Ma võib-olla alustaksin, alustaksin veel, veel laiemalt, et kui võib-olla see Estcoin oli siis jäämäe veepealne tipp ja kui see keskmine, keskmine osa on siis see. Nišelcoin ohvering teema, siis ma ütleks, et see jäämäe kõige, kõige, kõige olulisem ja. Ja potentsiaalnekem osa on just plokiahela tehnoloogia, ehk blockchain, et see on see tegelikult, mille tehnoloogia, mis võimaldab üles ehitada väga võimsaid taristuid turvaliselt. Ja, ja rahandusministeeriumi seisukohalt just me vaatame, hindame seda, kas see plokiahela tehnoloogia võiks olla midagi. Mida võiks tulevikus rakendada ka finantsturgude regulatsioonis. Ja seda ei tee mitte ainult Eesti, vaid ka laiemalt teised regioonid, teised riigid. Näiteks Euroopa Komisjon plaanib tulla ka järgmise aasta esimesel poolel välja. Uute ettepanekutega, kus nad ütlevad välja, mida ja kuidas nad tegelikult selles vallas reguleerima hakkavad. Et kuidas, kuidas see ühisrahastamine, mis on sellega seotud ja laiemalt raha kaasamine võiks, võiks blockchain'si tehnoloogia all töötada. Nii et, nii et ma arvan, et, et see on see koht, kuhu, kuhu rahandusministeerium eelkõige tähelepanu pöörab.
No teie juttu kuulates ma saan aru, mul tekib tunne, et, et sellest blockchain'ist või plokiahelast ja kõigist nendest coin'idest ja token'itest ja kõigest sellest. Et sellest oodatakse nagu vähemalt sama suurt muutust võib-olla kui, kui, kui ma ei tea, kui terve internet, mis maailma tõi või. Et ta, et tal on nagu potentsiaal pöörata pea peale mingisugused asjad, mis meil on ühiskonnas olnud aastakümneid hästi harjumuspärased, ma ei tea, nagu näiteks pangandus või nagu näiteks, ma ei tea, mingid. Finantsturud ja nagu kogu finantsmaailmad, on see nii või?
Tegelikult on see juba juhtunud, et kui me vaatame riskikapitali kaudu raha tõstmist ja me vaatame ICO-sid, ehk siis seda initial cone offering. Siis väga suur osa on juba ICO-desse kolinud ja ma arvan, et seda annab võrrelda võib-olla natuke nagu arusaadavamalt, näiteid tuua. Sellega, kuidas Uber ja Taxify kaotas ära kiisu seal, kes telefonile vastab, et täpselt samamoodi on siin võimalik. Kui me räägime konkreetselt väärtpaberitest, on võimalik ka väärtpaberite keskregistrid ära kaotada, sellepärast et plokiahela tehnoloogia võimaldab sedasama usaldust. Ta ongi Trust Technology, et sedasama usaldust, ilma et peab olema mingisugune, kas nüüd riiklik või, või, või poolriiklik organ. Kes peab seda registrit, sest iseenesest tagantjärgi plokiahelas ei ole võimalik midagi välja võtta selliselt või midagi muuta, et, et see ei, ei tule välja ja see ongi kõige olulisem selle tehnoloogia juures.
Restart on eetris tagasi, me räägime täna, ma nüüd enam ei teagi, millest, Estcoinist ikkagi suures plaanis, aga põhimõtteliselt ka sellest, et kuidas riik saaks, peaks ja võiks ära kasutama neid uusi tehnoloogiaid nagu plokiahel ja, ja kõik muud. Külas on Kaspar Korjus, Dmitrija Korov ja Hardo Viki-Ingar. Dmitri, ma tahaksin su käest küsida, et kas ikkagi üks riik saab nii sogasesse seltskonda? Kuidagi oma, oma riigi sellise autoriteedi õla alla panna, minna sinna mängu sisse täna, kus me ei tea, kas see koosneb, kas see maailm koosneb ainult petturitest ja, või, või mis seal üldse toimub?
