Ja, et jah, ta on, ta on keskmine, ma ütleks, et näiteks Inglismaa on oluliselt lihtsam. Ja seal ei ole neid piiranguid, seda kolme aasta piirangut, eks ole, mis meil on, et. Kui sa esimese kolme aasta jooksul lahkud ettevõttest ja pead siis realiseerima või välja ostma oma optsioonid. Sellisel juhul sa pead täna erisoodustusmaksu maksma, eks ole. Et Inglismaal seda ei ole ja, ja kui ma tegin jällegi, et Bolti näitel, kuna me ka andsime välja kõikidele töötajatele optsioone ja ma viisin sisse selle optsiooni programmi ja, ja tegin kogu selle optsioonide noh, kaardistamise ja, ja, ja ka tööriistade rakendamise läbi. Siis seal ka selgus, et noh, ta oli umbes nii, et kolmandikus riikides on ääretult kõrged maksud, et need maksud on siis seal nelikümmend, viiskümmend või isegi kuuskümmend protsenti, Prantsusmaal näiteks sada protsenti. Kui sa oled juba teatud suuruses ettevõtte, tahad seda optsiooniprogrammi teha, eks ole. Ja, ja kus on nagu siis ka neid piiranguid rohkem või et sa pead näiteks kuskil täiendavalt registreerima ennast mõnes riiklikus organisatsioonis, kui sa annad neid välja. Ja, ja, ja teatud riikides oli see palju lihtsam, kus ta ei ole nagu eriti reguleeritud, kus on reguleeritud ainult juhul, kui sa oled börsiettevõte. Et kui sa ei ole börsiettevõte, kui sa ei ole annoteeritud, sa oled lihtsalt üks väike firma, kes tahab anda välja optsioone, siis, siis ainukene, mida sa pead, mida töötaja teeb, on see, et kui ta lõpuks maha müüb siis oma osakud, mille ta on välja ostnud, siis ta maksab tulumaksu, eks ole. Aga paljudes riikides oli see juba, juba sellel hetkel, kui, kui töötaja välja ostab, ta ei ole realiseerinud, aga ta lihtsalt saab välja osta oma osakud. Juba sellel hetkel rakenduvad tegelikult mingid teatud maksud, mis Eestis võib-olla on kõik tööandja poole pool, aga näiteks noh, tuua võrdluseks, et mõned sellised tervisekindlustus siis noh, pensioniga seotud sotsiaalkindlustusmaksud, eks ole, seal võivad olla veel mingisugused sellised tööandja maksud näiteks. Mis, mis on nagu lükatatud pooleldi töötaja poole ja pooleldi on tööandja poole pool, siis need näiteks tuleb tasuda kohe, kui töötaja välja ostab. Et neid riike oli ka terve rida, mis jällegi teeb tööandja jaoks selle keerulisemaks.
Ja ma arvan küll, et, et eks ta niimoodi on ja, ja noh, väga paljud nendest seadustanduse taustadest tulevad siiski noh, ka nii-öelda ametiühingute poolt, eks ole, mis Eestis tegelikult katavad väga väikest hulka töötajaid. Et ametiühingutesse kuulub täna Eestis umbes kolm protsenti töötajaid. Aga, aga nagu see, see noh, see tööstuse taust ja selline see taust, eks ta on tulnud kaasa ja, ja siiski noh, ka see, see, see ametiühingute pool mõjutab väga palju Euroopa Liidu seadusandlust. Kus teistes riikides on võib-olla see ametiühingute roll teistsugune olnud, eks ole. Et seal noh, see, see, see muutus, mis on terves ühiskonnas toimunud, kus terves ühiskonnas tööd on läinud rohkem sinna teadusmajanduse poole ja mitte ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopa riikides, et see ei ole lihtsalt ka järgi jõudnud, eks ole, see on nagu üks põhjus. Ja kui nüüd mõtleme, võib-olla me ei mõtle, miks need asjad nii on, aga kuhu me tahaksime jõuda, eks ole, siis noh, tegelikult võiks olla nii, et kui sa oled üks väga pisikene ettevõte, kellel on seal paar töötajat, eks ole, et sul ongi võib-olla üks kuni viis töötajat või miks ka mitte kümme töötajat. Et näiteks jällegi, et nii Inglismaal kui USAs on ja mõnedes teistes riikides ka on väga suured lihtsustused, kui sul ei ole alla viie tööd, kui sul ei ole üle viie töötaja või kui sul ei ole üle üle kümne töötaja, et su regulatsioon on absoluutselt minimaalne sellisel juhul. Ja noh, ongi see, et, et just nagu alustavale ettevõttele teha asi väga lihtsaks ja, ja mitte koormata neid igasuguste erinevate probleemidega, eks ole. Ja, ja noh, tegelikult võiks ju olla, et kui, kui nagunii kõikidel inimestel, kes, kes töötavad kuvariga, peab olema see eeskiri või näiteks kas või need vaimse tervise teemad, mis, mis ka on nagu kõigil ju, eks ole. Siis noh, võiks ju olla nagu üldine mingi riiklik asi, et, et on üks üldine riiklik, riiklik lehekülg, kus sa saad neid lugeda ja, ja kus sa saad ise, ma olen töötaja, ma registreerin ennast ära, tuleb sulle Eesti kiri. Loed selle läbi, ütled ahah, eks ole, iga aasta tuleb meelde tuletust, kuule, loe veel üks kord heaks juhuks. Et noh, et seda võiks nagu riigi poolt hästi palju lihtsamaks teha või näiteks ka ma ju viitasin sellele, et mitte, mitmed inimesed täna saavad ka välismaalt palka. Ja jällegi, et noh, sul, kui sul ei ole see nagu pidev ja suuremahuline, siis on välisettevõttel on hästi ebamugav tegelikult hakata siin ennast tööandjaks registreerima või siis siia tütarettevõtet looma, sellepärast et võib-olla tal on siin paar inimest, keda ta kasutab mingisuguse teatud koormusega, eks ole. Ja kahjuks sul ei ole nagu teisi variante väga palju, et ka, et noh, võiks ju olla nii nagu tehti lihtsustus maksude äramaksmisel, kui üks eraisik ostab teiselt eraisikult teenust. Siis, siis see on täna lihtsustatud, et sul on võimalik teha see ettevõtluskonto, eks ole. Aga see ettevõtluskonto ei hõlma nagu ettevõtte töötaja, töötaja teenuseid. Siis noh, seal võiks ka teha sellised lihtsustused, mõelda selle peale, et, et kuidas saaks seda teha nii, et see oleks võimalikult lihtne, aga noh, riik saaks ikkagi oma maksud nagu kätte, eks ole.