Kas ma mõtlen, et ma arvan, et me peaks tooma siia veel ühe teise dimensiooni sisse. See, et, et, et noh, et internetist saab mingi asi, et noh, et okei, seda võisid veel näha mingid inimesed siin ette, on ju, aga asi, mida ei nähtud ette. Ja, ja kus ta tarvi kindlasti olid osaline, oli kõik see, mis on seotud sellega, et kui me ilmselt intervjuudis toimetame, siis mingid tegevused vajavad seda teadmist, kes on selle nii-öelda device'i taga või kes on seadme taga. Ehk siis, kuidas ma saan pangana kindel olla, et panga neti kasutab. Henrik Roonemaa või kuidas ma saan kindel olla, okei, tol ajal telefoni veel ei olnud, et noh, seda probleemi, et kes on nagu telefoniseadme taga, on ju, et aga. Aga, et seesama identiteet seal internetis, et kuidas ma saan seda üldse usaldada, et see peab olema mingi riikliku orientiiga. See, et sa saad selle peale üles ehitada kogu digialdkirja maailma näiteks ja noh, oleme nagu faktitäpsed ka, et, et Eesti on jätkuvalt ainukene ühiskond maailmas, kes kasutab digialdkirja igapäevaselt. Et, et noh, et seda ette näha ja hakata selles mõnus töötama ja räägi sellest, kuidas see üldse tuli, et kuidas see tinistamine käis nagu.
Tegi allkirja valimised, okei, hea küll. Noh, ID-kaardi lugu läheb tagasi aastasse üheksakümmend seitse, kus. Migratsiooniameti asejuht oli Äripäeva esikaanel ja ütles, et riik tahab tulu, tulla välja uue dokumendiga. Nojah, ja siis ma tundsin teda juhuslikult ja siis ma helistasin, küsisin, mis värk on? Ja siis tead, meil see on töörühm ja värk ja värk ja särk ja käib ja meil siis olid töörühma salastas, materjalides oli, aga noh, seal olid kõik võhikud, noh, sorry. Nad ei teadnud tegelikult nagu sellest. Kaasaja tehnoloogiast suurt midagi ja siis räägiti nagu kiibiga varustatud Word koodist ja, ja noh, just toredatest asjadest. Ja siis vaatasin, et niimoodi kuidagi ei saa, et, et vaja tekitada mingisugused. Nihukesed sektori vahelised töörühmad, eks ole, ja kes siis, kust tulevad spetsialistid kokku ja istuvad laua taha ja, ja, ja arutavad ja vaatavad, et kuidas selle projektiga edasi minna, jah. Eks ma natuke arranžeerisin neid asju, et, et need asjad niimoodi, need töörühma kokku said ja mingid uurimused tehti ja. Ja ühel hetkel tekkis riiklik otsus ja noh, kuidagi sealt edasi, nüüd digiallkirjakoja juhtus niimoodi, et ma läksin tõesti sertifitseerimiskeskusse tööle. Ja siis seal juht vahetus ja uus juht tuli ütles, et aga miks niimoodi on, et meil on digiallkirja sertifikaate, keegi ühtegi allkirja ei suuda teha. Et okei, et näed, siin on mingid rahad, on ju, et tee midagi. Noh, eks oligi, et sai tehtud esimesed DigiDoc-i kliendid ja portaalid ja, ja, ja esimesed pidulikud, Savisaar ja Ansipi allkirjad antud ja, ja kuidagi nii edasi.
noh, selles ongi see, et, et sa pead kokku saama sinna taha ka selles majandusruumi, kus tegutseda saab, on ju, mis võibki selles mõttes selle teisele küsimusele, et. Et noh, palju on räägitud nii-öelda globaalset, globaalsest identiteedist ja noh, ütleme nii, et majanduslikult isegi mõnes mõttes on olemas, et noh, ma ei tea. Kui sa maksad oma Apple Pay-ga või, või sa kasutad nagu Facebooki loginiks või Google'it loginiks, on ju. Noh, ta ei ole sellisel tasemel, nagu me räägime siin oma digihalgkirjast, eks, aga selleks, et nagu noh, ütleme, mingi teatava astme tuvastus ära teha. Selleks nad iseenesest ju noh, nii-öelda kõlbavad ja toimivad, on ju, ja noh, äriliselt noh. Väga motiveeritud, et küsimus on sulle, et, et kas selline asi, palju üldse ikka, sa ütlesid, et see on riiklik monopol ja õiged on, et see on riiklik monopol, eks. Ja saaks seda usaldada, aga, aga mismoodi need samad Alibabad, Apple'id, Facebookid seda maailma üldse mõjutama või muutma hakkavad?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]