@ RESTART // 2019.03.16
geenius_restart_0820.mp3
KUUPÄEV
2019-03-16
PIKKUS
42m 39s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates on külas Monese asutaja Norris Koppel, kes räägib oma idufirma asutamisloost ja raskustest, mis kaasnesid esimese raha kaasamise ja toote turule toomisega. Arutletakse Monese'i ärimudeli, klientuuri ja fintech-maastiku tuleviku üle ning jagatakse kogemusi Eesti idufirmade ökosüsteemist. Episood toob esile pühendumuse ja visa töö olulisuse eduka idufirma loomisel.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on külas eduka idufirma Monese asutaja Norris Koppel, kes räägib sellest, millise raske tööga ta firma üldse lendu sai ning kui suureks praeguseks asi kasvanud on. Küsime Norriselt ka, mille poolest Monese teistest turul olevatest arvukatest fintechidest erineb ehk kas ja miks peaks oma konto just tema firmasse tegema. Saatejuhid Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee ja Taavi Kotka.
tšau. Meil oli, mina ei ole muide Norrisega vist, ma ei mäleta, kas ma olen üldse kohtunud elus, aga et see on selline, Monese ja Norris on olnud kogu aeg. See firma ja see inimene, keda ma olen mõelnud, et peaks kutsuma, et alati peaks kutsuma ja peaks kutsuma ja siis vist on isegi kutsutud ja siis ei ole saanud ja, ja nii on need aastad läinud. Aga siis me annaalidest vaatasime, et ühe korra ta siiski on siia jõudnud. Aga minu meelest, mälestuse järgi sellest saates jälle mind, et mul on hea võimalus saada selle huvitava Eesti FinTech idufirma. Käekäigust ja asjadest aimu, aga, aga ma võiks siis inimestele, kes, kes veel vähem teavad Monese eest, kui mina, Norris seletad ära, et millega te tegelete?
Üsna, üsna sama, nutune olukord oli jah, et ja maailmas tegelikult seda Fintechi revolutsiooni ei olnud veel nagu alanud, et hetkel praegu siis. Loete uudistest nagu hommikusöögi peale ja mis iganes, on kõik vaadanud seda Fintechi juttu täis, vähemalt mina elan selles Fintechi mullis ja mina loen seda kogu aeg, on ju. Aga kaks tuhat kolmteist oli nagu üks pimedus, mitte midagi ei toimunud, eks seal maailmas laias laastus Fintechi noh, ikkagi ei eksisteerinud põhimõtteliselt.
No vot, näed, aga, aga neid, nagu sa ise ütlesid, et neid fintekke on ju palju, on ju, Moneese on ja meil on siin, mis see on, Revolut on vist, Leedu juurtega, on või? Suur, Suurbritannia
Selles mõttes, et eks meid ühendab kõiki sama asi, et me tegelikult oleme uued, noored tulijad, eks ole, et oleme selle fintechi revolutsiooni laineharjal praegu. Ja üritame tegelikult ka midagi korda saata, et elu läheks inimestel paremaks ja finantsteenused oleks nagu ligipääsetamaks, et see on meil ühine joon. Aga samas ma leian, et kõik need ettevõtted, mida sa just praegu ette lugesid, et tegelikult nad tegutsevad üsna nagu teist, nagu. Sarnases valdkonnas, aga erinevate selliste alatoonidega. Et kui mõneset vaadata, siis mõnes on algusest peale olnud globaalse suunitlusega, mida me tahame siis teha, mis on see visioon. On siis see, et sul on taskus panga äpp, sa lähed ükskõik kus kohta sa oled, Eestisse, lähed Suurbritanniasse, Indiasse, USA-sse. Kui sa oled meie klient, siis sa vajutad ühte nuppu, saad endale selle lokaalse, näiteks USA või India. Panganduskonto, kus sa saad hakatama palka saama ja sa oled kohe selle riigisüsteemi nagu sisse lülitatud, nii nagu mina omal ajal Suurbritannias ei olnud sisse lülitatud. Seda tahakski nagu inimestele pakkuda, et sa oled koheselt võimeline uut elu alustama.
Kui sul aastake tagasi või, või eelmisel aastal millalgi, panin Facebooki ja oma seinal, et kuulge, sõbrad ka ja startupperid ja muud nutikad inimesed, et, et öelge mulle, et noh, et ma ka loen kogu aeg, on ju, nende fintech'ide kohta ja. Ja ma näen neid reklaame ja need pangakaardid näevad jälle kihvtid välja, mis mulle seal Facebooki nendes boost'id postides on ju, et. Et mina olen noh, siin Eestis toimetan ja mul on kolmes pangas kontod praegu, on ju. Et kas on mingi põhjus, öelge, et kui ma nüüd lähen võtan ühe selle fintech'i ägeda kaardi endale, et mis ma saan, miks ma peaks seda tegema? Ja noh, siis põhimõtteliselt visisesse postitust nagu õhust tõiakse, kuna keegi ei osale midagi tarka öelda. Üks veel ütles, et ma mäleta, kas see oli, et ja et ma ka proovisin, käisin kõik läbi, aga et noh, sorry, et sul ei ole nagu, sul ei ole vaja seda.
