Ja ikka see no pakiautomaadid tegelikult terves maailmas need igal pool praegu pannakse ja, ja neid noh, tegijaid tuleb juurde ja konkurents läheb tihedaks, tihedamaks ja seal on see turg juba täielikult küps ja olemas. Ja Cleveron on juba noh, ütleme täiskasvanud ettevõte, kellel on oma tooted, oma, oma turud, omad kliendid. Aga nüüd see, see autonoomse sõiduki pool, et see on ikkagi täna alles selline startup, et kuhu on vaja ikkagi päris palju veel raha sisse panna, et ta jõuaks sellisele tootele, et ta, ta oleks kellelegi kasumlik ja, ja kuna me esimesed aastad tegime seda kõike siis Cleveroni kasumist ja, ja tulu nii-öelda rahavoost. Siis mingi hetk noh, leidsime, et see vajab kiiremat, kiiremat kasvu, see suund autonoomsed sõidukid on ka veidikene erinev, kui on ikkagi need põhipaki automaadid ja pakirobotid, et see on ikkagi. Suund sinna kaubikute turule minna ja, ja nende, nende osa hakata, hakata siis turult ära, ära võtma. Ja, ja nii me otsustasimegi, et jah, et viime selle eraldi ettevõtteks ja siis tuleb sinna raha kaasata ja, ja arendusse investeerida.
No esimene asi, kui me, me hakkasime seda üle nelja aasta tagasi Cleveronis arendama. Me nägime, et kui me ühe probleemi olime lahendanud pakiautomaatidega, lahendasime selle ära, et kaks inimest ei pea füüsiliselt ühel samal ajal kokku saama selleks, et paki üle anda. Me saime nüüd, et üks inimene paneb, kuller paneb ühel ajal, sina lähed hoopis teisel ajal järgi, see on siis nagu ajavabaduse. Ja järgmine samm on see, et tegelikult inimene eelistab kõige rohkema pakki kodust kätte saada või, või et talle tuuakse see kuhugile. Ja siis oli, et kuidas seda saaks teha nii, et seda ei pea tegema kullermasinaga, kullerautoga, kullerautoga, et. Et kui me võtame täna, kui kas või tellida, ma ei tea, mõnesaja grammine pitsa. Et siis selle kerge pitsa toob pooleteist tonnine suur rauakärakas, et see, see, see ei tundu üldse mõistlik, et seal peaks olema nagu alternatiiv. Ja kõigepealt mõtlesimegi, et, et meie ei hakka autot tegema, me hakkame seda arendust sinna peale tegema, et kui on autonoomne sõiduk, siis mis käpa me sinna peale paneme, kuidas me siis nagu neid pakke opereerime. Aga me jõudsime mingi hetk sinnamaale, et maailmas nagu keegi ei arendagi sellist, sellist masinat, sellist platvormi, kuhu seda peale ehitada. Ja, ja siis me võtsimegi selle väljakutse, et mis see oleks, kui me selle ise teeksime, et noh, et me oleme roboteid arendanud juba kümme aastat, see robotite kogemus on meil olemas ja, ja nii me jõudsimegi sinna, et me teeme ise selle platvormi, mille peale saab siis erinevaid, kas pakiautomaate või robotkäppasid või asju panna ja nüüd me oleme seda. Neli aastat arendanud, kaks aastat tagasi saime üldse Euroopas esimese ettevõttena saime loa, sõita mehitamata sõidukitega avalikel sõiduteedel. Ja, ja nüüd me oleme seda kaks aastat teinud ja saanud veel enesekindlust, et just see ongi nagu see, see tulevik. Kuhu me läheme, et jah, et võib-olla võrreldes siin mõnede teiste ettevõtetega, et meie esimene eesmärk selleks, et majanduslikult kasumikuks jõuda, ei ole see, et me peame suutma nii-öelda. Tasemele saeviis jõudma, et on täisautonoomne, et meil täiesti piisab, kui meil on üheksakümmend protsenti autonoomne. Ja erijuhtudel saab siis ikkagi teleoperaator selle üle võtta, ma ei tea, puutee peale kukkunud või liiklusõnnetus, sul on vaja liikluseeskirju rikkuda. Siis seda autonoomsele sõidukile selgest teha on ülikalis ja ülikulukas ja keeruline, et kui on probleem, siis operaator võtab ja. Ma ei tea, sõidab üle kõnnitee või üle pideva joone ja lahendab olukorra ja siis saab sõiduk ise autonoomselt edasi sõita.