Ma, ma, ma võtaksin võib-olla seda selle olukorraga, et meil on jõgi ja meil on kaks kallast. Ühel pool on siis see, see ikomaailm, kus toimub järjest järjest suurenev see raha kaasamine. Ja, ja teisele poole jõge on maha jäänud siis kogu meie, kogu meie regulatsioon, mis puudutab kõiki investor kaitsjaid, nende kaitsjaid, kes, kes raha kaasavad ja nii edasi. Ja, ja riigi ülesanne olekski siis ehitada see sild, et mis võimaldaks nii-öelda nagu seda, seda regulatsiooni ja seda ICO maailma omavahel, omavahel lõimida. Ja, ja siin on ka näited juba Euroopa Liidust, näiteks Prantsusmaa tuli, tuli välja kaheksandal detsembril, sellel aastal uue regulatsiooniga. Mis, mis lubab teatud väärtpabereid siis ametlikult plokijahelatehnoloogias kaudu siis kaubelda. Nii et, nii et see on see valdkond, kus, kus paljud, paljud riigid ja ma arvaksin, et Euroopa Liit tervikuna järjest rohkem mõtleb.
Tegemist on. Tehnoloogiaga ja keerukaks teeb jällegi see, et kuidas seda rakendada, et on olemas avalikke plokke, plokiahelaid, privaatseid plokiahelaid. Mis on plokiahela idee, on lihtsalt selles, et see võimaldab läbipaistvaid tehinguid. Ja ei saa, seda ei saa võltsida. Nüüd see, kuidas see rakendatakse, see saab väga ebaturvaliselt rakendada, nagu me maailmast teame, Dao näiteks, kus oli valesti kirjutatud üks nende nimetatud tark leping, ehk siis rida koodi. Mis võimaldas kõik raha välja võtta sealt, ehk et tehnoloogia ise ei saa jälle öelda, kas on turvaline või mitte, vaid see, kuidas me selle üles ehitame.
Põhimõte on ilus, mis on plokiahel. Matemaatika on ilus, plokiahel on ilus, see, kuidas Uber ja Taxify võtavad vahemehi ära, on ilus. See, kuidas plokiahel võib võtta väärtpaber vahetamisel vahemehi ära, on ilus, sest ta teeb likviidseks turu, ta teeb usaldusväärsemaks, ta teeb läbipaistlemaks. Aga seda tuleb läbi mõeldes jah, ja riske kaotades, kuidas seda juurutada, aga tehnoloogia ise on tegelikult ilus.
Ma saan aru, mis enne kui küsimuse taga on, et me teame, et Bitcoin on suuresti ju üles ehitatud sellele plokiahelale, kus enamus ressurssid tuleb tegelikult Hiinast. Vähemalt see oli viimane teadmine ja, ja see on väga elektrimahukas. Mainimine nagu jah, või, või siis nende coin'ide kaevandamine. Ja, ja paratamatult maailmas on küsitud mitu korda, et mis siis juhtub, kui Hiina otsustab selle europildingu välja lülitada, et, et, et mis siis juhtub. Aga jällegi, nagu neid plokiahala tehnoloogiaid on palju ja näiteks üks algatus, millega ma väga loodan, Eesti liitub ka. On Luksemburgi valitsuse algatus selline PPP, ehk siis avalik ja, ja erasektori koostöö. Kus luuaksegi selline pool ametlik, pool, pool reguleeritud plokiahel, ehk siis ühel Euroopa Liidu liikmesriigil, kes oma regulatsiooni ka tagab. Et, et see on nii-öelda aus tehnoloogia, on võimalik, võimalike probleemide korral koheselt sekkuda. Nii et, et seal on väga paljud riigid oodatud, seal on big four, ehk siis suured audiitorbürood kaasatud. Nii et ka Eestil oleks võimalik liituda sellega, ma praegu ei tea, mis seisus me oleme, selleks, et olla veendunud, et selliseid rubilniku riskid ei realiseeru.
