@ RESTART // 2022.07.27
geenius_restart_0046.mp3
KUUPÄEV
2022-07-27
PIKKUS
51m 25s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutlevad eksperdid, kuidas kujunevad Euroopa Liidu digitaalsed otsused ja milline on Eesti roll nende suunamisel. Paneelis analüüsitakse, kuidas vältida ebaotstarbekaid regulatsioone ja kuidas saaks Eesti ühiskond ja ettevõtjad tõhusamalt digipoliitika kujundamises kaasa rääkida.
KÜLALISED
SAATEJUHID
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Kuidas sünnib Eesti seisukoht erinevate Euroopa Liidu digipoliitika algatuste suhtes? Olgu selleks siis EL digitaalne identiteet või EL digitaalne suveräänsus. Kuidas üldisemalt hoida ära kaheldavaid ideid EL-s digivallas? Ja miks tehakse Euroopa Liidus näiteks selliseid otsuseid nagu küpsiste kasutamine jms? Saade on salvestus 6. juunil 2022 Tallinnas toimunud Eesti Interneti Sihtasutuse korraldatud Interneti Päeva ühest paneelvestlusest, mida juhtis Henrik Roonemaa. Täpsema info ning teiste paneelide salvestused leiab aadressilt https://päev.internet.ee/2022. Saate tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.
arvan, Linnar, et see on seesama, teame siis iga aasta on sellel internetipäeval otsitud tikutulega taga nähtust nimega Eesti internetikasutajate kogukond. Tegelikult kogu see üritus on ka olemas selleks, et kultiveerida, istumise selleks, et tekitada Eestis mingisugust kogukonda ja see ei pea olema ministeeriumi amet, eks ole. Seesama Kukide näide, kui meil oleks olnud kas või kolm inimest, kes oleks. Aga need oleks võinud olla minu pärast ka noh, TalTechi tudengid või, või, või magistrandid ja oleks lennanud selle Brüsseli vahet ja lugenud neid dokumente ja käinud ja jauranud, et see on üks nõme mõte, võib-olla meil ei oleks nagu.
Ja ilmselt ongi need kolm asja korraga, et, et selles mõttes, kui nagu tahta nii-öelda nagu unistustele jälle järgi jõuda, üks on jah, see, et nagu siis ainult nõus, on see nagu kasutajate kogukond või rohkem jõudu nagu erialaliitudelt, on ju, noh, teine asi, et ei saa sellest üle, et ka neid eksperte, keda saata, aga riigipalgalisi, on ju, noh, kohati on nagu jõuda või võtame näite identiteedist, noh, seesama idasest oli juttu, on ju. Viimase kolme aastaga me oleme põhiliselt nagu nina verest välja sõidnud Eesti asju üleval, noh selle tiimiga, mis nagu Riias ja mujal nagu on olnud, onju, et noh, neid nagu veel panna nagu Euroopas ikkesse, noh, isegi juba olid jamad tegelikult majas, onju, hangete ja muudega, et noh, et, et see on nagu see pingipikkus, eks ole. Ja noh, kolmas asi, kus me tuleks tegelikult nüüd kõige viimasena välja, on see, et natuke võib-olla ka nagu üleskutset, kui keegi juhtub vaatama sotsiaalteaduste vallast, onju, tegelikult neid, kes üldse sellisest poliitika Huvitunnevad, on ka sutsu vähe Eestis, ma tean seda sellepärast, et näiteks ise otsisime ka, nagu ongi digipoliitika inimesi, onju, no tehnoloogi täna leida raskelt kuumaturul on lihtsam kui teha poliitikainimest, kes päriselt viitsib, tahab oskama.
Et mina selles mõttes siin Siim muidugi toetaks, et ma arvan, et üks Eesti teema siiski olnud, on ka olnud see, et meie see ettevõtjate kogukond või akadeemiline kogukond ei olegi olnud piisavalt. Aktiivne või see, eks ongi, kõigil on oma ettevõtmised, asjad, eks ju, sa tegeled selle oma asjaga, sul ei ole aega mõelda, vaadata, mis mingid eelnõud kuskilt sealt Euroopa Liidusse tulevad ja nii edasi, et suurtel riikidel seal on suured organisatsioonid, eks ju, hobiorganisatsioonid, kes sellega tegelevad ja seetõttu ka meil paljud asjad noh, kukuvad maha, ega siis tõesti ametnikud ei saa neid asju seal kõiki välja mõelda ja teada, et mis nüüd on meie huvides või mis peaks olema rohkem või mis peaks olema vähem, et ma arvan, et et see on kindlasti ü Miks mitte?
Ja võib-olla tõesti on see, et me lähtume võib-olla arusaamast, et, et kompetents peab olema ilmtingimata avalikus sektoris ja omama riigiametniku tiitri. Ei pea omama ja tegelikult see, see nii-öelda, sa ütlesid, internetikasutajate kogukond, see võib-olla internetikujundajate kogukond samuti.
Kui me nüüd teeksime selle kogukonna siin tohutult ära ja Eestis suurettevõtted isetult on, annaks sinna isegi raha ja ei tahaks võib-olla väga seda poliitikat kujundada ja kirjutaks projekte ja kõike, kas me saaksime sinna laua taha, sinna, kus Keit ütles, et enne komisjoni või isegi pärast komisjoni?
Kujutame ette, et meil on selline kogukond olemas, kus sul on nagu noh, kaks ülikooli on seal kaasatud või kolm ülikooli on kaasatud ja seal on mõttekojad kaasas ja siis on nagu inimesed, kes nagu päriselt ütleme noh, neli inimest on täiskohaga nagu päriselt tööl, kuskil on nagu raha kokku korjatud. Ja siis nad tulevad välja, ütlevad vot, et neil on nagu meil on analüüsitud maaelusvaldkonnas, turismivaldkonnas, transpordi-logistikavaldkonnas, toiduainete-tööstuse valdkonnas, noh, sellistes algatustes, sellistes initsiatiivides. Eesti võiks omada sellist. Nii-öelda poliitika perspektiivi, millele me toome oma nagu digikomponendi juurde, et noh, et, et kui, kuhu see edasi peaks minema? Kas see on nagu välisministeerium või kas see on valdkonna ministeerium, kas see on MKM, kas meil on nagu. Otse Brüsselisse. Kellega helistada, kui me tahame nagu Euroopaga rääkida.
Aga Keidu. Tähelepanekule. Ei, peaministril ei ole IT nõunik. Alates ei ole meil ka seda nii-öelda kõrgemat poliitikakogukonda, mis oli olemas peaministri juures, e-Eesti nõukogu.