või? Jah, kõigepealt tere ka minu poolt, et. Vedel päevaprahaid võib tema kohta öelda küll, et, et see on see mõte tal olnud, et kui inimene ei jõua oma päevatoimetuste tõttu sööma, siis, siis juues ära selle pudeli, pudeli. Piimapõhist jooki, tõepoolest, ta saab kätte minimaalse koguse vajaminevaid toitaineid. Et me oleme sinna, noh me tavaliselt nii-öelda reklaamisõnumis ütleme, et circa kakskümmend viis protsenti päeva jooksul vajaminevatest toitainetest. Aga see on nii-öelda selline keskmine, mis on keskmistatud siis kahe tuhande kilokaloraažise. Energia tarbimisega inimese pealt, ehk et selline noh, ütleme toidu, toidumaailmas öeldakse, et see kaks tuhat on, on selline keskmise inimese tarbimine, et noh, tegelikult meie, kes me siin praegu laua taga oleme, kindlasti. Tarbime tegelikult rohkem ja, ja tegelikult tänane tagasisidega meile seda ütleb, et.
Kas seda tundub palju, jaa, jällegi väga hea küsimus, et, et neid küsimusi on meil paljudel klientidel huulil ja, ja, ja, ja nüüd, mis siin on oluline vahet teha? Et kui tavaliselt räägitakse suure suhkrusisaldusega toodetest, siis. Saadetes on näha olnud, kus pannakse pudelid või tooted nagu rivvi ja sinna. Väga tihti tegelikult need on, kas magustoidud. On need mingisugused sellised lisatoidud, jogurtid, mis ei ole üldse mõeldud põhitoidukorrana. Ja ma täiesti pooldan seda, et, et põhitoidukorrale lisaks igasugused suhkrurikkad toidud ei pruugi olla hea mõte. Aga meie selle toote puhul räägime põhitoidukorrast. Ja süsivesikud on, on ju põhiline, põhiline kütus meie kehale. Üldisest kaloraažist peab inimene saama viiskümmend, kuuskümmend protsenti süsivesikutest. Ja, ja üks toidukord, kui peab andma kakskümmend viis kuni kolmkümmend viis protsenti päevastest süsivesikutest omakorda. Siis tegelikult peaks üks toidukord sisaldama seitsekümmend, kaheksakümmend grammi kokkuvõttes süsivesikuid. Meil on nelikümmend kuus grammi süsivesikuid. Et selles mõttes see on ülim miinimum, mis ühe toidukorraga, ühe põhitoidukorraga tegelikult inimene peaks saama, et ta toimiks ja et ta saaks selle oma kütuse kätte. Ehk et, ehk et jah. Siin tuleb teha vahet magustoitudel, lisavahepaladel näiteks ja põhitoidu korral.
Tegelikult see, selles ei ole üldse vahet, kas toit on vedel või tahke. Lõppkokkuvõttes niikuinii ennem seda, kui, kui toitained imenduvad verre, on kogu see möks, mis me sisse sööme, tahkena või vedelane, on niikuinii vedelaks läinud. Et selles mõttes me tegelikult oleme teatud hulga tööd seedimisest nii-öelda ära teinud. Et selles mõttes ei ole üldse vahet, oluline ongi see, mis toitaineid, mis kaloraažis inimene sealt saab. Erisus tuleb sisse võib-olla selles, et, et kui tavalist päevapraadi või, või sihukest mehisemat praadi süüa, siis tekib ka kõhus selline füüsiline venitustunne ja, ja, ja see nüüd tekitab inimesele arvamuse või mõte, et, et mul on kõht täis. Ja seetõttu võib süüa ka toitaine, noh, nii-öelda vähese toitainesisaldusega toite, mis samal ajal omavad suurt mahtu ja võib arvata, et inimene on kõhu täis söönud, aga tegelikult on kõht üsna pea uuesti tühi, et siin on lihtsalt vastupidi. Et tegelikult ju teadus teab, et, et hormoonid viivad täiskõhutunde ajju alles viieteist minuti pärast peale seda, kui sa oled toitu söönud. Nii et selle toiduga on samamoodi, et ma ei tea, kui ma sellest näiteks praegu kohe küsin, kas sul on kõht täis? Ilmselt ta ei pruugi sul täna hetkel kohe täis olla, aga kui me küsime viieteist minuti pärast, siis ilmselt sa ütled, et sul ei ole nagu näljatunnet enam olemas, on
ju. Meil on hea, hea variant küsida seda viieteist minutit pärast, sest me peame tegema väikseid reklaamipausi ja teine plokk, mis, kuhu me jõuame, ongi enam-vähem sama pikk, nii et siis järgmise ploki lõpus me vaatame, mis tunede abil on, aga siit lähme pausile. Restart on eetris tagasi ja meil on juttu täna joor pop-up meilist Kaur Elviste on meil stuudios. No me oleme sellest toidust nüüd jupp aega rääkinud, räägime, räägime ettevõtmisest ka või?
