erakliendi boss Telias.
Jah, ma hoolitsen siis eraklientidest.
Ja nad on rahul sinuga ja teiega. Ma loodan küll. On jah? Palju on muide üldse erakliente, ma ütlesin miljon, aga päris nii hästi vist ei ole, aga.
Jah, ma ütlen, et me teenustega võib-olla puudutame ikkagi suurusjärgus miljonit inimest. Aga kui me võtame selliseid nii-öelda leibkondi, keda me teenindame, siis on neil see tuhat.
Me räägime täna sinuga asjadest, katsun nüüd selliseks terviklikuks komplektiks või kimbuks kokku siduda, et me räägime. Sellest, et te otsustasite ka hakata oma telesisu ise tootma, mis selle taga on ja millisena sina üldse seda valdkonda näed. Ja sealt edasi, ma arvan, me saame minna selle küsimuse juurde, et. Et kuidas siis inimesed seda, kõike seda üldse tarbivad, nii täna kui, kui homme. Mis on need ühendused, kas need on kaabliga või mobiilsed ja, ja, ja mis, mis selles maailmas toimub, et ma tean, et seal Telial on huvitavaid plaane. Aga alustame siis teleseriaalist, et kas oli, ma nüüd ei valeta, ma mõtlen, et teie esimene omatoodangu seriaal, mis te sel nädalal välja kulutasite?
Jah, võib öelda küll nii.
Varem ei ole, teil on midagi, te olete ju teinud, mingeid selliseid omakatsetusi.
Jaa, me oleme tegelikult produktsiooni päris palju teinud, ehk siis üles võtnud kontserte ja erinevaid üritusi ja siis seda nii-öelda oma kanalis oma klientidele edastanud. Aga see on esimest korda, kus me siis teeme nagu teleseriaali toodangute otsast lõpuni.
Te ei ole ainsad, on ju, et ei Eestis ega maailmas, et maailmas on see suur trend ja, ja Eestis ka Elisa ju täitsa teeb ja, ja teeb koostöös Soome Elisaga. Elisa teeb osasid asju või isegi mitmeid asju ERR-iga koostöös, kas teil on ka kuidagi seal keegi kanal või produktsioonifirma või, või teete täitsa ise?
Ja ei, ikka produktsiooni me ostame sisse need nii-öelda tehnilised lahendused ja, ja saatejuhid ja, ja see on kõik partnerite peale üles ehitatud.
Sellist juhatuse koosolekut ei ole olnud, kus sina ja inimesed istuks ja ka mõtleks, et millest me seriaali teeme, või oli?
Veel sellist ei ole olnud, aga kes teab, võib-olla tulevikus on.
No see on nali naljaks, aga ma küsin seda ikkagi, sest see, ma arvan, et traditsioonilisele telkole, see ei. Ütleme, selles äris olemine ei ole noh, selline loomulik asi, et, et see ei sobi nagu kinnas, eks ole, et sa oled harjunud kaablite ja ühenduste ja megabittide ja. Kõneminutiga ja nüüd järsku, aga mis inimestele meeldiks, see on täitsa teine maailm ju.
Just, ja täpselt sellepärast me seal olemegi, et, et see on meie jaoks ka uus ja võõras, aga me näeme, et tegelikult kui klient ootab meilt täna juba rohkem, et, et see ühendus on juba nii elementaar Et tegelikult mängib rolli ikkagi see, kuidas see sisu on talle presenteeritud ja, ja mida seal siis pakutakse. Et seal ongi siis meie nii-öelda kaks olulist rolli ka tuleviku võtmes, et üks jääb kindlasti see, et meil on see TV teenus. Ja, ja see on võtmekoht sellepärast, et me oleme nii-öelda unikaalses positsioonis, kus me saamegi kliendile siis kokku panna kõikidest nendest brändidest, mis meil on, on see siis Netflix, HBO, Youtube, TV3, kõik need, kes tegelikult seda sisu toodavad ja pakuvad klientidele. Et me oleme selline üks värav talle. Seepärast, et praegu me näeme, et selline kliendi tähelepanu hajub väga tugevalt hästi väikestele nii-öelda tükkide peale ja noh, vaatan oma näiteks nooremat generatsiooni, kes mul kodust peale kasvab, siis. Neil läheb tükk aega selle peale, et nad peavad kõik need teenused eraldi läbi käima. Et saada omal see nii-öelda sisu vajadus nii-öelda kaetud.
Et nad vaatavad midagi Youtube'ist ja
ma ei tea, midagi. Midagi sealt ja meil on igaühe jaoks eraldi äpp, võib-olla vahel isegi eraldi ekraan. Et siis me tahaks olla see, kes siis toob selle lihtsalt inimesele koju, et, et nad saavad kõik need nii-öelda olulisemad asjad ühe ekraani, ühe teenuse kaudu kätte.
Et sinu ambitsioon oleks siis see, et ma teen oma teleka lahti, kus, kus Telia tele digiboks või teleteenus jumal teab, mis pidi küljes on. Ja mul on nagu mingi koduekraan, mis ütleb, et tere. Et siin on sinu asjad, ükskõik kus need tulevad tõesti, olla need Netflix või Amazon või ETV või, või Telia omatoodang, et vaata siit.
Täpselt, ja veel samm edasi, tegelikult ma tahaks, see kogemus oleks veel selline, et sa avad selle ja me soovitame sulle asju erinevatest nendest teenustest. Ja paneme selle soovituse võib-olla kokku sulle üle kõikide nende platvormide. Et see oleks nagu unikaalne, et, et mitte kunagi ei saa sulle Netflix soovitada HBO-s harju või siis Youtube midagi keskelt konkurentilt. Aga meie oleme selles positsioonis, kus saame seda teha, sest et ja seda, see oleks
Ma olen sellest väga ammu unistanud, ma olen ka mingite telko inimestega Eestis rääkinud, sinuga vist mitte, et mul on väga hea meel kuulda, et sa, et sa ise ütled seda, aga te, te täna ei saa seda on ju teha, sest et. Seal on mingi mitu probleemi kindlasti tuleb vastu, et noh, et erinevalt Youtube'ist näiteks sa ei tea minu kohta nii palju. Või tead, et, et sa oskaks mulle soovitada, et kuule, et eile oli, ma ei tea, mingi seal AK-s oli mingi lõik, mis sind huvitab.
Vot see tekibki siis see teadmine, kui sa hakkad need teenused läbi meie kasutama. Ehk siis me peame mingisuguse esimese sammu tegema ja me oleme seda ka tegemas, et me integreerime teatud brändid oma nii-öelda põhiteenuse sisse, näiteks nagu me, HBO-ga oleme teinud ja Foxplay-ga. Et siis, kui sa neid vaatad, siis me saame juba sulle selle põhjal soovitada näiteks ka Kanal2 ERR-i TV3-e saateid või siis vastupidi, kui sa sealt midagi vaatad, siis me saame sulle soovitada näiteks HBO või, või, või Foxplay saateid. Et seda me saaksime teha, Youtube tuleb ka, meil Youtube'i on tegelikult juba ka olemas seal, et kui sa hakkad Youtube'i vaatama läbi meie kanale, siis me jõuaks ka. Sammu jälle lähemale sellele, et, et me suudame sulle paremini soovitada. Sest ma vaatangi, et jah, meie või minu käest, see on, mina olen harjunud, et mulle meeldib otsida, et ma siis sisestan midagi. Kui
vana, kui vana sa oled? Nelikümmend. Nelikümmend, ma olen, ma olen ka nelikümmend, et me oleme
siis võrd. Aga ma vaatan jah, oma lapsi, et kes seal on juba noh, kümme kuni neliteist praegu, et siis nemad enam absoluutselt ei taha otsida. Et nad võtavad seda, mis neile antakse ja see kanal, mis annab neile õigesti, seda nad vaatavad. Ja kui ei anna õigesti, nad lähevad sealt ära. Et see otsingukast, mis minu jaoks on selline päris hea nagu sisenemismootor, on nende jaoks juba nagu ajalugu.
