Kuidas Eesti bussifirma kogemata robotifirma tegi

geenius_restart_0811.mp3

KUUPÄEV

2019-01-19

PIKKUS

42m 06s

SAADE

RESTART

AI_KOKKUVÕTE

Saates räägitakse Eesti ettevõtte Milrem Robotics eduloost, kuidas bussifirma Sebe remondiosakonnast kasvas välja rahvusvaheliselt tuntud militaarrobootika arendaja. Arutletakse robootika rolli üle tänapäeva sõjapidamises, isesõitvate platvormide tehniliste väljakutsete üle ning tulevikuvisioonide üle nii militaar- kui tsiviilsektoris.

KÜLALISED

Kuldar Väärsi — omanik ja juht (Milrem Robotics)

SAATEJUHID

Taavi Kotka

Henrik Roonemaa

TEEMAD

Militaarrobootika arendamine ja tulevikMehitamata maismaasõidukite (UGV) taktikaline kasutamineEttevõtluse arenemine bussifirma remondiosakonnast robootikaettevõtteksAutonoomia ja inimjuhtimise roll lahinguväljal

ETTEVÕTTED

Milrem Robotics Milrem LCM SEB Telia

ORIGINAALKIRJELDUS

Restardis on külas Eesti idufirma Milrem Robotics omanik ja juht Kuldar Väärsi, kes räägib, kuidas bussifirma Sebe võidetud kaitseväe masinate remondihankest kasvas välja hoopis militaarroboteid tootev ettevõte. Mis on militaarrobot, kuidas plaanib üks mitte nii väga suur Eesti ettevõte maailmas selles valdkonnas mägesid liigutada ja kunas robot ise päästikule vajutama hakkab? Saatejuhid Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee ning Taavi Kotka.

TRANSKRIPTSIOON

148 SEGMENTI | 6,473 SÕNA

[36:06]Kuldar Väärsi

Tegelikult ma kindlasti ütleks, et on raske ja seda täiendades ütleks, et peab olema püsivust ja kannatust. Sest erinevalt sellest business to businessarist, otsused ei ole tihtipeale sellised kiired ja võib-olla ka aeg-ajalt ratsionaalsed, vaid otsuseid tuleb pikalt oodata. Tuleb nende otsuste nimel ja nende hangete nimel juba varasemalt pikalt tööd teha. Teisipidi loomulikult, kui on ettevõte ennast nii-öelda. Suutnud positsioneerida sellel turul ja suutnud teatud sellise tugevuse saavutada, siis on jällegi see selline stabiilne ja, ja pikaajaline äri, et ega, aga. Nii-öelda partnereid, ka need rahvusriikide armeed, nad ei vaheta iga aasta partnereid, et tuleb järgmine, kes pakub odavamalt, siis võtame nemad, vaid need on ikkagi selline pikaajalise suhte ülesehitamine. Aga see, nii-öelda selle suhte ülesehitamine ei ole lihtne, sest ega keegi ka maailmas ei. Nii-öelda piltlikult öeldes ei oota, et oi, näed, Eesti ettevõtte, küll on tore, et te me Reeglina on tegemist väga protektsionistliku turuga, kus on kas riiklikud kaitsetööstused või tugevad kohalikud tegijad ja kellega tuleb, kas teha koostööd või siis väga efektiivselt võistelda.

[38:33]Henrik Roonemaa

See on jah huvitav, et sellised, nagu sa ütlesid, et igas riigis ikkagi on mingisugune kaitsetööstuse ettevõte, kui mitte mitu, on ju. Ja on, on Soomes, on Rootsis, on Eestis terve rivi neid. Et kuidas üldse sellist pisikast ettevõtted, miks nad üldse saavad tekkida sellisesse valdkonda, mis on tegelikult ju nii keeruline, et kas see on riiklik, ütleme riikide selline strateegiline huvi olnud. Neid ise hoida ja oma tooteid tarbida või, või on see valdkond tegelikult ikkagi lihtsam, kui meile tundub?

[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]