Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, Restarti saadi on, saade on uuesti eetris ja see on siis see saade, kus saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad Eesti IT-ärist, IT-ettevõtlusest, IT-nähtustest, idufirmadest ja Ja seekord on meil külas Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm, tere. Tere. Sa ei ole varem meie saates käinud ja vähemasti selle ametinimetusega sa siia ka enam ei tule, sellepärast et. Esimesest jaanuarist, kaks tuhat kuusteist, oled sa uuel tööl. Ja me tegelikult tahtsime Taaviga kasutada ära siis seda olukord, et. Et me kutsume sind kui Eesti IT-sektori võib-olla ühte kõige kogenumat ja ühte kõige mõjukamat, siis tippjuhti, siis rääkima. Telekomi sektorist ja, ja endast ka, aga me hakkasime siin enne saadet, sind ei olnud veel vaikselt arutama Taaviga, et kas sina oled kõige pikaajalisem siin Eesti Telekomi sektori tippjuht, juhatuse esimees, või ei ole?
Vot see on, ma tänan tähelepanu eest, aga tõepoolest, meil on olnud Toomas Sõmera isikus, inimene, kes on peaaegu sama tööd teinud, olnud nii-öelda holdingu juht Eesti Telekomil. Ma ütleks, umbes sama aeg, kui me räägime Eesti Telekomist.
Ei, vastupidi, Elionis, kõigepealt Eesti Telefonis, aasta oli siis kaks tuhat, nii et ma olen kokku viisteist aastat juhatanud erinevaid firmasid, alguses Elion. Siis alates kaks tuhat kolm EMT ja siis lisandus EMT-le, ma sain teise töö, kaks tuhat seitse, Eesti Telekom ja sellest aastast ehk aastast kaks tuhat seitse, kui Eesti Telekom oli börsil, siis ma. Juhtisin siis kahte firmat kuni eelmise aastani, kui need kõik kolm ühinesid, ehk täna siis Elion, EMT ja Telekom. Ja, ja eelmise aasta esimesest septembrist on juriidiliselt tegemist Eesti Telekomiga, mida ma siis juhatan.
Aga oma olemused terve elu, sa oled ju olnud nii-öelda Telekomeris? Jah. Ja, ja hariduselt oled sa ka ju insener? Just nii. Ehk siis telekomi, insener?
Automaatika ja telemehaanika, et see telemehaanika on mõnes mõttes ka info kandmine ühest punktist teise, infoteooriad, ehk ta kõige lähedasem telekomile, mida tollal sai õppida Eestis.
inseneriharidusest on ikka kasu, kui me vaatame üldisemalt, siis ta õpetab struktureerima, ma usun, seda kinnitavad kõik. Teiseks, olulist ja ebolust eristama, et see on niisugune nagu pragmaatiline vaade ja kolmandaks tuleb siis ikkagi need teadmised noh, näiteks mida ma kasutan ja kasutan päris laialdaselt. Ma õppisin pidevaid tehnoloogilisi protsesse, näiteks. Ja pidevaid tehnoloogilised protsessid on ju kõik protsessid looduses, nad on ütleme, sellises suures telekomis on tööprotsessid, on ju horisontaalis. Väga-väga-väga olulised, et need toimiks, aga näiteks ka turunduses on sama mõiste nagu nihuke pidev tehnoloogiline protsess koos oma tagasisidedega, eks ole, sa küsid kogu aeg kliendilt, mis ta tahab ja, ja nii edasi, nii et, et sellest on konkreetselt kasu olnud.
on eetris tagasi ja meil on külas Valdo Kalm, kes on veel pool kuud Eesti Telekomi otse esimees ja läheb siis tegema uut tööd ning me räägime minevikust, tulevikust ja tulevikust, nagu sellistel puhkudel ikka.
Eelmine plokk jäi pooleli selle koha pealt, et rääkisime brändingutähtsusest ja sellest, et Kui kaks tuhat viis avanesid Telekomi turul numbrid, numbrid said liikuma hakata operaatorite vahel, siis suurim võit oli sellest EMT ja just tänu sellele, et tehti väga tarka sellist nagu nii-öelda brändi ehitamise ja, ja turunduspoliitikat, et ka diil ka ja kokkuvõttes, kust see fenomen ikkagi tuli, et, et et inimesed nagu puhtalt selle eest, et noh, et sa oled nii-öelda EMT klient, olid nõus iseenesest ju rohkem maksma, et EMT oli nüüd ikka kvaliteetbränd, et, et... Millest see nagu tuleb, et iseenesest ju võrgud oma, oma võimsustelt noh, ütleme, Tele2-ga on ikkagi suhteliselt nagu, nagu, nagu, nagu väga lähedastikku, need, need, need kvaliteedid ja, ja numbrid.