Aga minul on tohutu prõm, sest et. Et ma küll ei ole Telia klient, noh, kodus, ma olen Elisa klient, on ju, aga vahet pole, see otsingukast on ju kõigil olemas ja saad aru, ma ei oska sinna midagi kirjutada. Mulle antakse see kast ette, kogu maailm on siin, noh, sisesta režissöörid, filmid, ma ei tea, mis iganes, on ju. Ma, ma olen seisan nagu loll, seal pult on käes, ma ei oska kirjutada siia midagi, soovita mulle.
Võib-olla asju on liiga palju lihtsalt, et, et ei oskagi valida.
Jah, võib-olla see on mingi järgmine probleem, millega me peame kunagi tegelema, et, et inimesed
Aga siis sa põhimõtteliselt pead panema endale, eks ole, mingid sarnased nagu kasutajakäitumist, analüüsivad algoritmid külge noh, nagu on Facebookil ja nagu on Youtube'il.
Jah, ja seal ei ole ju midagi keerulist, tegelikult paljud teenusepakkujad teevad seda väga hästi. Et me oleme lihtsalt, võib öelda, natukene ajast maas siin.
Aga sa saaksid näiteks ka tõesti Eestis, ütleme, telesaate noh, AK lõigu täpsuseni sellega ajada või? Mind terve AK ei huvita, aga näed, eile kõneldi 5G-st, Hendrik, vaata seda.
Absoluutselt, sest et tegelikult täna juba minu teada ERR täägib erinevaid lõike ju, tehakse erinevad klipid nendest erinevatest, noh, et see info on tegelikult olemas, see on vaja lihtsalt kokku agrigeerida.
Väga kihvt, aga nüüd teine küsimus, mis seal kohe vastu tuleb, on see, et ma ütlen, et noh, nagu, nagu ilmselt paljudes peredes, meil on üks telekas seal üleval, igasugused erinevad inimesed vaatavad seda. Et huvitav, kas see. Kas see algoritm võiks hakata aru saama, et kas vaatab, noh, et peres ongi näiteks neli inimest ja ta proovib ise pihta saada, et, et kes vaatab, kellele soovitakse, kuidas seda lahendada?
Jah, see võib-olla tulevikuvisioon võib-olla tõesti kuidagi lihtsam ja ilusam, aga täna me lahendame selle ikkagi niimoodi, et sa valid ekraani pealt oma. Et see on
vist samamoodi, kus küsitakse, et kes vaatab.
Täna on ikka, igal pool nii Youtube'is ka ja sa pead vahetama selle profiili ära nii-öelda, me üritame selle nüüd lihtsaks teha. Aga, aga põhimõtteliselt see lahendab praegu jah, et sa pead ühe kliki ikkagi tegema, valima, kes sa oled, aga võib-olla tulevikus, kui sul on veel mingi kaamera ka asjal ja me näeme, kes sa oled, siis me suudame seda automaatselt teha.
Täna teil ju mingeid teinuseid ei ole, eks, et kui ma nüüd ei eksi, Amazonid veel ju ei ole, Amazon on Elisa, Elisab maailmas või on teil ka juba? Ei ole. Jah, ja Elisel jälle ei ole XPO-d näiteks, eks ole. Jah. Et kas sa näed, et see maailm kuidagi ühtlustub ära, et tulevad need Amazonid, HPO-d ja kõik tuleb igale poole või jäävad sell
Ma arvan, et teeb mõlemat, et enamasti ma arvan, et suured brändid tulevad igale poole sisse ja siis jäävad sellised nii-öelda eksklusiivsed nagu ongi noh, eelkõige täna me peame selleks tegema näiteks oma toodanguid, võib-olla tulevikus tekivad sellised nii-öelda niššbrändid, mis ongi eksklusiivsed siis.
Aga kõike seda, millest me nüüd siin oleme unistanud, on ju, seda noh, praktiliselt täna ei ole. Või, või kui, kui kaugel te olete sellise asja loomisega?
No me oleme ikkagi juba päris lähedal sellele, et, et me siin just tegelikult juuni alguses muutsime natukene oma TV-teenuse ülesehitust, et nüüd on meil kõik selles mõttes ühel platvormil, et on sul see kodus, on sul see oma ühenduse peal, kellegi teise ühenduse peal, mobiilis, tahvlis, arvutiekraanil, sul on kõik nii-öelda üks ja sama teenused, jookseb nii-öelda sinu profiili peal reaalajas. Ehk siis see võimaldab võib-olla sul teha juba, mis oli täna puudu, oli see, et kui sa liigud näiteks mobiilist või arvutist või koju, et siis sul tekib nagu mingisugune erinev kogemus. Et see kogemus on juba ühtlustatud, nüüd järgmine asi, mis me selles ühtlustame, ongi see, et seesama soovituste ja see otsinguvaade, et sul oleks üle kõikide brändide sama. Ja, ja siis samal ajal me lähme edasi ka sellega, et sul oleks siis nii-öelda seal TV teenuses noh, seesama näiteks näiteks oma toodangu nagu eesmärk, mis on, et, et me suudaksime ka sulle nagu Telia kliendile spetsiaalselt sulle loodud sisu pakkuda. Mis siis, me täna näeme näiteks, et on selline nii-öelda. vaakum võib-olla, et, et meil, miks me seda Bellingshausenit, Bellingshausenit just nii-öelda võtsime oma selle, oma toodangu esimeseks, ongi see, et, et ta meie jaoks loob nagu kahte väärtust täidab, et üks on see, et meil sellisele aktiivsele kliendile selline populaarteaduslikku tegelikult kanalit või nii-öelda saatevoogu on väga vähe. Ja, ja teiselt poolt on see, et Telia tahab väga tugevalt panustada kogu grupiga tegelikult sellisesse nii-öelda keskkonnasäästliku eluviisi või kliimamuutust ja teadlikkust ja teadvustamist, et. Et me tahaks, et meil oleks, meie ettevõte oleks nii-öelda prügivaba ja CO2 vaba näiteks, et me oleme sellised eesmärgid võtnud nendele.
Lõpuks on see ikka äriprojekt ka ju.
Aga see reaal ise on noh,
ta toetab teie väärtusi, eks ole.
Ja, ja meie valisime just sellepärast, et ta toetab meie väärtusi. Jah, kui kellelgil on see ka äriprojekt, siis see on tore, aga, aga siis ta ongi nii-öelda win-win, et kui sa saad äriprojekti panna niimoodi, et ta toetab ka neid väärtusi, mida sa tahad edasi kanda. Ja läbi oma kliendibaasi tegelikult kaasata nii, et me kõik saame tegelikult seda keskkonda mõjutada positiivselt. Et siis, siis see on see vot, mida me teha tahame.
