@ RESTART // 2022.01.19
geenius_restart_0073.mp3
KUUPÄEV
2022-01-19
PIKKUS
51m 16s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates selgitatakse algajatele krüptomaailma põhitõdesid, alates rahakottide kasutamisest kuni börside ja investeerimisstrateegiateni. Külaline Evald-Hannes Kree tutvustab Piixpay teenust, mis võimaldab kaupmeestel krüptorahas makseid vastu võtta ja eraisikutel krüptot eurodeks vahetada.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Mitmes Restardi saates järjest on üles kerkinud mure, et ühel saatejuhil ei olegi veel krüptorahakotti. Tänases saates räägimegi sellest, kuidas krüptomaailmas esimesed sammud teha, kuidas osta-müüa, milliseid teenuseid kasutada ja mis selle kõige mõte on. Külas on ettevõtte Piixpay asutaja ja juht Evald-Hannes Kree, kes räägib ka sellest, mis asi on Piixpay, mida nemad krüptomaailmas pakuvad ja kuidas ettevõte viimasel ajal kõvasti kasvama on hakanud. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.19.01 Restart: Praktiline teejuht krüptomaailmas alustajale
Siis peame arvestama ka sellega, mis on nagu suure pildi huvid, ehk siis ütleme nii, et ega neid kaikaid endaga sinna kodaratesse palju rohkem kui, kui näiteks interneti puhul oli, eks, et aga. Ma ütlen sulle ausalt, Henrik, et näiteks kaks tuhat seitse, mul oli täielik koblakas pilveteemast. Ma mõtlesin, kaua võib jahuda sellest pilvest, on ju, me saame kõik aru, miks see vajalik on, on ju, et noh, et teeme ärasi lõpuks, on ju, ja. Ja ütleme niimoodi, et, et kui sa küsisid kaks tuhat seitse, et too mulle mõni nagu, nagu vähegi töötav pilvenäide, siis nagu noh, suu oli vett täis ikkagi kõigil, kuigi sellest jahuti juba kaks tuhat kaks, kaks tuhat kolm ja nii edasi, onju. Et kaks tuhat seitse noh, mitte mingit nagu normaalset pilvenäidet veel ei olnud, eks, et noh, eks praegu väidab tagantjärgi, et oli küll, et noh, et ärge valetage, onju. Me räägime juba korralikust pilvemaailmast, võib-olla kaks tuhat kaheksateist, üheksateist hakkas nagu noh, tõesti nii-öelda enam
No mina sain igatahes täitsa pilvemaitse suhu, siis ma mäletan, me tegime ajakirja Digi ja siis me läksime üle Google Docsile. Ja ma ei tea, kas Eestis veel oli, no kohe, nii kui ta välja tuli, me läksime kohe üle ja üleöö tekkis see, et igasugune failide, attached'idega saatmine jäi ära, igasugune back-up'imine jäi ära, on ju. Või mured selle kohta, et kust see fail on, ega ta kaduma ei lähe, kelle käes on viimane, kõik kooskirjutamised, noh, et meie jaoks oli. See oli ju sada protsenti pilve, nii-öelda pilvekasu lahendus ja ma, ma ei mäleta tõesti peast, mis aastal ta tuli, aga ta oli kindlasti enne kahe tuhande kümnendat, ma olen küll enam-vähem kindel. Et, et seal ikkagi noh, ta vaikselt ju ikkagi oli ja.
Ongi, kogu see massi jõuab ta ikkagi nagu kümme-viisteist aastat hiljem, on ju, et. Eesti riik pani ka esimese suurema saidi, milleks oli visit Estonia, pani Amazoni pilve kaks tuhat üheksa, on ju. Millal järgmine läks, seda ei oska keegi enam öelda, on ju, et noh, et, et kas üldse on läinud.