Ja, Supplyne on meie poolt loodav uus tarneahela protokoll. Juba ammuik, see on ilmselt keeruline, aga laias laastus me loome uut plokiahelat, mis on suunatud selleks, et erinevaid tarneahela andmeid efektiivsemalt ja samal ajal siis ka privaatsust säilitades saaks avalikus plokiahelas liigutada.
Mis see plokiahel siia puutub, vabandust, ma üritan kuulata aru saada, et see kõik on nagu normaalne, mis te räägite, aga mis see plokiahel, kuidas see?
Plokiahel tuleb mängu sellest, et me kõigepealt tekitame eraldi uut tüüpi info liigutamise standardi digitaalse teisiku näol. Mis on siis selline faili tüüp, mis liigub meie plokiahelas, kuhu saavad erinevad osapooled sisse kirjutada erinevaid andmeid, seal on konkreetsed lugeja õigused, konkreetsed kirjutamise õigused. Ja lähtuvalt sellest on meil võimalik panna need ettevõtted omavahel ühtselt infot liigutama, selliselt, et seal vahepeal ei ole ühtegi kolmandat osapoolt, kes konkreetselt kontrolliks seda protsessi. Või, et neil ei oleks otsest hirmu, et keegi neljas, kes ei peaks infot nägema, saaks seda lugeda.
See on väga hea näide, see on väga hea näide, sest et eriti Aasiast tuleva, tuleva kaubanduse puhul seda liidestust üldjuhul ei ole ja, ja selles mõttes ongi niimoodi, et tulevad füüsilised pakid, paki peal on aadress ja siis nii-öelda last moeli ettevõte ehk siis Omniva või Etella peab need oma. Käsitsipiltlikult öeldes andmed sisse toksima, ehk siis supleeni loogika on see ikkagi, et ostja ja müüja vahel tehakse omavahel nii-öelda plokiahel või nii, nii-öelda plokiahela paar ja omavahel liigutatakse.
No võib-olla selles mõttes eestlasel on natukene jah, nagu paha seda plokiahelat seletada, sest eestlane on digiallkirjaga väga harjunud ja tegelikult nagu teab, mis see siis on. Aga, aga võtame siis sellise nagu loogika, et, et meil on, meil on see digitaalne kaksik, mis, mille me kirjutame plokiahelasse, mis on vabalt nagu ligipääsetav osapooltele. Ja selles on olemas viited digialkirjastatud, allkirjastatud konteinerile, kus on kogu sensitiivne data, on nii-öelda luku taga eraldi failis, see on küll nii-öelda plokiahela tehniliselt, on eraldi Parachain, mis on kahe ettevõtte vahel loodud ja samamoodi detsentraliseeritud, aga. Põhimõte on see, et andmed ei liigu mitte ühest ettevõttest teise, vaid andmed salvestatakse plokiahelasse ja neid saab lugeda ainult selleks õigustatud isik.
Esimene kõige lihtsam teenus, mis sinna tuleb peale arendada, on siis eraldi suhtlemistööriist, mille kaudu needsamad e-kaupmehed või logistikaettevõtted saaksid ilma oma tänast süsteemi ümber ehitamata hakata infot plokiahelasse kirjutama ja plokiahelast välja lugema. Teine väga oluline teenus on siis nii-öelda wallet või rahakott, kuhu sisse hakkavad kas salvestama või mille kaudu saab lugeda neid samu andmeid. Mille tulemusena üks väga lihtne asi, mis lõpptarbijale lõpuks saab tekkida, on see, et pärast seda, kui ta mingi tellimuse ära teostab. Jääb sinnasamasse wallet'isse talle kogu ajalugu kõikidest kaupadest, mida ta on kunagi tellinud, koos kõikide privaat, kõiksuguste garantiikirjate ja võib-olla isegi kasutusjuhenditega. Okei, see on üle arusaadav.
Aga no võib-olla seda peabki vaatama nagu selle, selle poole pealt, et, et kui me räägime nagu Web3-st või plokiahelast tervikuna, siis, siis mis ta on, ta ongi suurt detsentraliseeritud süsteemide vastukaal. Nii-öelda piltlikult öeldes ju ka, kui me räägime metaversist, võimalikust metaversist, siis see on ju Facebooki noh, nii-öelda killer, killer äpp põhimõtteliselt täpselt samamoodi. Mida
Ma siiski, ma siiski tooksin nagu plokiahela rakenduse number üks, Bitcoini tooksid praegu lauale, mis, mis nagu teadlikult on ka ilmselt oma, oma selle sellise käilakuju nii-öelda ära kaotanud.
Et selles mõttes on ju just täpselt, see on nagu väga hea näide ja, ja minu vaatest ka nagu eestlased on plokiahelas käitunud juba kakskümmend aastat nagu käitunud oma digikonteineriga ja see on veel, veel nagu edasiarendus plokiahelas, sest Eesti, Eesti on lisanud sinna ka isikutuvastuse plokiahelast tegelikult isikutuvastust. Ei ole, on wallet'i või rahakoti tuvastus, et selles mõttes see nüüd sõltub, eks ole, erinevatest nagu teenustest, kas see isik seal taga, taga tuvastatakse või mitte, aga, aga tuvastajaks on ikkagi nagu nii-öelda wallet ainult.
Ja, et kui me nüüd vaatame seda fungible token'it on maailmas, siis seal on tavaliselt räägitud kolmest asjast, et sul on. Stablecoin'id, siis utility ja nii-öelda siis osaluse security põhised token'id. Mis siis ongi, et kas hind kunagi ei muutu või, et see on suunatud mingisuguse plokiahela teenuse run'imiseks ja kasutamiseks või siis see, et ta on seotud otse selle osalusprotsendiga. Samamoodi ka NFT-des, sul on need NFT-d, mis ongi puhtalt, vaatame siis security'd, et sa ostad ja müüd neid ja loodad sealt raha saada. Ja sul on need, millel on siis mingisugune kasutuskoht, nii-öelda utility NFT-d. Mis võibki olla siis, kas hästi lihtsalt võttes seesama logistika sisene NFT või siis mingi NFT, mis annab sulle mingit ligipääsu või midagi kolmandat.
Siin ongi kaks peamist asja, mis, mis ma ise näen. A, meil ongi vaja veelgi rohkem selliseid privaatsust hoidvaid plokiahelaid, mis võimaldavad sul päriselt kontrollida, kes saab ja millele saab ligipääsu. Ja teine asi on see, et me räägime kogu Web3 maailmast ja NFT-dest ja riigest muust hästi palju just eraisiku vaatepunktist. Aga tegelikult need kõige suuremad muutused toimuvad ettevõtete vahelistes suhetes infrastruktuuri tasemel, on see, mida vähemalt meie ise usume. Et kogu see NFT ja Web3 ja kõik muu saab päriselt siis kasutuse, kui me enam ei pea neid termineid kasutama ja see ongi see uus internet, mis on kõige, kõigi poolt kasutatav.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]