Mis see mudel seal üldse on nii-öelda, et kes kellele maksab, et sina oled ikkagi sada protsenti Telia rollis või ei ole? Jaa, olen jah. Et sa maksad selle seriaali kõik tootmisega kinni, ostad endale sada protsenti õigused ja ise vaatad, mis sellega edasi teed, võid müüa Kanal2-le, kui tahad.
Jah, põhimõtteliselt küll, aga eelkõige siis ongi see, et, et me tahaks selle läbi omaenda kanalit väärtustada. Aga loomulikult, kui huvi selle vastu on laiem ja lõpuks me tahaksime mõjutada tegelikult kogu Eesti rahvast, siis ilmselt see leiab ka mingid muud kanalid oma väljendiks.
Mis sa näed, et sellise omatoodangu noh, et kas ta on otseselt rahaliselt tasuv, kas sa paned ta kuhugi eraldi nii-öelda luku taha, ütlete, et siin on Telia omatoodang, ma ei tea, see maksab neli, üheksakümmend või kuus, üheksakümmend kuus ja Alejaa hakkab tellima.
Me seda illusiooni täna endale ei loo, et, et kui niimoodi hakata minema, siis ilmselt ei saaks midagi tehtud. Kuigi pikens perspektiivis see võib olla võimalik, vaadates tänaseid telekanaleid, see on väga keeruline noh, et kui me vaatamegi, kuidas täna telekanaleid toimetavad, mis on enda see. Äriplaan või noh, ütleme see nii-öelda äritulem, siis, siis on näha, et, et see ei ole lihtne, et eriti Eesti väiksuses on seda väga raske teha. Et siis sellist illusiooni me nagu esimeses faasis ei loo, et praegu me tahame sellega ikkagi luua sellist väärtust oma kliendile. Aga sa
paned ta tasuta vaatamiseks siis välja? Või, või ma pean ikkagi olema mingisuguse paketiga liitunud või kuidas see käib?
Ilmselt selle seriaali puhul kohe esimese hooga jah, ei, sinu käest me raha ei võta sellest.
Aga see mõte muidu üldse operaatoritele laiemalt. Kas, kuidas sa nagu arvutad sellise asja tasuvust, on ju, et minu teada on Elisas on niimoodi, et nemad on selle pannud seriaali maailma, seriaali maailm maksab, ma ei tea, mingid eurod kuus, on ju. Ja noh, sul on ühtepidi võimalik arvutada siis, et noh, et mitu tellijat ma sinna seriaali maailma paketile juurde saan. Et kas see summa tasub ennast ära? No kui otseselt niimoodi arvutama hakata, siis see number peab ikka päris kõrge olema. Kes selle seriaali pärast nüüd läheb seda tellima, et, et see sul kuidagi nagu ära tasuks. Ja siis noh, kui mõnede teiste inimestega rääkides nad ütlevad, et jaa, aga noh, vaata, et nemad vaatavad, et operaator vaatab ikka seda kogu potti. Et noh, kui palju on neid inimesi, kellele tundub, et oh, et ma ei tea, et nad seal Elisas või nad seal Telias teevad nii lahedaid asju, et neil on nii lahedad oma seriaalid, et noh, ma võtan sealt. Et sa ei arvesta mitte seda, mina ei tea, kolm, üheksakümmend kuus, vaid kolmkümmend üheksa, üheksakümmend, mis on nagu kogu kliendi, et sa mängid nagu selle peale, et lihtsalt inimene olekski sinu v
Eelkõige see viimane, et noh, me ikkagi peame väärtustama ja väärindama kuidagi oma seda TV teenust, sest et jah, nagu sa ütlesid, neid on palju turul, et millest siis see teliaaristub, et kui teliaaristub sellele, et tal on. Noh, kindlasti see, et kas on kvaliteetsem teenus, milline see kasutaja liides on, milline see sisu on, et noh, siis need kõik on komponente, me peame neid kogu aeg pidevalt katma. See konkreetselt katab siis seda sisu, et meil oleks hea, atraktiivne sisu, mida kliendile näidata.
Siis loogika ütleb, et see ei saa jääda selliseks ühekordseks ja viimase
Ja eesmärk on ikkagi selle peale nii-öelda ehitada, siit saada mingisugune kogemus ja, ja selle peale siis edasi areneda.
Aga mis see kogus üldse on või oled sa oma peas välja mõelnud, et noh, et mitu erinevat omatoodangu asja peaks ühel aparaatoril nagu olema, et kas iga kuu tuleb üks tuua või iga kuu kümme uut asja välja või, või iga aasta kaks või?
Noh, nagu ikka, tuleb alustada väikselt, et, et kui me vaatame jah, et kui me tahaksime minna täiesti nii-öelda HBO või Netflixi pärusmaale, noh, siis me näeme, et, et mida on vaja teha. Aga, aga esialgu ma arvan, et, et me peaks keskenduma just sellele, et mida me näitame ja miks me näitame, nii või mitte sellele, et kui palju seda peab olema. Et kui see läheb meie nende väärtustega kokku, ta sobib sellele nii-öelda meie kliendile ja, ja, ja tõesti, inimesed tahavad neid vaadata, siis me saame selle pealt nii-öelda ehitada. Ja tihtipeale ei ole vaja alati seda oma toodangut ju teha, tegelikult kui me näeme, et selle oma toodanguga tekib meil mingisugune nii-öelda vaatajaskond, siis selle peale me saame ka seda programmi laiendada mitte oma toodanguga. Ja väärt, noh, seda nii-öelda väärtust luua sinna ümber teistmoodi, et siin neid mudeleid on ju palju, see alati ei pea oma toodang olema, et kindlasti ainult oma toodangu peale ehitades peab tekkima mingi hoopis teine ärimudel tõesti, kus makstakse siis see kuidagi ka kinni, sellepärast et see on ikkagi tohutult kallis.
No ilmselt on kallis jah, episoodi hind on kümnetes tuhandetes kindlasti, eks ole.
Selle jätaks mainimata praegu.
Olgu, aga ma olen arvan, et väga keeruline on saada sellist asja viissada euro, viissada eurot episood. Aga me teeme siit pausi ja siis jätkame. Restart jätkub ja Henrik Roonemaa külaliseks on Telia Eesti juhatuse liige, Holger Haljand ja me räägime siis, räägime sellest seriaali asjast edasi, see on jube põnev. No nagu me siin alguses läbi käisime, on ju, siis ega maailmas ei ole ju telesisu toodangu puudust. Pigem probleem on vastupidine, et, et hästi palju on võimalik vaadata, aga noh, inimesel aega on vähe, et. Võtad ühe seriaali ikkagi ette, see on jälle mitukümmend tundi, võib-olla sellist pingsat istumist. Mis on, miks sa arvad, et, et operaatorid näiteks peaksid sisenema ja noh, veel omakorda midagi pakkuma, et. Mulle ei tundu see väga tõenäoline, et, et Telia näiteks suudab pakkuda midagi noh, põhimõtteliselt täiesti teistmoodi, kvaliteedilt täiesti uut, võrreldes. Terves noh, terve hulga sisutootjatega, kes Eestis täna on juba olemas.
