@ RESTART // 2019.03.23
geenius_restart_0821.mp3
KUUPÄEV
2019-03-23
PIKKUS
45m 03s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates „Restart/Ettemõte“ arutlevad Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka LHV panga infoturbejuhi Tiit Hallasega küberturvalisuse üle panganduses. Fookuses on panga ja selle klientide kaitsmine rünnakute eest, eriti sotsiaalse inseneeria ja pettuste osas. Saates käsitletakse ka Eesti e-riigi turvalisuse taset ja infoturbevaldkonna väljakutseid laiemalt.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on külas LHV panga infoturbejuht Tiit Hallas, kellega räägime sellest, kuidas üldse nii magusat sihtmärki nagu üks pank küberturvaliseks teha ning kuidas rünnakud on pigem suunatud panga kasutajate, mitte niivõrd panga enda vastu. Kas küberturvalisuse alal valitsevates keerulistes tingimustes on üldse võimalik panka turvaliselt teha ja mida peaksid kasutajad silmas pidama, et nende rahale keegi võõras ligi ei saaks? Saatejuhid Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee ning Taavi Kotka.
Aga tuleme sinna SMIT-i juurde tagasi, et kui panga puhul on see motivatsioon suhteliselt selge, et noh, et ala, et noh, ikkagi saaks raha ja, ja, ja. Kas raha välja petta või kedagi teise kontot kasutada, mis iganes, on ju, et see raha, raha, raha Siis SMIT, kes täna valdab siis nagu politsei ja piirivalve ja üldse noh, kõige siseturvalisusega seotud süsteeme, on ju. Et seal nagu esimese hooga noh, okei, ma ei tea, ma. Leiab mingi riiklikult salastatud dokumendid, ma sellest saab veel aru, eks, aga, aga ütleme nagu ma ei tea, Schengeni infosüsteem või. Või mis on selle sea, sealne nii-öelda nagu selle ründaja peamine motivatsioon, mida ta nagu saavutada tahab?
Olles üks asjaosaline, kes tegelikult tegeleb riikliku mainega, siis siin on hästi palju legende. Et üks legend on see, et eestlased käivad mööda maailma ringi ja tahavad, kui ägedad nad on. See ei ole nii, et kui sa vaatad nagu ettekandeid, siis tegelikult meile kiputakse külge kleepima, neid me oleme nii ägedad, noh, a la näiteks siin. Risto Rossar tõi välja, et noh, et miks me käime mööda maailma ja räägime, kuidas me õpetame oma algklasside lastele noh, progemist. Mitte keegi pole öelnud seda. See on kunagine tõlkes kaduma. Kas New York Times või, või, või oli Washington Post, kes tõlkis valesti ja pani suure pealkirja, et vaata Obama, mismoodi eestlased sunnivad oma lapsi progremisel, meil pole veel siin interneti. Muld