laadima. Auto laeb end sõidu ajal ise. Uus iselaadiv hübriid. Lexus NX ootab sind proovisõidule Lexus Tallinna esinduses. Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart. Saadet toetab Telia, nutikate IT-lahenduste pakkuja Eestis.
Tere, head kuulajad, algab jälle raadiosaade Restart, mina olen saatejuht Hans Lõugas ja minu kaassaatejuht on Henrik Roonemaa ja meil on täna siin saates üheks põnevaks vestluseks kaks külalist, esiteks Pirko Konza ja teiseks Marten Kaevats. Miks nad siin on, kes nad on, kui mõni kuulaja ei peaks teadma? Siis järgmised nelikümmend viis minutit saab see kõik selgeks. Ja põhjus on siis see, et sellel nädalal, neljapäeval, toimus suuremat sorti üritus, kus tutvustati rohkem kui aasta kestnud töövilju. Et mille käigus Eestis uuriti seda, et kas isejuhtivad sõidukid saaks, võiks, peaks tulema meie teedele ja kui see nii juhtub, siis kuidas me selleks valmistume. Suure raporti ja selle ekspertkomisjoni töö on nüüd valmis saanud, raporti näol. Ja täpselt sellest me nüüd siis Pirko Konsa ja Marten Kaevatsiga räägimegi.
Jah, meil on siin laual paber nimega, isejuhtivate sõidukite ajastu algus. Ekspertrühma lõppraport, kuuskümmend lehekülge, kenasti ära köidetud ja kõik tarkus on siin kirjas, ma sain aru. Kas,
Nii et kindel visioon, kindel on täna see, et kõik. Teedel, meie teedel liikuvad sõidukid hakkavad ise juhtima ennast.
Jah, et noh, selles mõttes, et ma arvan noh, tuleb vaadatagi, et kus see nii-öelda, kus need õunad kõige madalamal ripuvad. Et miks need pakirobotid, pakirobotid sellised väiksed on, et. Nende, sellise väikse aeglaselt liikuva pakiroboti arendamine on olulistelt lihtsam kui see, et teha mingi keerukas kiiresti sõitev vuss. Ja tegelikult, kui see suvel see busski sõitis, et mis see kogemus ju näitab, et. Et ega seal oli ka palju, päris palju probleeme selle peale, mille peale kohe alguses ei tulnud, et alates sellest, et. Mingid tänavakurvi suurused, kuidas seal mingi lõõtsabuss, mis raadiusega keerab. Kus kohta tõmmata see stopjoon, kus see buss peaks seisma jääma, isesõitev buss peaks seisma jääma, kui suur linnaliinibuss tast mööda keerab. Mis juhtub siis, kui mõni jalgrattur sõidab temast nii-öelda meetri kauguselt mööda. Et noh, see kõik tuleb, suuremate sõidukitega on see raskem, väikema, väiksematega saab seda kiiremini.
Kuidas see sõidu jagamine meid linnaliikluse mõttes täpselt edasi aitaks, et noh, täna Tallinnas on ka, eks ole ju, probleem, et Tallinn on selline noh, laiali venitatud vorst, eks ole. Inimesed sõidavad ühest servast teise, peame kogu aeg teid juurde ehitama ja noh, kuskilt pargi maha võtma. Aga, aga suures plaanis ei ole ju vahet, et kas üks inimene sõidab nii-öelda, ma ei tea, Viimsist tööle ise roolis istudes või oma isesõitvas autos istudes, et. Et niikaua, kui me läheme kõigile üheksaks kes
Restart läheb edasi, me räägime Mirko Konsa ja Marten Kaevatsiga ise juhtivate sõidukite ajastu algusest, sellise nimega raport on siis riigikantseleil välja tulnud. Räägime siis sellest, et mida Eesti saaks ja peaks tegema lähiaastatel, et see, et see ajastu algus nüüd ikkagi reaalsuseks saaks, et suured autofirmad arendavad niikuinii oma tehnoloogiaid, omasoodet, ega seal Eestil ilmselt väga palju nagu öelda ei ole, aga mida meie peaksime tegema?
Seal on mitte ainult GPS, aga seal on ka akseleromeeter ja seal on võimalik nagu tegelikult fikseerida kellaaeg, löögi suund, sõidukiirus, nad on nii-öelda auto selle ema või noh, nii-öelda pardaarvutiga ühendatud. Ehk me saame kõik need andmed võtta arvesse sellest. Ja noh, tegelikult täna juba liikluskindlustused ju kasutavad ka fooride infosüsteemist tulevad andmeid selle kohta, et mis tuli siis seal fooris põnes. Aga tihtilugu ongi see, et inimesed oma õnnetuse raporteerimise ajal hakkavad selle kellaajaga seal vingerdama. Aga kui nüüd tuleb autost tuleb õige kellaaeg ja tuleb foorist õige kellaaeg, siis nüüd on võimalik panna tegelikult omavahel kokku. Ja, ja tegelikult seal noh, ütleme neid nihukesi klassikalisi vaidlusi, kus terve liiklusristmik on kinni ja oodatakse politseid tegelikult noh, võib öelda, et sõitke ära. Meil on andmed olemas, tulge homme kohale, lahendame selle kuulata otsust.
jah, seadus ütleb, et sa saad kuueks kuuks endale nii-öelda seda testimise loa ja siis sa pead seda uuendama. Aga tegelikult ütleme sellist nii-öelda seeria tootmisest autot, et Euroopas on oma reeglistik kuidas. Millele tuleb ennem vastata, kui sa tahad selle autoga turule tulla, et see endiselt kehtib. Ja noh, mis on probleemiks, ongi, et ütleme see täiesti isejuhtiv sõiduk. Et ma arvan, et seda ei saa kuskil Euroopas hetkel veel niimoodi lihtsalt nagu nii-öelda letikaubana turule tuua, et õigusruum ei ole selleks valmis, et Viini konventsioonid, asjad. Tegelikult need on need, mille ümber nagu terves maailmas praegu vaieldakse, kuidas neid muuta.