Aga need sõidukid peavad siis sõitma, kas me räägime ikkagi maanteest või me räägime linnast?
et meie jaoks on seal. Algusest peale juba võtsime selle, et me läheme sõiduteedele, kus on väga selged liikluseeskirjad, sa pead neist kinni pidama ja neid on võimalik sõidukile selgeks õpetada. See, mis toimub kõnniteedel, kus on tõuksid ja, ja jalgrattad ja rulluisutajad ja, et seal nagu suuta ta autonoomselt panna, et seal on nii palju kaost, et selles, et me, me valisime sõidutee pluss sõiduteedel saab oluliselt kiiremini sõita, täna meil on nagu lubatud sõita kakskümmend viis kilomeetrit tunnis, noh, tehniliselt võime ka viiekümnega liigelda. Ja muidugi kolmas, et meile mahub sinna ikkagi oluliselt rohkem kaupa peale kui, kui sellele väikestele, mis sõidavad kõnniteedel.
Võib-olla need kohad, kus me kõige esimesena saame, kõige kasumlikumad on, on näiteks ongi südalinnad ja vana, vanalinn, et, et seal, seal on kakskümmend viis kilomeetrit väga suur kiirus, seal sõidetaksegi veel, veel aeglasemalt ja just need on need kohad. Kus sellised roheliseks pürgivad linnad tahavad saada kesklinnast välja neid suitsevaid ja suuri kaubikuid ja mürade tekitajaid ja siis meil on, ongi väiksem sõiduk. Kergem, ta ei paista nii palju silma ja. Ja eks me alustagi sellistest kesklinna ja südalinna piirkondadest ja noh, paljud linnad isegi ongi viinud oma kiirused sellistel tavatänavatel allapoole, allapoole seda viitekümmend ja ka elamurajoonid, partlites on ju ka hoovialad, kus on väga suured või noh, on kiirusepiirangud olemas, et.
Ta kaalub, tühi mass on tal kolmsada kilo. Et ja noh, sihuke sada, sada viiskümmend kilo on see, mis ta erinevaid asju ja rakendusi saab pea, peale panna. Et, et ta on noh, kui mopeed sõidukit võtta, siis suuruselt sinnakanti, et.
istub, täna istub Viljandis inimene, kes siis üle teleope, nii-öelda tal on roolgaasi ja kõike, ta näeb seda ja tema, tema seal sõidab. Et jah, me oleme sõitnud ka või eelmine nädal sõitsime näiteks. Toulousi linnapea juhtis masinat Toulousist kahe poole tuhande kilomeetri kauguselt ja auto oli Viljandis tegelikult niimoodi, et, et ja see on meil nagu välja arendatud, see teleoperaator, see ongi just selle jaoks, kui autonoomne, autonoomsel sõitmisel midagi juhtub, siis saab teleoperaatori üle võtta. Autonoomselt suudame me täna sõita kinnistel territooriumitel, seal, kus ei ole nagu teisi autosid ja liikluseeskirju, seal me suudame nagu sada protsenti. Nüüd järgmine, mida, mis see järgmine samm on, mida me teha plaanime, ongi see, et me õpetame sellele sõidukile siis läbi masinõppe see liikluseeskirju. Kuidas ta foori alati ära tunneb, kuidas ta inimesi üle, üle selle ülekäigu raja laseb, kuidas ta. Ma ei tea, peateel sõidul eesõigust annab ja kuidas ta ringteedel liikleb, et. Et praegu me saame kaardistada kõiki neid teekondi. Me võiksime linnas täna sõita sada protsenti autonoomselt, nii et me ei järgi, järgi riikluseeskirjus sisuliselt nagu tramm läheks ilma trammi juhita, et. Et aga seda ei saa lubada, et see on nüüd selline järgmise aasta-paari väljakutse, et see saada selliseks, et me oleme üheksakümmend protsenti autonoomsed.
