Restart läheb edasi ja räägime pangandusest ja noh, viimane plokk on ikka, tasub tulevikust rääkida. Iga kord, kui ma sõidan mõnest pangavoonest Tallinnas mööda, Swedist või, või ka teie omast seal südalinnas, siis ma vaatan neid maju ja mina, kes ma ei ole pangandusinimene, ma lihtsalt ei saa aru, mida need inimesed seal majas teevad. Et millega need kõik need ruumid täidetakse, need on mega suured majad ja sinna läheb sadu ja sadu inimesi sisse ja, ja ma mõtlen, et aga, et ainuke asi, mida mina ju tahan, on see, et mul on noh, et. Üks arvuti, kus on kirjas, et palju mul seal raha on arvel ja et noh, siis kui ma sealt midagi liigutan sisse-välja, et, et siis see andmebaaside rida nagu kajastuks. Ja mulle tundub nii loogiline, et kui me alustasime saadet sellega, et noh, ilma arvutita panka ei tee, et kõik ongi arvutis, et äkki, äkki saab teha siis panka, kus ei olegi inimesi, et ongi ainult arvutid ja noh, võib-olla üks-kaks inimest, kes seda värki haldavad. Ja et noh, kõiki maailma teenuseid ei pea ka võib-olla see pank pakkuma ja, ja siit me jõuame fintech'ideni ilmselt siis välja, kes, kes osa seda, sellest nagu üritavad teha. Ja ma kas kuu või kaks tagasi kirjutasin Facebooki oma seinale, kus on palju väärikaid lugejaid. Et palun seletage mulle ära, mida need fintech'id teevad, et kas minul, sellise tavalise erakliendina, et noh, milline. Millise fintech'i kliendiks mul on mõtet minna, et võtan sealt selle maksekaardi, on ju, saan oma äpi, et mis minu jaoks muutub. Võrreldes tänase päevaga ja siis alguses oli pikk vaikus ja siis hakkasid tilkuma sinna ükshaaval inimesed, kes ütlesid, et ei, midagi ei muutu. Kõik on täpselt samamoodi, et sul ei ole mõtet minna. Kas on siis niimoodi, et ei muutu midagi ja et seda majatäisi väga kalleid inimesi ei saa asendada ühe arvutiga ja kõik läheb samamoodi edasi?
Ma nüüd naljaga pooleks ütlen sellise väite, et Fintech on konverter, mis muudab investorite raha odavamaks pangateenuseks. Aga see on naljaga pooleks öeldud, eks ole. Seal on teatud nagu tõetera sees, võib-olla see Fintech, Fintechi nii-öelda kasvumudel, kogu start-up'i kasvumudel on hoopis teistsugune kui börsipanga kasvumudel, et noh, sa käitud täiesti erinevalt. Nii oma teenuste hinnapakkumisel, nii võib-olla turu hõivamisel ja see lähtub täitsa erinevatest printsiipidest, aga, aga ma arvan, fintechid on. On kindlasti üliolulised, muutmaks teenuseid tavatarbijale kättesaadavamaks.
ülekandemaht sõltub kliendi tuvastamise ulatusest, ehk siis, kui sa tahad kõrgemaid ülekande limiite saada, siis sa pead ennast rohkem nii-öelda avama fintech'iks ja see on üldiselt pigem levinud fintech'ide lähenemine, et, et mida kõrgemaid mahte, seda tahad, seda. Täpsemalt ja detailsemalt pead sa enda kohta infot jagama.
Euroopa Liidus on nüüd uus regulatsioon, et pangad peavad pakkuma oma platvormi ja teenuseid siis fintech'i sektorile, nii-öelda kasutamiseks. Mida see endaga kaasa toob üldse?
