Kunagi siis oli küsimus sertifitseerimiskeskusel üldse Eesti riigil ja, ja pankadel, et kuidas siis populariseerida tegelikult ID-kaarti digitaalset kasutamist. Ja üks koht, mida leiti, kus on palju väikseid transaktsioone või makseid ja palju sularaha oli ühistransport, on ju, ja, ja Eestis ühistranspordis teadavasti sadu, sadu, sadu tuhandeid kasutajaid. Sellest tuli välja siis see ID-pileti projekt. Kus siis oli võimalik osta endale pilet ID-kaardi vastu ja väga kasutajasõbralik juba tol hetkel. Kui nutitelefonid olid veel päris kaugel, nutirakendusega kaugel, sai mobiiliga EVR-i kaudu endale piletit osta. Väga moodne ja see, see tegelikult loogika, kuidas seda piletit sai osta, oli kontopõhine loogika. Ehk siis seesama Eesti riigi token'iseerimine, ehk siis isikukood. Kus inimene on token, me kasutasime sedasama token'it, et verifitseerida siis pileteid. Hiljem me sama loogika alusel hakkasime juurutama siis piletisüsteeme, millele me tutvustasime ka riistvara. Tutvustasime inspektor seadmeid ja tarkvara müügiportaale ja nii edasi, aga lõime ikkagi kontopõhise loogika. Ehk siis me alati sidusime mingi token'iga selle pileti ja mitte konkreetselt füüsilise kaardiga. Ja meie ajalugu ongi sellest, et me tulime piletisüsteemidest, hakkasime siis kahe tuhande üheksandast arendama edasi tervik nii-öelda piletilahendusi. Nuputasime, kas laieneda enda Eestis, nuputasime, kas müüa kõiki pileteid Eestis, jõudsime tegelikult strateegiaga selles, et toimima vertikaal ja lähme rahvusvaheliseks. Ja rahvusvaheliseks minnes, esimene riik oli meil Rootsi, hakkasime me juurde arendama ka reaalaja infosüsteeme ja nii-öelda. Automated vehicle location süsteeme, ehk siis positsioneerima tegelikult busse. Vaatama, kas bussid on ajas, kas nad on ajast maas, sellist lihtsat monitooringut ja selle juurde hakkasime tegelikult arendama tulevikus ka. Dispetcher mooduleid, et kuidas dispetcherid tegelikult suunavad bussid liinidele, kuidas sõidukijuhid teavad, kus nad sõidavad ja nii edasi ja nii edasi. Ja tänaseks me oleme jõudnud nii kaugele, et meil on siis. Portfoolios võiks öelda baastoodetena piletisüsteemid, mis on väga-väga lai mõiste. Meil on reaalaja süsteemid, mis on väga-väga lai mõiste. Meil on maksesüsteemid, kontakti oma pangaardi payment gateway, mis on transpordisektoritele mõeldud. Ja meil on täiendavalt siis demand response, response'iv nii-öelda. Transpordilahendus, mis on siis nõudepõhine transpordilahendus, et need on meie täna baastooted, iga selle toote all on veel. Ma ütleks kümneid, kümneid alamtooteid on ju, alates VoIP kommunikatsioonist, juhi sõnumitest, häälteavitustest ja nii edasi, nii edasi. Aga me näeme ennast ikkagi sihuke mõnes mõttes nagu one stop shop transpordi operaatoritele ja transpordiametitele ja väga konkreetselt transpordi niššis, mobility's. Bussid, trammid, trollid, vajadusel metroo ja nii edasi, multimodal.
Ja, aga sa räägid token'ist, on ju, okei, Eesti-Rootsiga on lihtne, meil on siin isikult, tal isikukood, Rootsil on see BankID, on ju ja nii edasi, eks. Aga UK-s ei ole ju midagi sellist.