@ RESTART // 2022.07.27
geenius_restart_0046.mp3
KUUPÄEV
2022-07-27
PIKKUS
51m 25s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutlevad eksperdid, kuidas kujunevad Euroopa Liidu digitaalsed otsused ja milline on Eesti roll nende suunamisel. Paneelis analüüsitakse, kuidas vältida ebaotstarbekaid regulatsioone ja kuidas saaks Eesti ühiskond ja ettevõtjad tõhusamalt digipoliitika kujundamises kaasa rääkida.
KÜLALISED
SAATEJUHID
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Kuidas sünnib Eesti seisukoht erinevate Euroopa Liidu digipoliitika algatuste suhtes? Olgu selleks siis EL digitaalne identiteet või EL digitaalne suveräänsus. Kuidas üldisemalt hoida ära kaheldavaid ideid EL-s digivallas? Ja miks tehakse Euroopa Liidus näiteks selliseid otsuseid nagu küpsiste kasutamine jms? Saade on salvestus 6. juunil 2022 Tallinnas toimunud Eesti Interneti Sihtasutuse korraldatud Interneti Päeva ühest paneelvestlusest, mida juhtis Henrik Roonemaa. Täpsema info ning teiste paneelide salvestused leiab aadressilt https://päev.internet.ee/2022. Saate tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.
No ja, aga seal tegelikult noh, ta tegelikult see süsteem tõesti ju töötabki niimoodi, et sul ongi kaks tasandit, et üks on niisugune poliitiline tõuge, teiselt poolt on siis kogu see komisjoni administratsioon, kes tegelikult nende asjadega tegeleb, eks ju, digiasjadega siis ennekõike see TG Connect, eks ju, Connecti peadirektoraat ja, ja. Niisugused laused jah, nagu digiministeerium ja, ja niisugused laused noh, tegelikult panevadki selle tööplaani paika, aga mis just tekibki, ma arvan seal ka, mis muudab selle keeruliseks, eks ju, ka meie poolt selle mõjutamise, et kui me teeme selle poliitilise töö ära. Ja noh, ütleme siis jõuame selleni, et kas komisjoni president ütleb välja ja ega komisjoni president ei ütle seda niisama välja tavaliselt kui ei ole. Suurte riikide toetust ja siis kõike seda analüüsi ja nii edasi, et siis. Ega neid lahendusi selleks hetkeks veel ju ei ole, et siis tegelikult need ees, noh, nii-öelda siis see eesmärk jõuab siis, jõuab siis nende ametnike juurde. No võib ka tegelikult, vahest on ka päris kiiresti, et see Covidi asi tegelikult tehti väga kähku, see Covidi nii-öelda üleeuroopaline rakendus, eks ju, kolme või nelja kuuga, et. Et aga noh, reeglina see võtab jah kauem aega ja siis juba selle käigus seal vaata noh, ütleme, ametnikud mõtlevad, suhtlevad seal erinevate nende IT-firmadega ja eks siis, siis sealt hakkavad kooruma noh, need siis need päris lahendused, eks siis saadetud, noh nagu ministeerium töötab, eks ju, või valib, siis saadetakse kooskõlas selle. Siis mõni teine direktor ütleb, et vaadake, meil on nii need, need isikukaitseandmete asjad ja siis meil on need asjad ja siis meil on need asjad ja need kõik tuleb sinna juurde panna ja noh, ja siis sa lõpuks saadki siis selle, selle üleeuroopalise lahenduse, eks ju, millega meie siin kindlasti kunagi lõpuni ei ole rahule, sest seal on, on liiga kohmakad ja liiga palju võib-olla nõutakse ja nii edasi, aga see on niisugune asi, mis siis selles noh, nii-öelda. Euroopa Liidu siseturu kontekstis, mille eesmärk ongi kõigile panna ühesugused reeglid, et oleks võimalik siis kõikides riikides nagu toimetada, et noh, seal ta töötab, sest jälle see meie lahendus lihtsalt, see, sellele ütleksid seal sakslased ja prantslased, mis te noh nalja teete, et niisugust asja me küll nagu ei saa teha.
No see algas ju tegelikult isegi tõesti juba. Päris tükk aega tagasi ja mitte isegi ainult nagu digivaldkonnast, et see on olnud hästi oluline teema kogu aeg Euroopa Liidus ja see oli, ütleme enne Eesti eesistumist juba selgelt olemas, et. Mäletame ka hästi seda, kui Taavi Kotkaga siis, kes oli siis, eks ju, see Siimu kohal, eks ju, hakkasime rääkima, et see andmete vaba liikumine, noh, et andmed on ikka iga inimese omad, eks ju, ja sa pead käima ja siis käisime seal komisjonis seda rääkimas, eks ju, ja komisjon. Mis nojah, et aga meil ongi ju nii, noh, et meil on ju see isikuandmete kaitse direktiiv, eks ju, ja see ütlebki seda. Aga nüüd küsimus oli siis selles, et noh, et mis see siis päriselt tähendab, kuidas seda rakendada, mis see nagu tähendab selles digimaailmas ja noh, ma arvan, siin see, siin see küsimus ongi selles rakendamises, et kindlasti Euroopa Liidus pööratakse kõige rohkem tähelepanu, kui sa üldse vaatad erinevaid, erinevaid niisuguseid suuri. Riike või maandusplokke kindlasti sellele isikuandmete kaitsele, aga noh, eks seal tuleb ka leida kuskil seal tasaga, ma arvan, et sa ei saa minna ka sellega noh, nagu liiga ütleme kaugele, et ma arvan, et see, mida tuleb järgida, millele tähelepanu pöörata, et me nüüd noh, nagu jälle liiga palju ei hakkaks nõudma, aga muidu kindlasti kahtlemata see on, on nagu hea poliitika ja noh, ma arvan, et ka selle. Andmete vaba liikumise ja selle ütleme, andmete, inimeste enda andmete kasutamise ja ka selle, selle siis nurgakivi tegelikult ka lõpuks, siis kuidas see siis tehti ka Eesti initsiatiivil kogus andmete vaba liikumine, et selle nurgakiviks oli ikkagi juba see olemasolev andmete või siis isikuandmete kaitse, isikuandmete kaitse direktiiv.
Ja on mingid usaldusväärsed kõneisikud, siis kelle poole saab nagu pöörduda, kes võib-olla on ka sellest ametnikeringist väljaspoole, eksju, kes ütleb, nüüd sina lähed sellele, lüritusele lähed, räägid seal, eksju, kuidas täpselt seda, seda teha.