Ja aga vot siin on üks nüanss, on ju, et mis on, ma olen märganud, et Eesti start-upid kipuvad nagu, nagu noh, veana tegema. On seesama, et kui palju sa pead, ühesõnaga, kui sul on kümme klienti, siis kui mitu klienti sa pead ära tinistama? Ja kuna Eestis on vähe rahvast, siis on, eestlased kipuvad noh, seda viimast taga ajama, et noh, et ma ei tea, kümnest vähemalt kaheksa võiks nagu, nagu tuleb ikka ära teenistada, sellepärast meid ei ole väga palju ja. Ja selleks, et turg omaks mingit mõtet, noh, kümnest kaheksa peaks olema nagu normaalne, samas kui näiteks Ameerikas, noh, see on kümnest suudad ühe. Ära tinistada, see on juba nagu super tulemus, eks, on ju, ja, ja ütlemegi see, et mistõttu nagu sõnumitega ka keskendutakse näiteks neile, et. Et meie müüme ainult neile, kes on teadlikud, näiteks kes noh, teavad, kes oskab kaloreid lugeda, kes on teadlikud kogu sellest au-süsteemist, on ju. Et ühesõnaga me ei kuluta nende tinistamiseks aega, et noh, et a la, ma ei tea, vedela toidu söömine on kasulik, on ju, et noh, ta teab seda. Et sa ei pea seda nagu aega raiskama, et sa tema jaoks oled lihtsalt ainult nähtav selleks, et, et noh, ütleme nüüd, kui ta tahab, et sa oled nagu olemas, et see on nagu selge fokusseerimine, et noh. Mulle hästi on alati meeldunud või sümpatiseerunud Pipedrive'i näide, et. Pipedrive keskendub sellele kliendile, kes teab, et müük on oluline ja müügist distsipliini jälgimine viib tulemuseni. Et tema ei raiska aega selleks, et noh, et, et olla nagu evangelist ja öelda, et näete, et sa müügis pead, noh, distsipliini järgima ja kui sa pikaajaliselt distsipliini järgid, siis sa saavutad paremaid tulemusi, on ju. See on tohutu kulu, see teeb selle müügi väga kalliks. Ehk siis ta keskendub, ta lõikab kõik ülejäänud ära, ta keskendub ainult sellele rühmale, kes juba teab, et müügis on vajalik distsipliinile jälgida ja distsipliini
No ei, ei ole ja et, et kindlasti meie eesmärk on, on võtta seda natuke laiemalt, me näeme ikkagi oma turuna Euroopas. Meil ju ometigi toodetakse seda sisuliselt Kesk-Euroopas, Belgias, eks ju, et, et sealt ongi, ongi igale poole väga mõnus teda laiali saata, meil vaheladu on tegelikult hoopiski Hollandis. Ja, ja meil siin on mõni näide näidanud juba, kus kahe päevaga saab Inglismaal klient selle kätte. Et selles mõttes, et väga kiire on, on meil see tarne sealt Hollandist igasse, igasse Euroopa riiki. Et jah, ja, ja, ja õige on ka see, et, et evangelist. Tuleb olla, ma paneksime protsentidesse, siis ma ütleks niimoodi, et ma oma, oma, oma ajast võib-olla võiksin sellele evangelisti seisusele nii-öelda kulutada näiteks kakskümmend protsenti. Ja kaheksakümmend protsenti ma kulutan nende inimeste otsimisele, kes täna seda juba vajavad. Ma olen näinud, et inimesed, kes. Kui nad seda ei vaja, ehk et nad ei taju endal oma toitumisega mingisuguseid probleeme. Kas see, et, et jätad näiteks toidukorra vahele, ei ole nende jaoks mure. Toidukorra asendamine saiakesega ei ole nende jaoks mure, siis mul pole mõtet nendega väga pikalt rääkida. Et kui ma ei näe, et, et tal endal seda, seda, seda, seda muret nii-öelda silmas ei ole, siis ma selle peale väga palju aega ei kuluta. Nüüd, trikk ongi jah, selles, et kuidas leida ülesse need inimesed, kes, kes tuleksid lihtsasti kaasa, kelle jaoks see barjäär oleks võimalikult madal. Ma olen tegelikult üllatunud, kui palju on täna olnud neid inimesi, kes, kes kaasa tulevad Eestis, ma mõtlesin, et Eestis on, on võib-olla palju keerulisem see. Et aga, aga, aga ütleme niimoodi, et Eestis on siiski ta veel suhteliselt lihtne võrreldes Euroopaga, et, et Euroopas täna neid kliente leida. On, on siiski, siiski päris, päris keeruline ja, ja väga kulukas, aga, aga no me peame sinna jõudma ühel hetkel.
Start läheb edasi, räägime Yorg, pop-up meilist selle, mis me ütleme sinu kohta, kas sa oled selle toidulooja või selle ettevõtte looja, Kaur?