Hüva, me teeme siia teise pausi ja jätkame saatega. Restart läheb edasi ja me räägime isejuhtivate sõidukite ajastust Eestis. On mul õigus, kui ma miskipärast arvan, et esimesena hakkavad ennast ise juhtima suured veokid, bussid, mingid sellised suuremad seadmed, ei ole?
Pigem mitte, et ma arvan, et pigem ikkagi sellised väiksemad sõidukid, sest nende suurte busside ja veokite puhul on see, et nad on nii suured ja rasked ja ütleme. Noh, ütleme seal, kui midagi valesti läheb, et see probleem on suur. Aga teisipidi seal on jälle nagu suur erisus on selles, et need veokid ja bussid väga palju teevad juba mingeid otsuseid ise ilma inimese sekkumata, juba täna. Et selles mõttes noh, nad ei ole absoluutselt isejuhtivad, aga nende peal on väga palju selliseid süsteeme, mis tegelikult juhti toetavad. Ja toimivad automaatselt, sõltumata juhist, et põhimõtteliselt noh, kui me mõtleme suure lennuki peale, et, et see on, see veok on nagu pisut sarnane, et, et okei, et kuskil on ikkagi piloot, kes teeb lõplikud otsused. Aga väga palju nagu selle nii-öelda lendamisest samamoodi sellest sõitmisest saab. Mulle,
Jah, et ise ehitavad ka sõiduki, eks on ju, mitte sellest ei pane juhtima. See on siis kolm, nii, siis räägitakse, et Tallinna Sadama terminalide vahele võiks panna ühe bussi, sest inimesed lähevad valesse terminali. Ja siis istuvad sellesse väiksesse masinasse, lähevad õigesse. Neli oleme saanud, siis on selline projekt nagu Fabulos, mis on vist rahvusvaheline mitme ülikooli augurimisasutuse projekt. Mis keskendub vist bussiparkide juhtimisel, kui ma teie käest aru saan siit. Ja viis, veel üks rahvusvaheline projekt, Sohjoa. Millest on ka juttu olnud, millega võiks näiteks siis kuskil seal ongi olemasoleva bussiliini võrgustiku juurde pookida mingi väikse asja Tallinnas?
Mina arvan seda, et inimeste, vaata, see nende väikeste pilootprojektidega ongi oluline see, et inimesi nagu harjutada selle mõttega. Aga mingil hetkel, kui see tehnoloogia on tõesti nii küps ja valmis ja inimene tegelikult selle sõidukogemusena ära saanud, siis. Siis ma nagu küll ei kujutaks ette, et sul on nagu, eks ju, valik on nagu selle, et kas sa tahad nagu kümme korda kallimalt ja kümme korda ohtlikuma masinaga sõita. Või siis sa võtad selle oma auto ja sõidad sellega, et, et see on nagu sihukene talupoha mõistus, võiks ikka jõuda siin suht pea selleni, et. Et võib-olla ma ikkagi teen selle piks-piks ja saan selle odavama asja. Ja lisaks sellele, et enamus, enamus inimeste jaoks ei ole ikkagi auto, selline nagu staatuse sümbol või, või asi, asi iseeneses, vaid pigem ikkagi see on nagu praktiline asi, millega liikuda. Ma arvan, et see üleminek tegelikult toimub sujuvalt, kuigi noh, see on kindlasti see, mille nimel tuleb järgmised viis kuni kümme aastat väga palju tööd teha.
Okei, noh, selle mõte ongi see, et noh, tegelikult kui me räägime sellest liikuvusest, vaata kus me hakkasime pihta. Et, et seal oleks võimalik noh, ütleme Saaremaa on üks vald, üks saar, seal on seda lihtne piloteerida. Aga meil on täna on nagu selge, et igale poole bussiliini kindlal kellaajal, kui seal sõitjat ei ole, ei ole mõtet nagu panna liikuma. Teine pool, me ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kuidas näiteks tehagi läbi sõidujagamise ühistransporti. Kuhumaani seda annab teha ja teiseks, meil on veel väga palju selliseid liikumusvajadusi, mida võib-olla täna ühistransport otseselt ei arvesta, et. Ma ei tea, et kellelgi on vaja arsti juurde minna. Lastel on vaja kuskil huviringi tulla, tuleb mingi turismigrupp, on ju. Tegelikult, kui meil on olemas platvorm, kus seda nõudlust on võimalik nagu selgelt ette planeerida. On võimalik ka seda transporti palju paindlikumalt korraldada. Samamoodi me räägime siin nendest maapoodidest, mis ennast ei suuda majandada, et võib-olla viime toidu koju kätte ja üks pood asubki nii-öelda pealinnas.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]