Kas internet ja valijad on võimalik täiesti teistmoodi kokku panna?

Ei, neid algatusi oli ka, aga vot see, selles mõttes see rahvaalgatuse kui seaduslik taust ütlebki, et sa ei saa päris niimoodi, no okei, saab, kui tahad olla küünik, on ju, parlamendis ja, ja saab ka nii vastata, jah. Aga vähemalt peab seal istungi või sellise arutelu korraldama, need siis pöördumise autorid kutsuma. Saab ise otsustada, kas see istung on avalik või, või suletud, protokoll niikuinii tuleb pärast, on ju. Ja siis peab seda nagu edasi seal menetlema, menetlema ja kuidagi millelegi jõudma. Ja mis praegu Rahvalgõttes veebis tegelikult käib, aktiivne töö, sellise nagu mõjumudeli kallal, et, et mis on need indikaatorid, mille kaudu me saame näidata, et näed, et sinu toetusallkirjal või sinu pöördumisel, sellel algatusele. Oli mingi mõju, et kas, kas see mingi algatatud probleem sai lahendatud? Vahet ei ole, valitsus, riigikogu, ükskõik kelle poolt, noh, kes nagu vastutab mingite asjade eest. Kas teema sai tõstatatud, sai, tekkis mingi suur avalik arutelu, kas mingi seadus sai muudetud või, või üldse uus seadus tehtud? See ei ole see kõige suurem eesmärk, et nagu seadusi toota niimoodi massiliselt. Et need komponendid ja siis, et see, see mõju. Nagu Ratas või see, see võiks koosneda ka nende algatajate enda, sellisest hinnangust riigikogu liikmete, ma ei tea, ajakirjanike hinnangust, kõik sellise. Kaasamisprotsessi läbipaistvusest ja, kui sisulisusest ja kõigest, et see töö eeldatavasti. Nagu annab veel nagu vunki juurde sellele õigusele, sest ikka, endiselt väga paljud veel ei tea, et meil on sihukene õigus olemas ja. Või üldse kodanikuõigustest teatakse vähe. Ja, ja noh, õigustega kaasnevad alati vastutused, on ju. Et selline kodanikuhariduse pool, noh, see vajab meil tugevast järeleaitamist Eestisse ja ma, ja ma ei mõtle ainult õpilasi või tudengeid, ma mõtlen poliitikuid ja endid ka.

Ja, ei noh, see on ju pidev töö, see on igapäevane töö, see ei ole ainult nagu enne valimisi, et uhked lubadused programmides ja, ja nüüd me parandame kõike. Noh, nagu Leelo Tungal tõi Sirbi artiklis välja, et, et mis tal mureks on, tal on mureks see, et ta jääks püsti libedatel tänavatel. Siis ta vaatab valimisse neid, kui suuri plakateid, oo, me parandame kõik teie mured ja vead, on ju, et noh, see ei noh, kõik saavad aru, et see on mesimagus jutt. Et kuidas sellist, minu jaoks on see usalduse küsimus, et kuidas üldse ühiskonnas usaldust tekitada ja kui ma vaatan seda avaliku sektori vaatest, mis on mu lemmikteema viimastel aastatel. Siis see ongi selline avaliku sektori vastutavus, on see nagu võtmesõna ka. Et, et need teenused, mida kodanikele pakutakse, tegelikult ka vastaksid nagu vajadust või oleksid noh, jälle sõbralikud, et see. Ma ei tea, või keegi peaks minema saja ukse taha, et siis oma ravipakett kätte saada, vaid et see oleks võimalikult mugavaks ja piina vabaks tehtud talle. Ja samamoodi on see ka poliitilise kultuuri küsimus hästi palju, et, et kui noh. Kuivõrd palju sellist igapäevaselt üldse nähakse noh, kodanike muresid ja, ja kuivõrd palju siis rühitakse selle suurema ja pikemaajalisema. Aga need