Meil on selles mõttes vaade, et, et noh, jällegi, et me peame vaatama, et miks meie seda teeme või mida meie tahame sellega saavutada, et siis, mis ongi see tunne, oli see, et, et selline väga palju on läinud kogu see seriaali tootmine nagu action filmide peale ja sellise nagu. Noh, enamus uudistest on ju ka kõik negatiivsed ja, ja kogu see maailm nagu liigub sellele, et see, mis müüb, on
Et siis, meie kindlasti ei taha olla sellisest nii-öelda osa sellisest ühiskonnast, et, et siis me leidsime siis, et, et meil on väga suur kliendibaas ja, ja meil. Teame, et tegelikult nagu soov ja vajadus on ka selle jaoks, et, et kuidagi ikkagi läbi positiivsuse seda maailma näidata. Ja võib-olla juhtida pigem tähelepanu läbi nendele muredele, mida me kõik saame nii-öelda adresseerida, kus me kõik saame panustada, et see Bellingshausen jällegi soovib väga hästi sellest poolt, et ühelt poolt näidata nagu seda ajalugu, et kuidas me oleme siia jõudnud, kus me oleme täna, kuidas see areng on, toimub. Ja läbi mere ka sellise kliimale nagu tähelepanu juhtimist, et seal on nagu kõige selgemini näha, noh, et me on kõik Sõidad laevaga mööda mingist suurest prügihunnikust või, või kuidas need jäämäed sulavad ja kuidas see kõik nii-öelda meie kliimat mõjutab, kuidas meil soojemaks muutub ja nii edasi. Et siis läbi, läbi selle nii-öelda loo jutustamise nii-öelda tähelepanu juhtida sellele ja rääkida ja läbi teadlaste ja polaaruurijate ja läbi nende silmade, et mida me tegelikult teha saaksime. Ja, ja kuidas nii-öelda teadlikumalt elada, nii-öelda keskkonnateadlikumalt, et.
No see, ma olen sellega nagu nõus, eks ole, kõigega, aga et kas ma. Kas teie ei mõtle nii küüniliselt või et kui ma küsin, et aga et noh, see kõik on tore, mis sa räägid, on ju, jää, jääkarud ja, ja jäämäed, aga et lõpuks on ju asi ikkagi numbrits, et kui sõbrad Elisast või ma ei tea, sõbrad Tele2-st teevad sinna tapmise ja tagaajamise omale ja, ja selle vaatajanumbrid on kuus korda kõrgemad kui sinul jäämägedel, siis sul on probleem.
Ma arvan, et ei ole, et siin ongi vaja ikkagi vaadata, et mis. Millega mina saan eristada. Et teha täpselt sama asja, mida iga teine, natukene paremini, ei ole tegelikult see, millega sa eristad. Et kui täna on see koht, mis on katmata, siis see on ja, ja, ja teine asi on veel see, et, et see peab sobima ikkagi sinu väärtustega, et mina ei tahaks olla osa nagu oma toodangust, mis on tapmisega seotud, sest et ma ei näe, et Teliaga kuidagi selle väärtustega nagu kokku läheb. Et see peab nagu väga selgelt ikkagi mingisugune kuvand, mida meie tahame ehitada telijana. Ja, ja kui see sobib sellega väga hästi ja see katab mingi niši, siis ta toob ka äri, siis see on nagu ideaalne kooslus. Et, et seal peab olema nagu tasakaal just selle läbi, et, et mida sa teed, miks sa teed ja kuidas sa sinu väärtustega nii-öelda kokku läheb.
Kas sa ei usu seda sellist, ütleme meedia valdkonna inimeste noh, ma arvan suhteliselt sissejuurdunud isegi teadmist, et Eesti noh, erakliendi turg on nii väike, et siin ei ole midagi segmenteerida, et siin ei ole nišši, see turg ongi üks nišš kõik ja. Ja noh, et, ja see on ka see põhjus, miks täna, kui sa teed eratelekanali lahti, on ju, siis see sisu, mida sa seal näed, noh, see ausalt öeldes. Ei ole siin midagi või varjata, et see on suhteliselt sellisele noh, madalale, madalale ühisnimetajale mängiv, et, et haarata nüüd võimalikult suurt osa ühiskonnast, et ta ei ole võimalik nišši teha või, aga sina ütled, et on?
Jah, sellepärast, et ma ütlen, et siin ongi läinud asi nagu väga ühest, üheülbaliseks ära ja maailm muutub kogu aeg teadlikumaks ja tegelikult on, tuntakse puudust sellest nii-öelda teisest tasakaalust ka. Ja, ja et väga palju ikkagi me mõjutame sellega, mida me näitame ka kogu seda, mida ühiskond tarbib. Et ka uudised ja kõik tegelikult mõjutavad ka seda tarbimisharjumust. Et praegu on lihtsalt läinud käest ära see, et kõik ongi mõjutanud negatiivselt, kuna on näha, et see traction seal on nagu parem, et siis me lükkamegi sinna rohkem ja saamegi sealt rohkem. Kui nüüd keegi julgeks teha selle sammu ja astuda nagu teises suunas, siis ma usun, et sealt tegelikult tuleb samasugune tagasiside, aga või sama positiivne kasv, nii-öelda, et.
Ootad kõrgeid, suhteliselt kõrgeid vaatanumbreid sellele?
Absoluutselt, ka sellepärast, et me oleme ka palju asju proovinud, et näiteks ongi, kui me oleme neid produktsioone teinud kontserditelt või, või erinevatelt üritustelt, siis me oleme näinud, et tegelikult me saame kümneid, kümneid tuhandeid vaatajaid sealt. Et see andis meile selle julguse, et jah, on tegelikult olemas ikkagi neid muid valdkondi päris peale selle mainstream'i, mis meil voolab, mis tegelikult inimestele meeldib, millest need puudustunned, mida nad tahavad vaadata.
Mis see number on, millega see rahul oleks? Avaepisoodi vaatajaid, näiteks viiskümmend tuhat, sada
Päris head numbrid, et kui see viiskümmend kuni sada tuhat on, siis. Oleks rahulik. Ja see tundub ka selles mõttes reaalne just sellepärast, et me oleme selliseid numbreid saanud oma nende eelnevate produktsioonidega.
Ja see teekond on siis see, et inimene ikkagi ise nii-öelda läheb teie, teeb digipoksi lahti, läheb sinna kodumenüüsse, kusagil see on, ta vajutab selle käima, eks ole.
No ilmselt seal me saame kasutada juba natukene targemaid meetodeid, näiteks me saame sulle selle soovitada kohe, kui sa käima paned, et selline uus seriaal on, et kas sa tahaksid vaadata.
Olgu, ja me siis peaministert ootame, huvitav, kas teil on, on teil mingi plaan või, või lausa mingid eelkokkulepped, et seda ka ikkagi eetrisse kusagile panna, et teist otsast tagasi teenida seda raha? Täna veel ei ole. Aga sa oled nõus mõtlema selle peale?
No aga siis kaob see kogu see selline unikaalne eelis teil üldse ära ju, inimesed istuvad ja ootavad kolm kuud ja siis vaatavad seda tasuta kuskilt telekast.
Noh, täna on see võrrelda võib-olla kinoga, et, et kui sul kinos on ka, et siis videolaenutus on tegelikult on selline oma nišš, kes seda ikkagi väärtust esimese saavad, lähevad kinno või tahavad ja, ja teised saavad seda videolaenutusest, nii et seal on oma loogika sees ka, et, et see. Ja kuna me ikkagi tahaksime lõpuks jõuda kõikide Eesti inimesteni, et me ei taha ainult jääda nii-öelda, me teame, et meil on ikkagi turust ainult pool, et siis, siis pikemas perspektiivis on kindlasti mõistlik laieneda kõigini.
