No siin on, siin on paar asju sellega seoses. No kui me oleme näiteks näinud Itaalias, kus see on juba suures osas muudetud kohustuslikuks. Siis terve see turg, mis toetab e-arvete saatmist, on kasvanud meeletult. Ehk siis see turg on piisavalt suur, et erinevad ettevõtted saaksid toetada kogu selle ökosüsteemi kasvu.
See on ühe kuu jooksul. Et seal on hästi palju manuaalsed tööd, nagu ka Rasmus mainis, et see on, tihtipeale tuleb paberkujul. Sul tuleb erinevatest allikatest, sa pead selle üles laadima, siis kuskile endale selle panema, edasi saatma. Võib-olla töö, töö juures keegi küsib veel arvet, sa pead selle arve jälle üles otsima, edastama sellele inimesele. Et siin on hästi palju optimiseerimisvõimalust. Ja see ajaline faktor on meie jaoks hästi oluline, sellepärast et kuna me, kuna me tahame enda teenust pakkuda alustavatele ettevõtetele ja väiksematele ettevõtetele, kus ajaressurss ja raharessurss on väga oluline. Siis, aidata neil säästa kuus juba peaaegu kümme tundi on, on meie silmis väga suur võit, mitte ainult nendele ettevõtetele. Vaid ka kogu sellele kogukonnale ja sellele nii-öelda kasvavale ettevõtluse nii-öelda ökosüsteemile.
Klassikalised pangad meie nii-öelda uurimistööst seda välja ei näidanud, küll aga siin selles fintech'i turus on. On hästi palju neopankingu teenuseid, kus sa saad jah, reaalsed makseid ette valmistada. Ja siis mingil teatud päeval neid, neid makseid kinnitada. Mis on selle neopanganduse üks sihuke põhi. Nii-öelda noh, halbus, halbusid külgi on see, et ta, ta võtab su ettevõtte ja ta lukustab sind enda, enda nii-öelda nagu rahalisse ökosüsteemi ära. Mis tähendab seda, et ta tekitab sulle mingi enda rahakoti. Ja siis kõik sinu need maksed käivad läbi selle, selle rahakoti, nii-öelda üks, üks hea näide on näiteks Pleo. Et sa saad enda Pleo rahakoti ja siis saad enda töötajatele pangakaardid ja siis kõik käib nii-öelda nagu läbi, läbi selle süsteemi. See on kindlasti midagi, mida meie oleme mõelnud. Kui sa näiteks vaatad Eesti, Eesti pankade makseintegratsioone, see on väga, väga lihtne, sa saad kõik, kõik maksed enam-vähem lükata läbi pangalinkide. Siis me oleme mõelnud küll, et, et Eesti, Eesti turul oleks, oleks seda üpris lihtne teha. Praeguses seisus. Ainus pangainfo, mis me saame, on, on läbi avatud panganduse integratsioonid. Ehk siis, kui sul on arved seal meie süsteemis, siis kui makse on teostatud, siis sina ei pea rohkem mitte midagi tegema, siis ta selle avatud panganduse integratsiooni läbi, ta match'ib ära. Selle arve sellele maksele ja siis ta ühesõnaga läheb sulle arhiivi, kus ta on siis valmis edastamiseks raamatupidajale või raamatupidamistarkorrasse.
No aga see on pigem eri case, nagu Henrik õigesti ütles, et üldjuhul sa ikkagi tegutsed ühes ökosüsteemis, on ju, kui sa oled nagu a la Eesti ettevõtteid, selle, mis arvab, tuleb sulle Eestist, on ju, et noh, et a la. Noh, kõik, mis näiteks mul puudutab, ma ei tea, kohvit või, või, või üüri või, või telefoni, on ju, et noh, et, et see on kuus, kuus see nagu sama. Aga ma tahtsingi selle kohta nagu küsida, et seesama, see teie kategoriseerija, et kas see on selles mõttes nii-öelda iseõppiv, et ma ühe korra teen käsitsi, pean ise määratlema, et näed, et, et kohvi on mul see kategooria ja, ja, ja üür on mul see kategooria. Ja siis ta edasi suudab juba ise selle pealt nagu tegutseda. Noh, ma võin joosta ka mingit laudu sisse ja, ja, ja midagi muud, mis mul on oma toote jaoks vajalik, on ju, et noh, et kuidas sellesama selle teie kategoriseerija nii-öelda õpetamine käib, et kuidas teie. Ma leedan seal mingi machine learning algoritm kindlasti, et oleks viimase päeva popp, on ju, et kuidas selle nagu õpetamine käib?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]