No see elevant toas siin, ma arvan, milleni me peame jõudma, on see, et ma arvan, et erinevad tehnoloogia- ja autofirmad on selle küsimuse lahendamiseks kulutanud kindlasti miljardeid, aga võib-olla isegi kümneid miljardeid dollareid, eks ju, et. Noh, terve Tesla, eks ole, terve see Apple'i autoprogramm, Google, Uber, ma ei tea, Ford, eks ole, kõik, kõik need autofirmad. Ja, ja mulle tundub, et tänaseks on. Päris suur osa seda kahe tuhande viieteistkümnenda, kuueteistkümnenda aasta entusiasmi nagu jahtunud või vähemasti me ei kuule noh, kaugeltki enam nii palju nendelt firmadelt seda, et, et noh, kohe hakkame, eks ole, kohe sõidame, kohe-kohe tuleb. Et, et kas ei tule üldse või noh, nad, nad on väga vaikseks jäänud. Kas teie see programm ja sõiduk kuidagi väga erineb sellest või, või mida teie teete teistmoodi või nutikamalt, et te ikkagi julgete seda täna ette võtta?
Need, kes on hästi palju siiani investeerinud ja, ja kellest siiani on väga palju räägitud. Nemad on ajanud kohe taga seda saeviilt täis, täisautonoomsust ja et see masin peaks viima inimesi punktist A punkti B, mis ongi täna ülikeeruline. Ja aga need, kes on ka meie konkurendid, pigem need praegu just kasvavad ja, ja tõusevad ja, ja arenevad, et meil ei ole vaja sada protsenti autonoomsust, et siis võtab kaugoperaator selle, selle juhtimise üle ja lahendab selle eriolukorra. Noh, aga kui sa oled ilma, ilmajuhilubadeta autojuht, sa tahad omale autonoomse sõiduki ja sul on mingi puu tee peale kukkunud ja siis sa oledki, sa ise juhtida ei saa ja et kuidas siis see olukord lahendada, et seal on kindlasti neid probleeme. Kindlasti on see probleem, et esialgu need masinad sõidavad ka aeglaselt, noh nagu me sõidame täna kakskümmend viis kilomeetrit tunnis, noh, õpime, saame. Kogenumaks saame kiiremini sõita, aga kui tulla taksoga välja täna. Keegi tuleb autonoomse taksoga ja sa pead Järvevana teel sõitma kakskümmend viis kilomeetrit tunnis, siis sorry, see ei võeta seda, sõidetakse mõne teisega, mõne teise taksoga ja, ja kindlasti on oluline ka see, et see. Kui autonoomne sõiduk veab inimesi, siis seal on, ütleme, kaks inimest on sees ja siis tekib mingi ohuga olukord, et tänaval on ka kaks inimest alla jäämas, et siis auto peab kuidagi otsustama, et kas ta nüüd sõidab otsa neile inimestele, kes on tänaval või siis sõidab kraavi nendega, kes on autos, et see on ka selline keeruline dilemma, et meie puhul on alati väga selge, kas plokkpidurid või, või keera kas või kaubaga auto kraavi peaasi, et inimesedel noh, et inimestel otsa ei sõida. Et need on need mõned noh, need argumendid, mis toetavad seda, et enne tulevad autonoomsed pakke vedavad sõidukid tänavale kui need, mis inimesi veavad.
Ja noh, me oleme oma, oma suuna valinud ja et meil on nagu see linnakeskkond, kindlasti rekkad ka tulevad. Ja noh, neid arendatakse ka, et siin noh, Rootsis Heinraid teeb, arendab autonoomsed rekkad, noh. Võib-olla, kui siin veel oli enne juttu, et, et firmad on kakskümmend aastat arendanud, pole kuhugile ei jõudnud, et kindlasti kakskümmend aastat või isegi kümme aastat tagasi polnud sellist andmeside, mis võimaldaks näiteks kaugopereerimist teha. Kindlasti ja nii-öelda noh, arvutid ja kõik see kaameratehnoloogia ja radaritehnoloogia on läinud paremaks ja odavamaks, et. Et täna ta hakkab jõudma sinnamaale, et, et on võimalik arendada masinat, mis kasutuselevõttes on ka nii-öelda majanduslikult kasulik, et. Et autonoomse sõiduki võib ju teha, aga kui ta niivõrd kallis ja temaga on noh. Ebamõistlik opereerida rahalises mõttes, siis on ka, siis on ka keeruline neid turule tuua, aga me just näeme, et praegu on see õige, õige aeg, kus. Kus seda asja arendada, samas seadusandlus käib, arendatakse igal pool seda, meie ise teeme koostööd Eestis Transpordiameti ja MKM-iga, et saada. Mehitamata sõidukit liiklusseadusesse ja, ja me oleme täna ka Euroopa Komisjoni selles töörühmas sees, kus üle Euroopa, üle-Euroopa liidulist seadusandlust välja töötatakse ja.