See protsess üldse, milline see on ühes telkos, et, et noh, maailmas on ju palju ideid, millest toote seriaale ja, ja. Inimesed võivad tulla teie juurde selle jutuga või, või kuidas, kas teil on oma mingi tiim, kes ise töötab välja mingeid mõtteid ja siis läheb kusagilt otsima, et, et kes teeks või kuidas see käib?
Jah, protsessi mõistes on meil tegelikult olemas eraldi tiim, kus me neid teemasid arutame, seal ei ole ainult tegelikult sisetootmine, seal on ka ütleme näiteks sponsorlus, et kuhu me raha paneme üldse siin turul. Et seal ja seal kogu see loogika toimub ikkagi meie nii-öelda väärtustest lähtuvalt. Me oleme teinud oma plaani sinna just sellest, et mis valdkonnas me tahame olla, milline valdkond, millisena me tahaksime Teliat nii-öelda turule kuvada, et läbi selle me valime ka need, et kuhu me nii-öelda toetusraad paneme, kuhu me oma sisu investeeringud paneme. See ei
ainult kliimaga, ütleme kogu keskkonnaga seonduvalt, et kuidas me saaksime prügi vähemaks, kuidas me saaksime CO2 vähemaks ja, ja kõik see, mis mõjutab meie loodust ja kliimat.
Aga mis seal veel on? Ma üritan mõelda, et millised järgmised seriaalid võib-olla on tulemas?
Ja no teine pool on näha sellest, mida ma siiamaani olen teinud, ongi need näiteks kontserdid, muusika, et ja just siis noh, näiteks folgid ja, ja. Ja jah, Tallinn music week näiteks, et, et just see nii-öelda meelelahutuslik pool, aga just läbi siis selle muusika, mis kannab seda eesti rahvast. Et, et see on, see on ka see, millega me tahaksime nii-öelda seostatud olla.
Palju selliseid projekte sul praegu veel töös on seal?
TV sisuvaates? No seal käib, ütleme nii, et päris intensiivne töö, sest et me kogu aeg peame vaatama samm ette, sest et kogu selle äri ülesehitamine ikkagi on väga pikk protsess. Et täpselt numbrit võib-olla ei hakka välja ütlema, aga selge on see, et, et kuna me sellega nüüd hakkame pihta, siis meil peab olema juba järgmised teemad, peavad olema laual, selleks et see asi oleks jätkuv.
Sest see protsess on vist ka päris pikk, et sellest esimesest nii-öelda kohtumisest tegijatega, kuni siis, kuni ta lõpuks eetris on või inimesed vaad, vaadata saavad, see on kuid ja kuid tõenäoliselt ju. Või kui mitte mõnikord võib-olla
Millisena sina üldse seda televaldkonna, näiteks telekanali tulevikku näed, et noh. Mõnes mõttes võib ju küsida, et kas reklaamiraha peale konkureerivad sellised telekanalid, nagu meil praegu on, et kas, kas neid on üldse vaja, kas need jäävad sellisel kujul, kas neid on nii palju vaja, kas, kas laivtelevisioon üldse jääb, kuidas sa vaatad kogu seda küsimust?
Jah, see on väga õige küsimus, mida me kogu aeg peamegi vaatama, aga see väga palju on ka ajas arenev, ehk siis me ei saa ette rutata oma tehnoloogiliste võimekustega, et me täna jah, võiks arvata, et noh, kes see ikka enam lineaartelevisiooni vaatab, et seda ei ole üldse enam vaja, siis noh, täna me vaatame baasist ikkagi enamus seda vaatab ja meil on jällegi see generatsioonide teema, et, et on mingi generatsioon, kes on sellega harjunud, tahab seda jätkata ja tunneb, et ta jääb millestki ilma, kui seda ei ole. Ta on väga kindel telekava, ta teab, millal see Ja seda harjumust muidugi teadlikult muudame oma järelvaatamisega, on ju, et sa saad juba salvestada, sa saad ükskõik millal järgi vaadata, noh, järgmine tasem on, sellest ongi, et aga miks ma peaks nagu järel vaatama, et ma võiks ju saada ka ette vaadata, et noh, siis tekivad ilmselt mingid saatekavad mingitel kanalitel, mis on näiteks nädal aegu ette. Noh, et siis sa saadki vaadata seda nagu, noh, meie nimetame seda juba siis... Nii-öelda video on demand või et noh, siis kui tahan, siis vaatan, aga tegelikult sellisele nii-öelda tavainimesele võib tunduda ikkagi lineaartelevisioonina, mille ma saan ette vaadata, et ma saan taha vaadata, nüüd ma saan ette vaadata, nii. Noh, ja siis sealt tekib ikkagi lõpuks see, et, et, et ma vaatan mingit sisu, et siis seda, mis mul soovitatakse või seda, mis ma otsin või leian, mingi teemapõhiselt. Et tekivad ikkagi sellised teemapõhised, kas siis kanalid, teemapõhised mingisugused nii-öelda videote kogumid. Ja, ja nüüd oleneb sellest, et kui tugevalt need nagu brändid kestma jäävad või, või veel tekivad, et, et kas inimene läheb vaatama mingit brändi, noh, näiteks HPO-d, ta teab, et sealt läheb, seda midagi saab. Ma ei tea,
ma tahan Game of Thrones'i ja, või mul on noh, suva tegelikult, millises HPO-s või kust ta, kust ta tuleb, et ma tahan seda saada.
Täna tundub lihtsalt, et brändid on nii tugevad, et, et siis see nagu tõmbab, aga ma ise ka usun, et pigem pikemas perspektiivis tekib sellised nagu teemakogumid ja, ja ma lähen siis saan sealt seda omale sobivat teemat.
No Eestis me ju näeme, et näiteks, näiteks kanal ka, Kanal2 tundub olevat noh, väga tõsised sellise identiteedi otsingutel, eks ole, et, et mis, mis kanal me üldse oleme ja mida me noh, mida me siin teeme ja, ja mida me näitame. Ja, ja noh, kui sa vaatad numbreid, kanalite vaadatavuse numbreid, siis ega ei olnud ju väga ammu see, kus, kus erakanalid olid ETV-st üle või noh, vähemasti see konkurents oli väga võrdne. Täna noh, see, see pilt on ju täiesti vastupidine, et ETV on mäekõrguselt üle erakanalitest vaadatavuse poolest. Või ma, ma räägin mingit sellest, on ju, on ju. Ja,
ja, ja see on jällegi see, mis me, sisandab meie usku, et tegelikult inimesed hakkavad väsima sellest. Kuidas seda nimetasid, seda tapmisest ja tagaajamisest või, et, et noh, tegelikult kui me vaatame, siis ega ERR väga palju sellist sisu ei paku, ta on ikka hoopis teine kuvand ja hoopis teine sisu. Ja et, et noh, me usume ka, et, et ka sellepärast on, on see, et nemad on valinud nii-öelda selle. Selle niši, mis, mis kõnetab võib-olla sellist järgmist nii-öelda põlvkonda või järgmist mainstream nagu hobiobjekti.
Kas üldse selline mingi uus mainstream tekib saaruda või äkki ongi, et kõik pudenevad laiali oma, oma kahekümne erineva hobi vahele ja, ja noh, iga üksiku asja vaadatavus on väike, aga kokku saad suure.
Ilmselt nii on, aga nagu sa ütlesid, et Eesti on ju nii väike, et kas siin Eestis segmenteerimine toimub või on ikkagi mingi mainstream ja siis on jah, need nišid, et.