No see kindlasti toob kaasa selle, et panganduse võrk, eriti kõik maksete näol ja konto väljavõtte näol ennekõike, muutub nii-öelda kolmandatele ettevõtetele, ehk siis fintech'idele, teenusepakkujatele kättesaadavaks. Ja võib-olla minu arvates kõige olulisem mõju on see, et, et krediidi andmine mittepangana toimetaval ettevõttel muutub lihtsamaks, sellepärast ta saab konto informatsiooni kliendi kohta küsida teistest pankadest või nii-öelda kliendi mandaadil. Ma arvan, teatud määral läheb põnevamaks ja huvitavamaks jaemaksete turg, ehk näiteks, kui Amazon otsustab, et ta hakkab pakkuma siis uue pangandus või maksete regulatsiooni alusel teenust. Siis ta saab kliendimandaadi alusel jälle ise kliendi kontolt raha võtta. Et ei pea kasutama selleks näiteks otsekorraldust, mis siis on täna levinud praktika, et ma arvan, see muudab päris palju. Võib-olla mu skeptisism on selles küsimuses seotud pankade kaasatulemisega kogu sellele infrastruktuuri muudatusele, et see eeldab ikkagi väga tänapäevaseid API lahendusi, tehnoloogilist platvormi. Mis kindlasti kõikidel pankadel ei ole sarnane, ehk võib-olla see mõju ja see positiivne mõju sellest regulatsiooni muudatusest ei jõua nii kiiresti tarbijani, kui me tegelikult võib-olla tahaks näha.
Eks, kui me e-lennundussaates rääkisime sellest, et meil siin lennundusekspert ennustas, et. Et lähima kümne-viieteist aasta jooksul jätkuvalt lend Londonist New Yorki võtab seitse tundi, et ta ei lähe kiiremaks, et siin ei ole praegu nagu noh, hüppelist lahendust näha. Siis hoolimata fintech'i tohutust buumist ja investorite soovis sinna raha panna ja nii edasi. Teenused, teenuste hinnad üksikutes kohtades kindlasti muutuvad, aga sellist nagu dramaatilist või drastilist muutust, kuidas üldse see kogu see. Finantssektor nagu toimib täna, mis alustada toimib ja nii edasi, selle muutumist sa lähima kümne aasta jooksul ei näe.
Ma näen seda läbi selle, et nagu täna on võimalik sul kasutada pangateenuseid Manishi kaudu, number kakskümmend kuus kaudu, Revoluti kaudu. Mitte ainult siis võib-olla kohapealsete pankade kaudu, see muutus kindlasti toimub, kliendivalik on hoopis midagi muud. Ja kümne aasta jooksul. Muutub pangandus palju mugavamaks klientidele, palju kontekstuaalsemaks ja selles mugavaks ja kontekstuaalsemaks muutumise juures kindlasti on eesrindlikud nii-öelda need fintech pangad. Fintechid, aga selge on see, et nii-öelda see olemasoleva pangandusmaastik peab kaasa liikuma väga kiiresti.
See võib olla üks selliseid asju, aga ma arvan, väga palju tekib ka sellest esmasest valikust, millised pangateenused sa kasutama hakkad ja, ja pangandus, pangandus on üldiselt, vähemalt mulle tundub nagu selline valdkond, kus. Väga sageli pangateenust ei vahetata, teenusepakkujat ei vahetata. LHV-s, et meil on küll nagu väga positiivne ja, ja, ja hea kliendivool iga kuu, et kuskil kaks pool tuhat klienti Eestis vahetavat panka tulevad meile kontot avama. Aga, aga see ei ole kindlasti see soov, millega sa hommikul ärkad üles, et oh, ma olen nüüd vahetanud panka. Aga, kui see nii-öelda äpipank või fintech pank on parem turundusega, on rohkem sulle lähedal, tal on võrguefekt selles samas grupis inimestes, inimeste hulgas, kus sa ise liigud. Siis sa võib-olla, sa alustadki oma esimest pangasuhet hoopis Manisiga. Ja, ja kui moniis tuleb turule lisaks nii-öelda arveldusarvel ja kaardile tulevikus ka krediiditoodetega, võib-olla ka investeerimistoodetega. Siis, mille pärast see peaks minema üldse kusagil teist panga, pangakontot ja, ja, ja pangasuhet looma, et?
Aga no nüüd sa räägid järgmisest põlvkonnast, et kui minul juba on, eks ole, konto, ma ei tea, kahes või kolmes Eesti pangas, et noh, siis ühte fintech'i sinna täpselt samasuguse maksekaardiga kõrvale võtta, no ma ei, ma isegi ei kujuta ette, mis asi see peaks olema.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]