Nojah, et võib-olla väga lühidalt turvalisus on tehniline asi ja privaatsus on pigem selline sotsiaalne mõõde. Tehniline turvalisus tähendab seda, et meil on mingisugune käideldavus ja terviklus ja konfidentsiaalsus ja, ja kas lekib ja kaob ja, ja muutub, aga eraldi küsimus, mis sellest pärast oleneb, ja veel üks tähtis küsimus, millest sageli ei räägita, kelle turvalisus? See, et minu failid on turvalised, see ei tähenda, et sinu omad oleksid. Ja kui sa paned omad asjad pilve, siis noh, ma ei tea, kas sinu turvalisus võõra onu juures on tagatud, võib-olla võõra onu turvalisusega on asjadel väga hästi. Ehk siis see, see omanduslik moment, kelle turvalisus, see on minu arust maru tahtis ja tuleb alati see küsimus ära küsida, aga see oli tehnika, privaatsus on nüüd jah, niisugune sotsiaalsem kategooria, vaata, inimene on niisugune olend, et ta natuke häälestab ennast teiste järgi, ühesõnaga sa teed midagi, siis sa vaatad, kuidas teised reageerisid, ja, ja siis sa teed võib-olla noh, natuke vasakumini või paremini järgmisel korral, ja nüüd on lugu selles, et kui sa riputad selle kõikenägeva ja kõike kuulva silma seina peale ja sind kogu aeg kuulatakse ja vaadatakse, vaata siis sa hakkad lolli mängima, siis sa, kui sa tead, et sind kuulatakse ja vaadatakse, siis sa hakkad rääkima teistmoodi, et võimalikult ilus ja edev välja näha, sättid ennast nende ootuste järgi, Ehk siis sinu isiksus muutub, sa ei ole enam see, mis sa oled. Ja sellepärast sellistes noh, koledates diktatuurriikides noh, inimesed on sunnitud nutma, kui vana kimm ära sureb ja igasuguseid muid asju tegema, sest noh, muidu võib lihtsalt, muidu vangi minna.
No nüüd me jõuame jälle Dan Bogdanov ja Sharemindini välja, ehk siis need algoritmid, millega saab erinevates kohtades hoida tükke ja enne, kui mehed omavahel ei räägi, enne täispilti kokku ei saa. Eesti andmesaatkonnad, kogu, kogu, kogu see muu asi. Aga muidu jah, nii ongi, kui sa paned asja krüptitult pilve, siis selleks, et teda lahti krüptida, sa pead ta enne kõik tagasi tooma, su sideliine ei ole seda üle. Ja niipea, kui sa üritad teda seal pilveserveris lahti krüptida, nii onu saab ju kohe kätte. kelle server on, teeb mälu, tambi ja hopp, üks nupp pole vajutis ja tal on su võtmed olemas. Et ongi täpselt niisugune üks-ühele ja mitte miski muu, kui need Shermandi taolised algoritmid ei päästa sellest paradoksist. Mis siis saab? Lähme pausile.
Restart läheb edasi stuudios, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa, Anto Veldre ja Andre Visse ja me räägime, no hetkel oleme jäänud, siis räägime kõige turvalisusest ja ja sellest, kas on võimalik midagi pilve panna, nii et sa tead, et ainult need inimesed näevad seda, kes peavad nägema. Mis see pilve tulevik siis on, Andre, julgeme me sinna midagi panna või julge?
Mina ütleks, et kindlasti julgeme ja, ja ei maksa seda pilveplatvormi nimega karta, et, et kuigi me rääkisime sellest, et, et rünnete puhul on motivatsioon hästi oluline ja kindlasti, kui me räägime pilveteenustest, siis pilveteenused on kontsentreeritud kogus mingeid teenuseid, Ilmselgelt see tõmbub rohkem tähelepanu, tõmbub ka rohkem häkkerite tähelepanu, kui, kui ma ei tea, Oido, mingeid rakendusi enda juures ettevõtte serveris. Aga kui me räägime sellest, et kui palju investeerivad pilveteenusepakkujad ikkagi nende keskkondade turvalisusesse, siis see on. kordades, kordades, sadades kordades suuremad numbrid kui ikkagi iga ettevõtte üksi jõuab panustada sellesse valdkonda, mis muidugi omakorda ei tähenda seda, et kui me viime oma rakenduse pilve, et me ei pea sealt pilvest teda siis omakorda turvama, kindlasti tuleb ka selleks nagu palju investeeringuid teha ja, ja seal meetodeid kasutusele võtta. Et tihtipeale me vaatamegi seda, et oi, et pilves asuv rakendus, nüüd seda on häkitud, justkui see oleks nüüd pilvepakkuja või pilveteenusepakkuja süü. Tihtipeale ei tule need, need ründed läbi selle platvormi, vaid pigem tulevad ikkagi otse selle teenuse või rakenduse pihta ja selle rakenduse turvamine tihtipeale on ikkagi selle ettevõtte enda, enda vastutus ja enda töö. Okei,
Vot minul on niisugune kahetine vaade, riigi tööl nagu ma olen, ma natuke mõtlen selle riigipilve peale, seal pigem juriidika on, on saanud takistuseks ja seesama sharemind'i paradoks, nagu ma enne rääkisin. Eraisikuna ma olen teinud väga selge vahe, ma püüan selliseid asju mitte koguda, mis on netist taastõmmatavad, no mis sa sellest muusikast ja filmidest ikka tõmbed ja kodus hoiad, selles mõttes, et iga hetk, kui sul vaja läheb, sa tõmbad ta uuesti. Aga on mingid asjad, mis kipuvad kaduma, on need siis needsamad mõned WikiLeaksi kirjad või või mõned vanaaegsad raamatud, et, et neid on, neid on küll mõtet hoida. Ja oma perekonnapilte ma hoian ka ikkagi enda juures.