Ma, ma pean kohe sulle vahele segama, et, et, et. Pilt on natuke keerukam kui kalorid, et täpselt see, et kui sa räägid, sõtad kohvi ja saiakese, siis sa sealt ei saa põhimõtteliselt grammigi valku. Sealt sa saad väga väheses koguses vitamiine, mineraale, tervislikke rasvu, kiudaineid, sõltub kõik sellest nüüd, millise saiakese sa võtad, sa võtad täistera saiakese. Et meil on selles mõttes jah, vot umbes selline peaks see praad hommikul sul, see söök hommikul olema, et kui sa võtad kohvi ja saiakese maksad selle eest viis eurot, siis sa oled maksnud juba peaaegu kaks korda rohkem ja sa, ma arvan, sa saad kordades vähem toitaineid seal. Ehk et kaloraaž on ainult üks näitaja igas toidus. Et, et sellepärast on ka seal peal meeletult numbreid pakendil. Et inimene saaks lisaks kaloraažile aru veel, et, et mis hulga toitaineid ta saab. Ja siin tegelikult on, on noh, väga lihtne, et kui sa võtad selle saiakese kohvi, üks asi, sa paned raha kõrvuti. Teiseks paned toitained sinnasamma tabelisse. Ja ma arvan, et siis sa hakkad juba natukene, natuke võib-olla paremini seda vahet nagu nägema, et meil on kodulehel ka pilt olemas võrdlusena, et milline peaks olema see hommikusöök, et aga toitaineliselt oleks võrdne. Ja noh, ma arvan, et tõesti, et väga vähe on inimesi, kes seda teha hommikuti tahavad, ehk et ta on rahaline. Ta on toitaineline, aineline ja, ja, ja, ja isegi kui sa seda oskaksid ja tahaksid, või ütleme, sa teaksid seda teha. Siis ta siiski võtab pealehakkamist, aega ja noh, nagu sa ütled, hommikul on ajaga kitsas käes, kusjuures mul on üks sõber, kellel ei ole ajaga hommikul kitsas käes, ta ütleb, ta tahab hommikul ärgata. Kudeda, lugeda ja siis tööle minna, ta ei taha raisata aega selle peale, et ta läheb meisterdama seda, seda hommikusööki, ehk et ma ütlen, need use case on väga erinevad, et võib-olla lihtsalt mitte, ta ei ole hõivatud inimene, ta on lihtsalt mugav, terviseteadlik inimene.
Mina olen, selles mõttes ma olen Kauriga nõus, et mulle tundub see tulevikuvaldkond ja väga mitmel põhjusel, et meil on nagu. Me, meil on teatud toitumisharjumuste vastu ikkagi kulutatud, noh. Põhiliselt see on ühiskondlik sõda vast välja, eks ole, et me ei taha noh, mis Eestis oli ju see suur kana- ja tibuskandaal näiteks on ju, et me järjest enam küsime, et kuidas nüüd toitainet või toidud toodetakse. Mis on need tingimused seal, kes see on nii-öelda eetiline, kas see on inimlik, kuidas neid loomi koheldakse. Kõik need teemad on nagu hästi kõvasti üleval, pluss see, et, et noh, mida me sööme, kas see oleks tervislik, eks ole. Kõik, kõik nagu muud sellised küsimused, pluss seesama mugavus sinu juurde, et see on, see on nagu toitumise Ryanair põhimõtteliselt, mis nüüd siin laual on. Ja, ja siin on ainult, on küsimus selles noh, ühes psühholoogilises klikis, mis peab inimestel ära käima, et jah, et pudelist mingit löga juua on okei, sest no. Ma usun, usun nagu Kauri, kui ta ütleb, et ja usun ka teadlasi, kui nad ütlevad, et see sinu organismile on okei, aga see peab olema okei ka sinu ajule, see klikk peab ära käima. Mina olen täiesti kindel, et see klikk käib ära mingil hetkel, kas ta käib nüüd täna või kas, kas pop-up meil näeb seda hetke, kui see klikk käib, ma olen täiesti kindel selles.
parem, ühesõnaga, selline viis, on ju. Siis ma arvan, et kui me nüüd tahaksime toituda tervislikult, mitte poolfabrikaatidest, on ju, nii nagu meil kõik need ajalehed kirjutavad teed ise, kättesaadavatest vahenditest, on ju. Nüüd, kui sa paned nende, nii-öelda toorainete hankimise, töötlemise ehk tegemise toiduks, nautimise, kõik selle nõudepesu hiljem kokku. Ja jällegi, kui võtta
Kas, kas sa naudid iga päev kõiki toidukordi, et kui sa tegelikult juba naudid, naudid kas või päevas ühte toidukorda, siis on sellega okei, kui sa ütleme, teised toidukorrad või mõne teise toidukorra. Lõikad selle vahelt ära ja naudid mingit muud tegevust selle asemel. Aga
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]