Mis see teie sõiduki kasutusmudel või selline kasutusjuht on, et kes, kes teda omab, kas see peaks olema kauplus või mingi transpordifirma? Ja kuhu ta siis tuleb, et, et miks, miks ta nii palju kaupa peab peale võtma, et kas ta ootab ära, kuni mul siin? Telliskivi tänava ümbruses veel kümme inimest tahab midagi saada ja siis toob mulle korraga või mida ta üldse toob, kas ta toob mulle? Toidupoe tellimusi või ta tegelikult on selline Omniva või SmartPosti asend, räägi sellest ärimudelist ka natuke.
No eks me vaata natuke pikemalt ette, et noh, kapitali küsimus on kindlasti olemas, aga kui on juba firmad, kes soovivad rentida. Ja vaadates täna logistikaettevõtteid, siis nad pigem rendivad või omale sõidukeid või siis tellivad, võtavad allhankena mingi koostööpartneritelt, et väga harva, kui ostetakse endale suur autopark. Ja teine on see, et, et kui see on, see on täitsa uus tehnoloogia ja, ja võib-olla firmadele, et kas ma nüüd pean ostma, kui ma tahan oma terve autopargi osta, et see on päris suur investeering, et seda on firmade sees kindlasti palju keerulisem võib-olla põhjendada. Ja ütleme, riskivabam on ikkagi, et me võtta see asi nagu rendi peale.
Kas sina usud ise sellesse tänaval sõitmasse suuremasse sõidukisse rohkem kui Starshipi väiksesse robotisse või mis, mille poolest need erinevad?
Ei, praegu see ei ole, see oli esimene kontsept, kuidas me nägime, milline nagu tulevik saab olema. Jah, kui see käpp tuleb, siis see peab olema integreeritud selliste pakiautomaadivõrkudega, see, see on niisugune kanamuna asi, et. Kui ei ole linnas ühtegi sellist pakki automaati, kuhu saab käpaga panna, siis ei ole ka ühtegi klienti, aga kui inimene sealt ise võtab, siis tegelikult on kõik linnainimesed on kohe automaatselt kliendid võivad sinna tellida ja, ja seda teenust kasutada. Aga mis hetkel me jõuame sinna, et tõesti see autonoomne sõiduk paneb paki sinu kodupaki automaatis, see kindlasti tuleb, aga selleni võib veel aega minna.
Võib päris mitu asja. Nemad arendavad, nemad riistvara arenduse tellisid teisest ettevõttest sisse. Neil on väga nii-öelda monofunktsionaalne sõiduk, et ongi mõeldud selline teatud kahe uksega masin, kuhu siis saab asju sisse panna. Et meil on nagu platvorm, mida me ise arendame, me teeme nii riistvara kui tarkvara ise, mis annab selle paindlikkuse, see, mis on nagu Cleveroni kogemus meil, kus me üle ka üle kümne aasta oleme arendanud nii riistvara kui tarkvara koos. Et jah, ja et tõesti, me ei, me ei telli seda autodis, disaini või kogu seda füüsilist autokorpust kusagilt mujalt, et võib-olla jah, konkurent telliski tema, tema masin ongi sarnane nagu tavaline auto, kaalub üle tonni, et me võtsime ette, et me peame kindlasti tegema kergema. Meie masin ongi kolmsada kilo. Kui me võtame elektrikaubikud, kõik on ikkagi üle saja kilovati mootoritega, siis näiteks meile piisab kuuest kilovatist, et neid pakke viia, see on arvestades kõike seda rohelist nii-öelda kliima neutraalsuse, see vajadust. Siis energiasäästu, kõiki neid asju arvestades, siis ma leian, et meil on õigem suund kui paljudel meie konkurentidel.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]