Aga kui ma täna oleks selline nagu generaal, üldhuvi erakanal Eestis, on ju. Kas ma peaks olema natuke mures, kas ma peaks enda käest küsima, et aga, et noh, mis on see, mis on minu väärtus, mida ma turul pakun?
Absoluutselt ja ma arvan, et nad ongi väga mures. Sellepärast see identiteedi otsing toimub ja sellepärast need äritulemustes on ka peegeldatud. Et, et seal on kindlasti probleem täna, et mis otsib lahendust.
No üks asi veel, mida on ju arutatud, on see, et kuna ütleme, telesisu tootmine ja levitamine on võrreldes noh, siin isegi kümne aasta taguse ajaga läinud hüppeliselt lihtsamaks ja odavamaks, vähemasti teatud kvaliteedipiirini, on ju. Meil on Youtubeerid, kes teevad väga hästi ja üksi enam-vähem ja nii edasi. Et, et see võimaldab tekkida noh, mingitel täiesti uut tüüpi kanalitel, et, et võib-olla mingi Youtuber näiteks on, on kanal mingis mõttes, mida sa võiks ju lülitada kellegi paketti, kui seal enda klientidele. Või näiteks teistpidi, et äkki ma olen mingi bränd, äkki ma teen iseenda kanali, et äkki ma olen Rakvere lihakombinaat, teen nii-öelda siis mingisuguse eestikeelse toidukanali. Kui, kui see mulle rahaliselt on mõistlik. Või ka, et ütleme, et ma olen vormel üks. Või näiteks Fifa, siis selle asemel, et käia ja rääkida Eestis mingi telekanaliga läbi, et palju need õigused maksavad, ma võiks tegelikult ju noh, kas läbi oma Webisaidi äpi müüa otse neid mänge või siis läbi noh, läbi teie põhimõtteliselt või. Mingi teistsuguse noh, ühenduse tekitada otse lõppkliendiga, kas sa usud sellesse?
Absoluutselt, aga see kõik, mis sa praegu mainisid, ma just mõtlesin, et need on tegelikult täna kõik olemas, kõik nad ongi teinud oma kanalid, on nad siis Youtube'is või on nad kuskil.
Aga mänge ikkagi noh, selles mõttes, kui ikkagi Alka MM tuleb, noh, siis sa ei ole minu meelest, viimati küll ei olnud veel sellist kohta, et ma lähen mingile .com'ile, panen oma krediitkardi numbri ja striimin kaheksakas seda
Jah, ja seda tuuakse ühe esimese näitena. Jah,
et siis selles mõttes see kõik sinna ikkagi liigub ja, ja see on väga mõistlik. Ja nüüd ongi see küsimus, aga kes selle kuidagi konsolideerib nii-öelda või agregeerib nii-öelda kliendile kokku? Et
kanal võetakse lahti ja pannakse uuesti teistmoodi kokku.
Et siis tegelikult tekib jälle uus võimalus tekitada mingi kanal, aga lihtsalt nendest teistest brändidest, teistes meediumites, mis, mis saadaval on. Ja
see kanal võib olla virtuaalne, selles mõttes, et kanal noh, et vanasti ühendas kanalit, kanali, kanal oli kanal, sellepärast, et oli antenn, mis kirjas välja kanalit, on ju, nüüd kanal on lihtsalt üks nupp sinu menüüs põhimõtteliselt.
Täpselt, et see ongi see, mis võimaldab seda täiesti teistmoodi ja lihtsalt teha. Ja, ja me ei ole kinni enam jah, selles transmissioonis nagu, mis meil vanasti oli.
No me siin juba nüüd ühendusteni poole lausega jõudsime, et teeme pausi ja siis räägime nendest edasi.
Restart. Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
Restart jätkub, viimane laik on käsil, Holger Haljand on külas ja me oleme siin nüüd kaks kolmandikku saadet rääkinud teletootmisest ja väga põnev on kõik, aga kuidas inimesed seda tarbima peaks, on, on ka küsimus ja vist siin just hiljuti tuli välja üks Euroopa Komisjoni suur uuring selle kohta, et kuidas siis erinevad Euroopa riigid on arenenud tehnoloogia valdkonnas ja. Eesti oli seal, mälu peata vist kaheksandal kohal, et mitte halvasti, aga on teatud sellised asjad, kus Eestil ei lähe kunagi hästi ja üks on just seesama ühenduvuste teema, et. Et see raport üsna põhjalikult virises selle kallal, et Eestis on ikkagi internetiühendused on aeglased ja, ja, ja kallid, et see asi ei ole meil nii hästi arenenud kui mujal Euroopa Liidus. Ja seda on eestlasena väga imelik lugeda, ausalt öeldes. Mulle tundub, et kõik on väga hästi.
Jah, ja tegelikult on ikkagi paremini kui kuskil mujal Euroopas, et seda tuleb osata natuke lugeda seal. Et kui me selle lahti võtsime nüüd ka, siis tegelikult Eestis on üheksakümmend protsenti kodud internetiühendustega kaetud. Ja seal me olime nii-öelda suhteliselt noh, topis. Kus see välja paistis, et miks me nii-öelda alla kukkusime, oli see, et ühenduste kiiruste pealt, et kui seal oli võetud, et kuni, meil on enamus kliente nii-öelda kuni kolmekümne megabitti ühenduse peal. Aga kui ma vaatasin lihtsalt seda nii-öelda võimekust, mida nad näitasid, siis tegelikult võimekus meil enamusselt klientid on oluliselt kiirema ühenduse jaoks, lihtsalt kliendid on valinud täna selle madalama ühenduse. Et näiteks oma baasi pealt me võime öelda, et meil on kaheksakümmend protsenti kõikidest ühendustest sada mikabitti või kiirema ühenduse võimalusega. Aga tegelikult seda võimalust kasutab ainult kakskümmend, kolmkümmend protsenti, et see ongi see nii-öelda vahe. Et meil on täna näiteks pool kogu baasist on optika võimekusega, mis on ühe gigabiti ühenduse võimekusega, aga enamus neist istub kümne megabitt sekundise peale.
Aga te olete ise sellised paketid teinud, lihtsalt?
No me selles mõttes oleme arvanud, et klient võiks ise valida, et neil olekski madalamad ühenduse võimalused, et kus maksabki vähem raha ja, ja kõrgemalt, kus siis maksab ka ainult raha, et diferentseerinud seda. Aga ma olen jah vaadanud, et mõnes teises riigis näiteks optika peal alla saja megast paketti üldse ei pakutagi. Et kui sa tahad, siis sa peadki rohkem maksma ja seda kiiremat ühendust, et muidu seda optikat üldse sulle ei toodagi, sest et see ei tasu ära. Meie oleme siis läinud Eestis nagu selle peale, et pigem võiks kõigil selle optika ära, kui me teame, et tulevikus on seda igal juhul vaja ja täna siis peame lihtsalt kannatama selle all, et noh, et võetakse neid madalamaid kiiruseid, kuna täna veel see tarbimine sinna ei ole jõudnud.
Huvitav, palju inimesel täna üldse vaja oleks, ma ikkagi arvan, et, et noh. Või kui ütleme, et kui sul ei ole endal sellist huvi, või sul ei ole mõnda pereliiget, kellel on, ma ei tea, mängukonsool või mänguarvuti ja ta regulaarselt laeb seal viiekümne giga või saja giga kaupa mingit mänge ja uuendusi alla. Et noh, siis selline mina ei tea, kolmkümmend megabitti, viiskümmend megabitti tavalisel perel on ju, meil on kontoris viiskümmend.