See nõuab oskusi, see nõuab tohutut aega, mis sinna sisse läheb ja mis kõige hullem, mille peale ei tulegi, puhtalt kataloogi puu, millised failid kuhu, et seda üldse üles leiad ja seda ei ole üldse lihtne kodus teha. Aga vaadake, pilv on teise asja pärast, pilv on majanduslik paratamatus. Mida rohkem sa IT-d kontsentreerid, seda odavamalt saad sa seda teha. Ja kui see eraisikut nüüd väga ei loksuta, siis firmat see loksutab vägagi, see on tohutu tõmme, kui sa saad oma kulud järsku alla kordades ja need riskid, mis sellega kaasa tulevad, tõesti noh, alguses näivad nii, et äkki ei olegi midagi. Tuleb rohkem nende peale mõelda, tuleb rohkem läbi mängida neid situatsioone, kindlasti firmad saavad teha pilves äri, saavad mugavalt teha, lihtsalt tuleb teemaga tegeleda, turvanõudeid püstitada endale, teistele, ei väida, et lihtne
sa ainult, miks sa ainult pilves hoiad, see reegel oli vist nii, et sul peab olema vähemalt kolm eksemplari, vähemalt kahel, kahes erinevas solvestusviisis.
Ei no ma saan aru, kui nad on pilves ka,
Mure ei ole selles, et ma neist ilma jään, võib-olla see on üks mure, aga kui ma pilve panen, siis pigem minu mure on see, et nad on homme igal pool.
Henrik, kui palju sa tead ettevõtteid, kes täna ei ole internetti ühendanud oma süsteeme? Küsiks, küsiks nagu vastu, et, et kui sa oled juba radaril, siis tegelikult ei ole vahet, kas sa oled seal pilves radaril või sa oled nagu oma, oma ettevõtte süsteemidega radaril ja võib-olla noh, see on isegi haavatavam koht, kui see, kui see, et sa oled pilves?
Mina loen telefonist kirju ja jällegi noh, me ütleme, et noh, see nagu teistpidi on kuigi hea, et kui sul on nagu noh, korrektne riik, siis ta ei saadagi sulle selliseid dedikaatseda asju kunagi nagu mingi e-mailiga, et selleks on nagu omad protseduurid, kuidas sellist informatsiooni töödeldakse, aga aga ühesõnaga jah, et, et sa nagu noh, ma ütlen, kui ma oleksin, ütleme nüüd mingi mingi täppisteadlane, kes on just leiutanud midagi nagu noh, kuidas, mis, mis päästab nagu maailma nagu, nagu, nagu vaesusest, on ju, või see, mis, mul on mingi, mingi kuldne idee või mul on, olen ma jurist ja mul on kogu oma kliendibaas kogu nende saladustega nagu noh, kõik sellised asjad, et sa pead nagu arvestama sellega, et, et... Noh, arvuti, ta võib vist kaduma minna, noh, failserver, mis on internetti ühendatud, sinna võib ainult ligipääseda, pilveteenus, noh, jah, keegi võib teha selle koopia või ütleme teistsuguse noh, kellegi jaoks nagu noh, kui väga radaril noh, a la, tuleb välja, sest nõudena hoidis oma meilikontot nagu sinu, sinu, sinu firma nagu poolt pakutud, nagu, nagu teenuse küljes, on ju, ja noh, noh, sul on valida, et kas sa põhimõtteliselt annad selle välja ja kaotad kogu usalduse või sa lähed pankrotti, on ju, nagu lavapitiga juhtus, on ju Et sa pead nagu, nagu uue varjastamisel sellest riski.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]