Starship teeb, teeb ja opereerib roboteid, mis tegelevad pakiveoga või inimestele, kulleriteenuste osutamisega. Et kõikvõimalikud asjad, kaasa arvatud kaubad, kaasa arvatud toidukaubad ja toit, mis inimestele koju või kontoritesse liigub. Seda kõike võiks tegelikult kohale toimetada robot ja, ja kui kuskil ulmefilmidest kõik on harjunud sellega, et kui lendavad autod ja nii edasi, nii edasi, siis keegi ei, miskipärast ei arva. Ulmefilmidest tavaliselt ei ole selliseid tegelasi, et nende ukse aja koputab keegi nokamütsiga, siis kulleripoiss, eks ole. Et, et kõik, kõik saavad aru, et see kõik kuidagi toimub robotitega tulevikus, sest me, meil kaks ja pool aastat tagasi tuli. arusaam, et see kõik tegelikult võiks olla reaalsus juba täna, mitte kahekümne aasta pärast ja kui meil see mõte tuli, siis hakkasime tegema.
Me kontsentreerume kolmele põhilisele tööstusharule või kliendigrupile, et üks on pakivedu, ehk siis firmad, mis tegelevad postiteenusega ja kullerteenusega, teiseks toidukohale veofirmad, mis on üsna kiiresti kasvav tööstusharu, sellepärast. Et üldjuhul läänemaailmas, arenenud läänemaailmas inimesed aina vähem teevad ise süüa ja ka restoranide kasv on praktiliselt peatunud, et kõige kasvavam segment on justkui koju, kohalevedu või koju või siis tööle. Ja kolmas on noh, nii-öelda eesti keeles... Ma ei teagi juures, on e-grocerys või on, onlain siis toidukaubamajad või, või noh, onlain, e-Selver on hea näide. Et ja mis on ka võib-olla kõige väiksem veel esialgu, ütleme kõige levinum turg on Inglismaal vist umbes viis protsenti kogu sellest nii-öelda jaekaubanduse mahust või, või ütleme, igapäevasest jaekaubandusest tuleb onlainis, mujal maailmas on kuskil ühe protsendi juures, aga ta kasvab hästi kiiresti. Ja need kolm segmenti kõik kokku on noh, hästi huvitavad, see jätkub meile veel nii paljudes aastateks tööd, isegi siis, kui me saavutame sealt üsna väikse turuose. Et me nagu väga, et me ei, praegu ei muretse, kas me teeme miljard või teeme viis miljardit kohalevedu siin aastate pärast, et ütleme, et jõuame miljonini, siis me jõuame rääkida, et.
No Tallinnas, ma arvan, absurdne enamik siiski on testsõitudel, et meie tegime siin ühe kokkuleppe toidufeofirmaga Wolt, mis on Soome päritolu ja kui Mustamäe piirkonnas on sobiv, sobiv siis tellimus ja meil robot parajasti on vaba, siis me viime ära. Aga mujal maailmas on meil üldjuhul tegemist siiski pilootprojektidega, mida me teeme koos partneritega, siis neljas riigis, peale Eesti, Ameerika, Inglismaa, Saksamaa ja Šveits. Ja meie partnerid on suhteliselt suured ettevõtmised, seal on Ameerika kaks suurimat toiduveofirmat, Dordash ja Postmates, seal on Euroopa suurim toiduveofirma, Just Eaton, mille peakorter on Londonis. See on Saksamaa suurelt teine logistikafirma Hermes, see on Šveitsi post, mis on selles mõttes huvitav postiettevõte, teda peetakse nagu postitöötuse, tööstuse selliseks innovatsioonilaboriks, nad on seal oma Šveitsi väga kaitstud turul ja neil on palju raha ja nad väga julgel rinnal proovivad kõiksuguseid asju. Lennutavad droone ja sõidutavad rahvast iseseistvate bussidega näiteks ja nii edasi. Ja lisaks sellele on terve rida veel, kes on siin töös, et meil tegelikult on mitu lepingut juba alla kirjutatud, aga me ei ole neist veel rääkinud. Et tööd nagu jätkub ja noh, selle käigus me siis õpime mitte ainult, kuidas robot sõitma peaks ja kõnniteel ennast ülal pidama, vaid me õpime ka kogu seda robootilist kohaleveo äri. Ja kõiki neid äriprotsesse, et see on omaette ka selline õppimiskõver olnud, et noh, alates sellest, kuidas kogu trajektoori ja marsruudi planeerimist teha, kuidas teha roboti noh, nii-öelda baaside asukoha planeerimist. Et see oleks kiire ja ökonoomne ja nii edasi.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]