Nii et selles kontekstis, kui sa vaatad seda fintech'i, siis need tasud on kordades-kordades väiksemad kui tavapankadele, et kui sa hoolid oma rahast, siis, siis fintech'i kasutamine on mõistlik, eks ole, et. Kuigi muidu tundub, et võib-olla tavapank annab sulle kõik, mis sa so Eesti on muidugi sellises mõttes huvitav koht, et Eestis on tegelikult juba teostunud enam-vähem see, mis, mis on nagu, muailmaailmas ei ole. Et siis sa jalutad kodanikuna panka sisse ja sa lahkud sealt mõned minutid hiljem nagu kontoga, et see on nagu inimene, Eesti inimesel on see nagu normaalsus. Muailmaailmas see kahjuks niimoodi ei ole veel.
Ei, ma lihtsalt tahtsin jõuda sinna tagasi, et kui Norris enne rääkis, et, et noh, et su suures, suures pangas võib tunduda, et kõik on jõle kihvt ja tasuta ja see kaart on kuldne, mis sulle antakse, on ju. Et sa tegelikult maksad selle noh, varjatult nagu kinni. Et, et mis, mis takistab neid fintech'e seda nagu ühel hetkel tegemast, et noh, et see oleks ju eriti mõnus, et kõigepealt küsid kuutasu ja noh, siis hakkad vaikselt seda valuutakurssi ka seal nagu kruvima.
Aga kust nad, noh, okei, ma saan aru, et see on tore, et sa seisad seal kõrval ja ütled, et yes we can, on ju. Aga kuidas sellise asja turundamine üldse käib, kuidas sellise kasvu hoidmine käib olukorras, kus turg on neid fintekke täis ja noh, väljastpoolt vaadates tunduvad need kõik täpselt öösugused?
Noh, mõned numbrid ka, et ütleme alguses kaks tuhat kolmteist, kaks tuhat viisteist, kui need fintech'is hakkasid tulema, siis tundus, et kõik teevad ühte asja. Praeguseks on selgunud juba inimesed, kes on spetsialiseerunud mingisugustele asjadele või kasvavad kiiremini, aeglasemalt. Kaks tuhat üheksateist, ma leian, et üldse selline korrektsiooni aasta tundub olevat, et need. Nii-öelda madalama kasvuga ettevõtted kukuvad nagu alt ära, ei suuda enam näiteks raha kaasata ja nii-öelda ülemise. Pulga peal oli, et ma arvan, et me oleme ise ka seal, et nendel on, pakutakse rohkem raha, näiteks hetkeseisuga on, kui ma vaatan seda sissetulevat traffic'ut investorit, et see on nagu. Üsna vastupidine olukord, võrreldes sellega, mis mul oli algusaastatel, et seda raha lihtsalt pakutakse nii palju, et. Et ei jaksa nagu vastu võtta, et küsimus on, kas me tahame seda raha. Küsimus
Mis nendest, kõigist nendest fintech'idest sinu arvates edasi saab, et ega sul endal ka, et sa võid ju kasumisse jõuda, on ju, aga et sul on investorid sees, kelle jaoks noh, selline mõnus, mõnus aastakasum võib-olla ei ole seal mille nimel nad sinuga kaasas on olnud. Ja, ja ilmselt on teistes firmades sama lugu, on ju. Kas sa näed, et seal toimuvad mingid ühinemised, traditsioonilised pangad hakkavad midagi ära ostma, suured börsile minekud või kõik korraga?
Ja seda oli ausalt öeldes juba näha ka, et ütleme, selliseid väiksemaid ostetakse üles, eks ole, teistest, teiste fintech start-up'ide poolt. Mõnel on mingisugused probleemid, panevad üldse uksed kinni, vaikselt hääbuvad. Pigem ongi sellist vaikselt nagu hääbumisi näha, et, et oli ja vaatad, oih, enam ei ole. Kedagi ja siis, ja siis on tekkinud see ka, et selliste. Mingisuguse top viie, kuue, top kümne hulga start-up'id, ütleme, fintech start-up'ide vahel ja siis nende, kes nii kiiresti võib-olla ei kasva, nende vahel hakkab joonistama sihuke nähtamatu barjäär. Et need ülemised tõstavad rohkem raha ja liiguvad kiiresti, alumised kuidagi nagu ei liigu ja raha ka nagu ei tõsta. Et see on, see on selgelt nähtav joon ja paljud, ütleme, fintech'id ostavad sealt ülevalt poolt otsast, ostavad neid alumisi kokku. See on