No see, et kust sa tead ja kõik, on ju, et, et kas põhineb faktidel mingi otsus või, või poliitika kujundamise protsess või, või kellegi arvamus või põhineb mingil emotsioonil. Aga selles, mida ei ole nii suur spetsialist, aga lihtsalt ma näen, et kui me räägime sihukesest avatusest, läbipaistvusest, riigikorraldusest, siis see temaatika õnneks on nüüd hakanud viimase kahe aasta jooksul tänu. Sellisele eestvedavale huvikaitseorganisatsioonile Openknowledge Estonia, kuhu liikuma. Et, et tänu, tänu jumalale on ju, või noh, et lõpuks ometi, et, et see seal rahvusvahelises avatud valitsemise partnerluses me olime ka mõnes mõttes sihuke. Mitte vaeslaps, aga noh, vaadati natuke imelikult, et on ju, et ime e-Eesti, aga et siis nagu andmete poole pealt on teil nagu kõik veel täiesti korrast ära.

vaja disainida ikkagi meie poolt ju jällegi, et kui me anname arvutile, siis noh, mina ei tea, kas see tehisintellekt suudaks, no pigem inimene peab ju selle algoritmi ikkagi kokku panema seal, et ütleme, et noh, jah, see. Süsteemi muutus või kuidas mingid institutsioonid toimivad, kellel mingid rollid, vastutused on, et see on vaja enne läbi mõelda, noh, sellest see mudeldada nii-öelda ja siis me saame panna ta seal tehnoloogiaga kuidagi. Filigraanselt toimima ja kusjuures Soomes innovatsioonifond Citra, nemad ongi selle käsile võtnud. Alles alustavad sellega, et, et siis sada aastat vanad institutsioonid ja ka poliitilised parteid ümber mõtestada või uuendada või noh, pakkuda sinna mingi uus lahendus, mingi mudel. Aga

mulle tundub näiteks üks selline täitsa sümptomaatiline häda, mis on sellel nii-öelda vanal demokraatial praegu kahekümne esimeses sajandis. On see, et, et inimestel ei ole enam ühte tööd. Väga palju noori inimesi teeb kuute asja. Ja, ja poliitika täna eeldab ikkagi, et kui sa nii-öelda noh, et keegi läheb poliitikasse, me ka ütleme, et näed, et kodanik X läks poliitikasse. Ja noh, see, see noh, see on nii nagu ta, ta oleks läinud nagu austraatiliselt. Et näed, läks ära, on ju, ja, ja nüüd ta ongi ainult seal ja ta tegelebki ainult sellega ja noh, sellest me isegi tegelikult keelame tal mõningatel juhtudel tegeleda üldse muude asjadega, sest ta on ju poliitikas. Ja mulle tundub, et ta hästi paljudel inimestele, kellel oleks oskusi ja tahtmist ja aega riigiasjades kaasa rääkida. No me ei saa elu sees neile maha müüa mõtet, et noh, et jäta kõik see, mis sa teed, eks, jäta oma kuus start-up'i ja, ja, ja viis muud projekti, on ju, ja nüüd mine poliitikasse. See ei ole võimalik tänapäeval, et ma ei tea, et noh, et tekib küsimus, kas parlament peab olema selline, kui ta meil on, et, et inimesed ongi seal ja, ja mitte midagi muud ei teegi.

Ja see päris niimoodi ei ole, ta oleks, kui sa korteriühistu koosolekul võib-olla annaksid oma hääle, näed, et renoveerimisteemadel räägib see minu meest, aga vot. Jaa, aiandus või kõik see, et see hoopis tema, on ju, et noh, siis ta oleks mingil määral see mudel. Aga kõikide nende nagu uute mudelite või, või otsedemokraatia nõudmistega ka on see häda või millest väga vähe räägitakse, et. Sihuke kodanikuhariduse moment sealjuures, et, et mida see üldse tähendab, milliseid mingeid õigusi ja vastutusi see kaasa toob ja kuidas, mis on mingid tagajärjed, võimalikud tagajärjed või mis kaasneb mingi otsusega, mis nagu jääb siis saamata mingi teise otsusega. Ja kodanikuhariduse all ma mõtlen ka noh, sellise poliitilise kultuuri parandamist, et, et kodanikuharidus ei ole ainult koolides, on ju, ühiskonna õpetuses millegi olulise ülekäimine. Et absoluutselt kõikides eluvaldkondades ja sihukene nagu eluaegne kodanikuharidus, et seda on meil nagu Eestis vähe ja, ja noh. Enne kui me sinna otsedemokraatiasse tormame, mida ma arvan, et ei juhtu niikuinii, et, et vaataks nagu need vahevariandid ka veel läbi. Aga