või noh, tegelikult võib pöörata seda asja teistpidi, et kuidas me nagu sellise disainini jõudsime. Noh, esiteks oli see, et, et arvestades seda, et me ehitame elektrisõidukit, jah, see on hübriid, aga ta siiski elektrisõiduk. Teine osa on diiselgeneraator, ehk siis tegelikult toite saab ta akude pealt ja akut toidetakse või akut siis laetakse siis generaatori pealt, generaatori võib asendada tulevikus mille iganes muuga, mida keegi välja mõtleb. Aga see oli üks pool, teine pool oli see, et me ehitasime algusest peale mehitamata sõidukit. Ja kui nüüd pöörata see probleemipüstitus hoopis teisipidi, et, et. Kuidas muuta mingisugused elemendid väga lihtsasti mobiilseks, et kuidas seesama kuulipilduja, mis oli enne basi peal, kuidas see kuulipilduja muuta mobiilseks, et.
ei ole eesmärk, et me ehitame nüüd eraldi sõiduki, mis ongi sõiduk ja kuhu lähevad sisse inimesed. Vaid kuidas me muudame lahinguväljal olulised funktsioonid võimalikult mobiilseks.
No tegelikult see baseerus hästi palju analüüsil, et sellised dull, dirty and dangerous. Inglisekeelse fraasina, tegevused peaksid liikuma inimeste käest nii-öelda mehaaniliste või, või, või mingisuguste masinate kätte, mingisuguste muude vahendite kätte. Ja kui nüüd hakata analüüsima, et milline siis see suurus, kiirus või millised need funktsionaalsed omadused on, siis me. Nii-öelda jõudsime koostöös siin ka Eesti Kaitseväe inimestega ja ka rahvusvaheliselt jõudsimegi nii-öelda selle suuruse ja selle nii-öelda, selle nii-öelda kontseptsioonini. Et ta on täpselt see, see toode, mida on võimalik jalaväel, nii-öelda jalastunud jalaväel kasutada ja, ja väga erinevateks funktsioonideks, et sellest nüüd väiksem sõiduk jääks nagu teatud funktsioonide täitmise kätte. Ja sellest suurem sõiduk enam ei suuda kaasa tulla, et, et kui ikkagi metsas on puud väga tihedalt, siis väga suur sõiduk seal kaasas ei, kaasas ei liikle sellega.
Nüüd sõiduk. Jah. Tegelikult on erinevad funktsioonid, et on, kõige lihtsam funktsioon on tõesti see, et on üks sõdur, kelle käes on pult ja tema seda ka sõidab. Ja äärmine funktsionaalsus on see, et, et selle sõduri käes on pult koos ekraaniga ja see sõiduk on kusagil juba paari kilomeetri kaugusel ja sõidetakse üle kaamerapildi. Ja nüüd kolmas funktsionaalsus on see, mis järjest enam juurde tekib, on see, et ta suudab punktist A punkti B liigelda ka täiesti iseseisvalt. Ja nüüd selle juures jällegi on jällegi see areng GPS-il baseeruvast navigatsioonist GPS-ist sõltumatule navigatsioonile, et see on see, millega me, meie Tartu meeskond väga aktiivselt tegelikult tegeleb.
Jah, et ta suudab keskkonda mõista nii piisavalt hästi, et ta lokalits, lokalisatsiooniks ei vaja enam GPS signaali. Et noh, jällegi tagasi tulles selle jam'imise juurde, et minu seisukoht on see, et, et kõike, mida saab jam'ida, seda lõpuks ka jam'itakse, et see on ainult energiahulga ja selle sihtimise küsimus. Et ainukene viis seda, seda neutraliseerida on tegelikult autonoomne navigatsioon. Ja jällegi nüüd tulles selle, tulles selle nüüd, ennetades sinu küsimust, tulles selle, selle tule avamise funktsiooni juurde, siis see vajab nii väikest sidemahtu tegelikult. Et seda eraldi jam'ida või nii-öelda selle pärast muretseda nagu jam'imise pärast ei ole tegelikult mõtet. Mis vajab väga suurt nagu side või mis saadab väga palju andmeid üle, on tegelikult pilt. Ehk siis see, kui inimene juhib üle kaamera pildi sõidukit, siis see on nagu see, millest tuleb lahti saada, sest see on liigne, liigne nii-öelda andmeliiklus, mida on lihtne jam'ida.
on üks vaade, teine vaade on ka see, et, et ka selline ohutsoonist väljatõmbamine, ehk siis, et kui sa saad selle lahenduse, selle, selle toote, selle sõiduki saata paar kilomeetrit ennast ettepoole. Ja ise istuda suhteliselt turvaliselt siiski sellise ekraani taga, siis see on oluline võit meie kaitseväelaste turvalisusele.
Ta on kõike seda kolme tegelikult, et meil on, täna on sõidukid meil kasutuses vähemal rohkemal määral USA-s, UK-s ja Prantsusmaal. Meil kohe-kohe läheb, või noh, tellimust tuli ära, aga Norrast. Ja meil on siin Euroopa erinevates riikides veel tellimused, eesootamise tulemused, kõik need on sellised väikesed programmid, kaks kuni kümme sõidukit. Sest riigid täna on selles faasis, kus nad hindavad, milline on sellise tehnika ja sellise tehnoloogilise lahenduse mõju taktikale ja sõjalisele võimekusele.
Sellises off-road keskkonnas, mis on nagu keerulisem, on see, et struktureeritust ei ole. Ehk siis sul, nii-öelda alates sellest, et sul on kõrbes, ei ole sul peaaegu mitte midagi, on, on tüünid. Ja lõpetades sellega, et jällegi metsa tulles, et siis noh, metsas on küll puud, aga see väga struktureerida ei aita. Aga teisipidi, sa saad vähemalt teatud funktsioonides ja teatud ülesannetes saad sa seda keskkonda piirata. Ehk siis sa saad panna nii-öelda linti ümber piltlikult, alles öelda, et nii, siin sõidab nüüd poolautonoomne või autonoomne sõiduk, palun, olge ettevaatlikud.
Ja, et ma tahaks loota, et see ei ole ainult unistus, vaid see ka päriselt on nii, et tegelikult meil on väga võimekas meeskond. Loomulikult on meil sellise teaduse ja inseneritaustaga inimesi kõige rohkem. Ja järgmisena on kindlasti meil sellise militaartaustaga inimesed ja siis on ka natuke sellist ärilist vaadet, loomulikult. Kokku meid on täna kaheksakümmend viis inimest. Me kasvame selle aasta lõpuks kusagile saja kolmekümne juurde. Oleme asutanud asutamas tegelikult ka Rootsis tütarettevõtet, selleks, et kaasata ka Rootsi insenere, kellel on kogemus teatud suuremate masinate ehitamisel. Ja, ja, ja sisuliselt küll jah, et me järjest värbame uusi inseneri, uusi inimesi juurde, meie inseneride baas on alates mehaanikast ja tugevuse arvutustest. Kuni lõpetades autonoomse tarkvara arendamisega, sinna vahele elektroonika ja jõuelektroonika, elekter. Low level tarkvara ja nii edasi, et noh, kõik, mida, mida ühe sõiduki arendamisel tegelikult vaja on.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]