Jah, ega selles mõttes see kasutuskogemus olembki, et milleks sa seda kasutad, et kui me ütleme, et meil on alla kolmekümne mega peal enamus Eestit, siis see ei tähenda, et halb kogemus on. Lihtsalt jah, meie paketid on sellised, mis võimaldavad selliseid kiiruseid, erinevalt mõnest teisest riigist. Ja, ja teiselt poolt see tarbimine ei ole veel sinna jõudnud.
Aga meil on see, ma ei tea, õnn või õnnetus, eks ole, aga ADESL oli ju vähemasti vanasti väga levinud ja seal oli ühendus ju väga piiratud ja noh. Nuta või naeraga, mis oli, kaksteist oli vist piir või? Ja, ja peab tunnistama jah, et.
Ühelt poolt me tunneme, et see on nagu meil täna piirang ja, ja väga halb olukord, aga teiselt poolt me peame mõtlema, et, et meil oli selline õnnistus, et kui me nõukogude ajast ikkagi nii-öelda Eesti Vabariigiks saime, siis meil oli väga suur osa Eestist kaetud vasskaablitega, mis võimaldas meil ikkagi juba kohe mingisugust ühendust pakkuda. Aga jah, tänaseks võib öelda, et see kaksteist, üks ja DSL nimi kaovad minevikku. Et meil on nüüd veel järgi umbes kakskümmend protsenti kliendibaasist selle ühenduse peale, me töötame, oleme nüüd viimased kolm aastat töödanud. Selle nimel ja järgmised kaks läheb veel, kus me paneme selle tehnoloogia kinni ja iga klient, kes meilt teenuse võtab, saab vähemalt sajama iga see ühenduse. Et kaks tuhat kakskümmend üks. Kakskümmend üks, jah.
Aga see ju ei tähenda, et sa viid nad optika peale või tähendab?
Ei tähenda, sellepärast, et meil on ka vase tehnoloogial tekkinud väga palju uusi võimalusi. Probleem vasel on see, et kui ta läheb liiga pikaks, siis ta lihtsalt vajab nii palju energiat, et see, me ei saa sealt neid ühendusi, ühenduskiiruseid läbi lükata. Aga me saame seda optik, või seda vaske nii-öelda lühendada ja sinna võimendid vahele panna, nii et me täna juba pakume vase peal kuni kakssada megabitti kiirust, kui need on piisavalt lühikesed otsad. Aga üles? Üles ka, et noh, ütleme kakssada viiskümmend on vist.
Okei, et ei ole kakssada üks.
See oleks üks paras nöök. Ma mäletan, minu meelest oli see oligi lausa mingi Telia üritus aastaid tagasi, kus. Ma ei vaata, mida näidati, aga see oli mingisuguses kohas, kus kas olid seina sees, see oli mingi korter, kus olid Pätsu ajal pandud vaskkaablid. Või siis keegi rääkis mulle mingit teie tehnikutest, et nad käisid korteris, kus olid Pätsu-aegsed vaskkaablid ja seal reaalselt liikus internet üles. Ma mõtlesin, et huvitav, et kui need inimesed seal kolmekümnendatel panid seda vaskkaablit sinna krohvi alla, et kas nad, mis nad mõtleks, kui nad saaks teada, et, et seal, ma ei tea, Facebook tuleb sealt täna või. Et see tundus nii ulme, et aga kaua see vask siis nagu t
Ma arvan, et see vask selles mõttes, kui keegi seda ära ei lõhu, siis sellega ei juhtu midagi, et ma arvan, et meil tehnoloogiad arenevad ja me näeme, et me suudaksime tegelikult vase peal tulevikus pakkuda ka kilgast ühendust. Et, et kui see traat on olemas ja see on veel hondest midagi järgi, siis tegelikult meil tehnoloogiad ja kõik see pakkimisvõimekus ja, ja see areneb nii õudselt edasi, et, et see. See ei jää tegelikult pikemas perspektiivis piiranguks, probleem ongi see, et, et need lihtsalt esiteks lõhutakse ja need renoveeritakse, igasuguseid asju ehitatakse, kõik need asjad tegelikult. Noh, nii-öelda hävinevad meie enda tegevuse käigus.
Aga siis teil ei ole ka otsest vajadust, eks ole ju noh, vaske tohutu kiirusega optika vastu vahetada või, või on?
On ikka, et optika esiteks pakub seda sümmeetrilist võimekust, eks, kus sul on kakssada, kakssada giga, giga, sul ei ole alla ülesse erinevaid asju. Ja teine asi on see, et ikkagi, kui me seda arengut vaatame, siis valguskiirus ikkagi noh. On parem kui vaske. On ikkagi, selles mõttes selle võimalused on veel jätkusuutlikumad, et kui me täna, miks me seda investeeringut teeme, aga. Ongi see, et me näeme, et see kestab veel kümneid aastaid, et see selles mõttes on väga pikaajaline investeering, et me näeme, et seal, kui sa võrdledki näiteks raadiotehnoloogiat ja siis seda nii-öelda optikatehnoloogiat, siis raadiotehnoloogias meil tegelikult ei, ei oska veel näha olukorda, kus me seda raadio sagedusressurssi täis ei tõmba, et noh, isegi kui me läheme täna 5G peale või 6G peale, siis see raadio sagedusressurss on ikkagi piiratud. Ja, ja need piirangud on noh, suhteliselt sellele nii-öelda kasutusvajaduse lähedal, siis optika ma täna seda piirangut ei näe, et, et selles mõttes on ka see, see investeering nagu pikaajalisem.
Et seda olukorda sina ikkagi ette ei, ei näe, et, et inimesed ei pea nii-öelda kodus kaabliga netiühendust võtma, et tulebki kõik üle õhu, teen hotspot'i või ma ei tea, panen 5G, 4G ruuter ja käib küll.
Ei, kindlasti käib küll, aga, aga seal ja, ja need 5G kindlasti annab selle jällegi uue võimaluse, võrk on puhas, sagedusresk on puhas, kliente seal ei ole. See oleme jällegi taktikaliselt või strateegiliselt, kuidas me ise seda nii-öelda teenust pakume ja jagame. Et mõistlik on alati mingisugune balanss tekitada, et mitte ühte tee nii-öelda tehnoloogiat üle koormata. Ja eelkõige on see siis just nende nii-öelda sagedusressurssidega, et, et siis me teadlikult. Näiteks kohad, kuhu ei ole mõtet optikat kaevata, mis on liiga kaugel või liiga keeruline. Et sinna on lihtsam üle raadio viia, siis me viime üle raadio. Aga kus vähegi võimalik, viiks kaabli koju ja see kasutuskogemus kliendile on kindlasti parem,
jah. Aga Elektrilevi nüüd ju ikkagi viib? Te olete ka seal pundis, ma vaatasin kõik, kõik kolm operaatorit, pluss hunnik väiksed, kellest ma polnud kuulnudki, Sindi Telekom.
Ja see on väga tänuväärt, et tegelikult riik ja Euroopa Liit tegelikult toetavad seda, et kuidas viia internet ka sinna maapiirkondadesse, et kui ma ütlesingi, et meil üheksakümmend protsenti nii-öelda keskmiselt on ühendused inimestel olemas, siis maapiirkondades on see näiteks seitsekümmend viis täna. Aga
isegi väga, isegi väga palju.