No kui ma tulen korra veel selle Bitcoin juurde tagasi, eks ole, et siis noh, me räägime täna siin riigiregulatsioon, turvalisus, usaldust ja kasutate selliseid sõnu. Noh, seda, seda tehnoloogiat ju, kogu seda blockchain'i tehnoloogiat ärakasutavatest nähtustest, Bitcoin on kõige tuntum, eks ole, et paljude inimeste jaoks Bitcoin võrdub blockchain'i ja vastupidi. Vähemasti tavakuulajate jaoks meil, et küsimus on nüüd selles, et, et kas, kas. Kogu see maailm, kogu see plokiahel ja kõik see ei olegi just üles ehitatud sellele, et pole vaja mingeid riike, pole vaja mingeid regulatsioone, me ei tahagi mingit sekkumist, me ei tahagi, et. Et keegi teaks, mis me siin teeme, et kas keegi saab üldse sinna sisse riigina?
Jah, ja väga palju sellepärast ka Bitcoinid ja esimesed IQ-d ongi nii suureks läinud, et seda saab hallil alal teha. Aga ma tahaks tulla tagasi suuremale pildile, et me ei saa öelda, et ühte tehnoloogiat ei saa riik kasutada või on ainult kasulik kellegi teisel, sest tehnoloogiat saab kasutada kõik, igaüks leiab oma niši, kuidas ta on parem. Ja ärme tee üllatust, et ploki ajal Eestis on midagi uut, CarTime kasutab ploki ajal tehnoloogiat ammu juba, et kõik X-tee. Tehinguid valideerida, neid plokiahelasse panna, mitte andmeid siis, aga see hash nõndanimetatud tehingust, mis tõstab usaldusväärsust, mitte keegi ei saa seda tehingut tagasi võtta, keegi ei saa mu andmeid muuta, tervise registris näiteks. Ja see plokiahel ise on juba ka Eestis päris ammu olnud kasutuses.
Mina ütleks niimoodi, et, et kes kuulab meilt järelkuulamisest, siis olge nii lahked ja, ja kui te arvate, et, et Bitcoin võrdub plokiahela ja plokiahela võrdub Bitcoin, siis pange palun pausile ja minge Google'isse ja, ja vaadake nagu, mis on Bitcoin ja mis plokiahal, see on äärmiselt oluline, et, et seda. Vahet suudaksid inimesed teha. Ja tõepoolest, Carttime, kes on üks maailma liidreid, käibe järgi selle plokiahela tehnoloogia pakkumises, on Eesti ettevõte. Ja Eesti riiklike teenuste osas on väga palju seda plokiahelat kasutatud ja ma tegelikult turvalisuse osas ei kujuta ette, kuidas saaks mingi muu tehnoloogiaga, praegu olemasoleva tehnoloogia, võrdselt turvalisust pakkuda. Aga paraku nii on, et Bitcoini hirmud, Bitcoini riskid on võib-olla natuke nagu ära lörtsinud ka neid perspektiive, et, et kus saab seda kasutada. Ja, ja selles mõttes me näeme ka Eestis seda niinimetatud token est'i, mis. Tuli välja alles, alles hiljuti, et justkui oleks riigi poolt juba välja lastud selline krüptoraha, mis on riigi garanteeritud, ei ole, seda pole olemas.
Kas me võime nagu öelda, et? Et kui plokiahel on, ma ei tea, maanteed, siis Bitcoin on sellest nagu üks Tallinn-Tartu maantee lihtsalt. Näiteks või mingid, ma ei tea, et kui, kui, kui plokiahel on suur kaubamaja, siis Bitcoin on üks kurgimüüja seal.
Ei, seda tuleks analüüsida, ma ei tea, kuidas seda plokiahelat seal rakendada, näiteks kuidas, mis nüüd log kasutanud, nii et sinna ei ole jõudnud arutelu.
Väga hea küsimus, siis kui ma olen käinud Hollandis ja nagu teistes riikides, mitmed aastad tagasi olid peaministritasemetel blockchain ja nõndanimetatud jutud ja arutelud ja workshop'id ja kõik. Ja Eestisse on kuidagi rong millegipärast maha jäänud. Ja regulatsioonid kunagi ammu jäid maha ja meil on negatiivset juhtumit ka ühe hollandlasega, kes tegi ptc.ee domeeni ja kõigi selle jamaga. Ja siis, ja siis see arutelu ei olegi see jõudnud, et tegelikult mul on hea meel, et esimest korda aga ma ei taha nimesid nimetada, aga väga tähtsad inimesed guugeldavad, mis on plokiahel.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]