Kuidas Igor Taro ja Rainer Saks Ukraina sõda kajastavad

geenius_restart_0047.mp3

KUUPÄEV

2022-07-20

PIKKUS

57m 04s

SAADE

RESTART

AI_KOKKUVÕTE

Saates arutlevad Igor Taro ja Rainer Saks selle üle, kuidas nad igapäevaselt Ukraina sõja sündmusi analüüsivad ja kajastavad. Fookuses on info valideerimine, Vene propaganda tuvastamine, Ukraina riikliku kommunikatsiooni eripärad ja infovoo haldamise väljakutsed kriisiolukorras.

KÜLALISED

Rainer Saks — sõjaülevaadete koostaja

Igor Taro — sõjaülevaadete koostaja

SAATEJUHID

Henrik Roonemaa

TEEMAD

Ukraina sõja infokajastusPropaganda ja valeinfo tuvastamineKriisikommunikatsioonSõjaanalüüsi metoodika

ETTEVÕTTED

Eesti Interneti Sihtasutus Katana Delfi Postimees BBC CNN

ORIGINAALKIRJELDUS

Tänane Restart ei ole idufirmadest, vaid hoopis teisel teemal: räägime sellest, kuidas Igor Taro ja Rainer Saks oma igapäevaseid sõjaülevaateid kirjutavad. Millised on nende allikad, kuidas nad ise hindavad erinevate väidete tõe või vale potentsiaali, kuidas ära tunda ühe ja teise poole propagandat ning kui kaua ühe sellise postituse tegemine aega võtab? Saade on salvestus 6. juunil 2022 Tallinnas toimunud Eesti Interneti Sihtasutuse korraldatud Interneti Päeva ühest paneelvestlusest, mida juhtis Henrik Roonemaa. Täpsema info ning teiste paneelide salvestused leiab aadressilt https://päev.internet.ee/2022 . Saate tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.

TRANSKRIPTSIOON

121 SEGMENTI | 8,414 SÕNA

[38:25]Rainer Saks

Siin see probleem oli tegelikult ka selles, et need vastaspoole agendid, nad kasutasidki ju sedasama, nad varjusid nagu sellisteks aktivistideks või kodanikuaktivistideks ja siis nagu, kui noh, inimesed annavad infot, eks ju, selle kohta, millise purust, sest tema saatis seda infot täpselt samamoodi. Aga vastaspool siis teadis, et okei, et see on meie siis nii-öelda see päris palgaline. Nii-öelda vaatleja agent ja, ja siis nad oskasid selle järgi tuld korrigeerida, jah, neid juhtumeid oli, kahjuks oli päris palju ukrainlastel, kus nagu peale sellist. Sotsiaalmeedia striimi tuli palju täpsem, tuli kohe samasse kohta, nii et see oli nagu pigem isegi vastuluuriline aspekt oli, mis nüüd motiveeris, aga, aga noh, ma võiks siinkohal nagu lühidalt veel nagu täiendada, et ei ole olemas perfektseid infokanaleid, ei ole perfektseid tehnikaid. Infokanalid on lihtsalt erinevale auditooriumile, sellega tuleb arvestada, mis on kättesaadav, seal toimivad erinevad sõnumid. Ja sul peab olema see kõik rahuajal nii-öelda selgeks tehtud, õnneks see sõja ja kommunikatsioon ei erine liiga palju tavalisest kriisikommunikatsioonist ja nüüd no see koroona ja mõned teised nagu sellised kriisid on olnud nagu valitsuse struktuurile nagu päris paras stressi test. Nii et ma usun, et noh, ollakse paremini valmis, kui oldi enne koroonat. Aga ma arvan, et, et üks asi, mis on nagu suur vahe niisuguse tavalise igapäevase kommunikatsiooni ja selle riikliku kommunikatsiooni vahel, on see, et kriisiolukorras me ei saa vahetada kõneisikuid, me ei saa hakata tegema teisi protseduure, me ei saa hakata üles ehitama uut struktuuri. Järelikult on see küsimus, et kui sinu minister ei ole olnud tavaolukorras kõneisik. No siis võib-olla kriisiolukorras saab muutuda kõne isik, aga siis ta selgelt ei ole selleks valmis. Ja, ja demokraatlikus ühiskonnas kehtib veel üks põhimõte, ametnikud saavad olla teatud maanikõne isikud, aga nad ei saa asendada ministrit. Ja vot noh, nagu sellised momendid on nagu tähtsad, et kui meil on valitsuse liikmed, et, et siis need valitsuse liikmed saaksid olla ikkagi need, need põhikõne isikud, et säiliks see poliitiline süsteem ja ta ei muutuks nagu mingisugust teistsuguseks.

[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]