Jah, aga seal ongi see kakskümmend viis protsenti tegelikult, mis majanduslikult ei ole mõttekas mitte kellelgi lehitada. Ja selleks tulevad ka appi siis sellised nii-öelda struktuurfondid, kelle abiga tegelikult need ühendused sinna viia. Ja, ja väga hea, et me tegelikult seda teeme, sest et siis jõuab ka see kiire ühendus nii-öelda nendele klientidele, kes võib-olla äriettevõttena ei ole seda mõistlik nagu viia.
Mis, milliseid muutusi see Elektrilevi projekt kuidagi, kas sa ootad sealt sellist mingit hüppelist paranemist Eesti, Eesti arengule kuidagi, et. Et üks asi on see, et erakasutajad saavad netti, aga teine asi, et seal maal võib-olla ju mitmetes piirkondades mingeid tööstusi või ettevõtteid või, või avab see lihtsalt mingeid uusi võimalusi kellelgi luua mingi tööstuse, mingi ettevõtte kuhugi, kus ta vanasti ei saanud seda teha.
Absoluutselt, sellepärast, et kui me vaatame, et kuhu need tööd täna liiguvad, siis väga palju töid liigub ikkagi nii-öelda üle interneti töödesse, et, et sellised ettevõtted, mis täna luuakse, kus sul ühendust, internetiühendust vaja ei ole, noh, praktiliselt ei ole. Ja, ja siis tekib tõesti võimalus maapiirkondadesse luua ka selliseid ettevõtmisi või miks mitte ka rohkem tegelikult viia neid töid kodudesse. Et meil on ka väga palju kaugtöid täna ja meie enda inimesed töötavad kodus, aga kui sul need netiühendused ikkagi head ei ole, siis, siis ei saa seda kasutada. Aga lõpuks enamus töid, kui need noh, ma ei oska ette näha, et, et võib-olla kuidas tehaste nii-öelda areng toimub, aga ütleme täna enda ettevõtet vaadates, siis praktiliselt kõik tööd, mida me teeme, saab viia ju kodudesse. Et või, või üle Eesti laiali, kui need ühendused on piisavalt head, siis tegelikult me suudame luua sellise kogemuse nagu, nagu ta oleks kogu aeg meiega. Et on ta siis see, mida ta teeb, kuidas ta meile seda, ma ei tea, programmeerib midagi, mingit koodi saadab, klienditeenindaja kõnesid vastu võtab, kuidas me koosolekuid teeme, need kõik tegelikult ei vaja üldse nagu kohalolekut, vajavad lihtsalt väga kiiret ühendust.
Kuidas need, sinu arvates need erinevad suured ja väiksed operaatorid seal elektrilevivõrgus konkureerima hakkavad, see, see, ma mõtlesin selle peale natuke väga, see tundus mulle natukene veider kõik, et. Et sul on ühest küljest on Elisa, Tele2, Telia, mis on noh, on paketid, on bränd, on reklaamijõud, ma ei tea, on klienditugi kakskümmend neli seitse või, või. Ma ei tea, kas see on kakskümmend neli seitse, võib-olla ei ole ka, aga, aga noh, süsteem. Ja teisel pool, noh, sa näed, et, et see on väga väike kihvt telekom, aga et noh, seal taga on, võib-olla ongi üks, üks, üks hea tüüp.
Jah, eks see saab olema natukene keeruline alguses, just selles vaates, et kui mingisugune turg avaneb, siis tegelikult kõik, kes vähegi tahaks ju mingit ettevõtet luua või äri teha, nagu. Ja, ja siis, kui on jah aru saada, et mida see tegelikult tähendab, siis tegelikult tekib, ma arvan, selline nii-öelda nüüd valik, et kes tahab mis piirkonnas pakkuda, kus tal see võimekus on. Ja lõpuks klient peab väga selgelt aru saama, et mis teenust ta kellegilt saab, täpselt nagu sa ütlesid, et kui ta tahab seda, et tal oleks. Ganoteeritud teenuse kvaliteet, insenerid, kes teda aitavad, klienditeenindajad ja koht, kuhu tulla.
Ma ei tea, kas või telesisu, et ega ma arvan, et väikestel telekomidel äkki on suhteliselt keeruline pakkuda.
Kuidas klient teeb lõpuks vahet, et sellele, et siis noh, meie ülesanne lihtsalt ongi teadvustada seda, mida me pakume ja klient saab siis valida, et, et võib-olla. Kui ta neid asju ei vaja, saab mingisuguse lihtsama teenuse kellegi teise käest, siis see on tema valik, aga lõpuks ongi see avatud konkurents ja. See võib-olla sarnaneb natuke sellele, et kui mobiilifirmad kasvasid ülesse, siis oli samamoodi, et tegelikult Eestis võib-olla mitte nii palju, aga. Üks näide on siin Taani, kus hästi palju väikseid aparaatoreid nagu seeni pärast vihma ja kõigil on mingisugune väike nišš, mida nad saaksid katta ja pakkuda. Ja ongi selline avatud konkurents, mis paneb paika siis, et kes suudab selle ära tasuda ja väga palju neist on muidugi ka kinni pandud, sellepärast et see majanduslikult ei ole ju mõttekas, sa pead mingi kriitilise kliendi massi saama selleks, et endale üles ehitada kõik see klienditeeninduse kvaliteet.
Aga no ma võtan täiesti juhusliku näite, on ju, et ma, ma ei tea praegu peast, et kui palju ettevõtteid selles kohas pakub, aga noh, võtame näiteks Lihula või mingi teine selline asula. Seal võib ju tekkida olukord, kus tänu sellele Elektrilevi võrgule ütleme näiteks viissada, viissada ühendus võib olla, ma ei tea, kaks-kolm korda odavam kui näiteks Tallinnas. Kus, sest lihtsalt sellepärast, et mingisugune väike kohalik väga hea operaator suudab selle nii efektiivselt noh, sisuliselt üksinda ära pakkuda.
See ei ole nii lihtne, sellepärast et sellelsamal hulgiühendusel on ju mingi hind ja see on kõigile võrdne. Et selles mõttes on seal ka konkurents nagu ühel tasemel, et keegi noh, kes ei taha just peale maksta sellele, tal on mingid kulud sellega seoses. Ja need korlud on noh, selles mõttes.
Aga ta saab väikse marginaaliga, erinevalt teist.
Hulgi hinna vaates on kõigil nagu võrdne võimalus, et kulude vaates. Aga seal tekib küsimus jah, et kes tahab nii-öelda kas peale maksta või vähem teenida jah, et seal tekivad need võib-olla hinnaerivused. Aga siis ta peab ka nagu olema selle väärtuspakkumisega nagu kooskõlas. Et kui sa pakud rohkem, siis sul on võimalik, võimalik ka rohkem küsida ja kui sa pakud vähem, siis sa peadki vähem küsima. Aga, aga see on kõik tegelikult meile veel teadmata jah, et see saab olema huvitav, ma arvan, kõigile osapooltele, et see kogemus tuleb nüüd ilmsel
Selge, aga meie saateaeg on läbi, aitäh sulle, Alger ja kohtumiseni tulevikus ja sama ütleme ka kuulajatele, selle hooajal on veel paar saadet jäänud, juuni lõpuni oleme eetrisse, siis. Läheb ka Restart suvepuhkusele, aga järgmisel nädalal oleme veel kindlasti, et see olemas ja ülejärgmisel ka, kuulmiseni.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]