On ikka, ma just praegu tulen olümpiakomiteega kohtumiselt, just praegu ja, ja see on ju väga sümpaatne, et me oleme olnud. Vast üks viisteist aastat olümpiakomitee taga ja missioonist, et seda ei ole võimalik nagu mõõta, mis ta meile kasu toob. Ja ma arvan, et, et, et meie nii-öelda põhibrändidel EMT-l ja Elionil on alati olnud laiem roll, kui ainult telkoteenust pakkuda, et, et. Et ühiskonnas ja Eesti Telekomil laiemalt on olnud laiem roll. Nii infoühiskonna ehitamisel kui ka siis ütleme siis, kultuurimaastikul, põhibrändil. Ma ütlen veelkord, see hästubränd, see positsioneeritakse eraldi ja temal selliseid kohustusi ei peaks olema.
Me panustasime saadet, eks ole, selle nii-öelda sinu, siin, sinu haridusest, et sa oled inseneriharidusega ja rääkisime, et kas sellest on sul nagu palju kasulnud, ja samas on tõesti väga huvitav, et ma olen ise ju kajastanud Eesti Telekomi aeg-elanikuna. No vähemalt sellest ajast, kui sina saad juhida, ka viisteist aastat hakkab tulema, on ju, et ja ma olen teda kogu aeg tajunud, aga ka väga tugevalt sellise turundus- ja kommunikatsiooniorganisatsioonina, või see on, hästi tugevalt on kogu aeg käinud Telekomi või noh, Elion ja MT-ka kaasas. Selline suhtlus ja turundus ja see on väga täpselt nagu läbimõeldud, kuidas see, mõnes mõttes hoiatakse, et nendega peaks nagu kokku minema, et noh, sa oled insener, et loogiline on, et sina oled seal firma eesotsas ja vaatad, et kus rohkem gigahertsi tuleb ja läheme
Lähme siit üldise Eesti Telekomi turu juurde ja nii edasi ja võib-olla isegi vaatame Baltikumi, et. Noh, tänane eestlane ei taju, kui hea on ikkagi side kättesaadavus, ükskõik mis teenuses Eestis, et kas sina oskad seda kommenteerida niimoodi, et tavainimesest aru saaks, on ju, noh, mina, kas ma hästi palju ka reisi, oma tööd, et, et nii edasi, et, et ma näen seda ka väga teravalt just sedasamas, noh, et noh, lihtsalt, et mis see kvaliteet siis on. Et levi on olemas. Kas on või ei ole, ütleme, mis kiirusega data alla tuleb, on ju, aga. Aga tänased, tänased numbrid on ikka meil väga esinduslikud, et telekomid teevad ikka väga head tööd või on see konkurents nii teha ikkagi, et see sunnitega on väga head tööd? Mõlemad,
konkurents kindlasti, ehk tõepoolest, meil on, Eesti Telekomil on väga, väga hästi kattev üle-Eestiline võrk, aga, aga ka meie konkurendid on teinud tublist, tublisti tööd, Noh, ütleme ka riik on olnud siin päris tark, 4G litsentsid ju mitte ei müüdud meile, vaid pandi meile kohustusega investeerida. Minu arust väga tark tegu, sellepärast on ka neljanda põlvkonna mobiilsidega Eesti väga hästi kaetud. Ja, ja me teame tehnoloogiliselt, kui hästi hingav tehnoloogia see on, eks ole, sinna peale me julgeme üha rohkem sisu lasta ja, ja. See on see lugu, nii et ühest küljest konkurents, teisest küljest, ma usun, ka riigi õiged valikud.
sealsamas nagu on Eesti Telekomi hinnad võrreldes muu Euroopaga ikkagi oluliselt madalamad?
Jah, põhimõtteliselt küll, jah, aga, aga kuna neid regulatsioone, konkreetselt Eesti Telekomile, tuleb nii, nii Fixieris, kust. Nii-öelda samuti suruti hindasi alla, nii siseriiklikult kui ka sidumishindasi, siis järgnesid regulatsioonid mobiilivaldkonnas, et see kokku teeb ikka väga suure summa juba, mis on see mõju.
Kas sa tavaliselt raadios kuulajad suured ära seletada, et mismoodi see Ansipi roamingu nii-öelda ärakaotamine, kuigi ta vist tuleb väga väikses mahus alguses, aga kuidas see üldse mõjutab näiteks sedasama Eesti pilti või Eesti Telekomi pilti
No milles on probleem, on see, et meie Telekomi ettevõtted ju on Soome, Rootsi börsiettevõtete osad ja börsiettevõtteid täna ikkagi juhitakse suhteliselt nagu aktsiinapõhiselt, mis tähendab seda, et sa pead kvartalselt näitama kogu aeg ikkagi paremat tulemust, mis
jällegi, eks ole, see on üleeuroopaline regulatsioon, et ükskõik millise telekomi sa võtad, nad enamjaolt kõik on ju börsil, järelikult noh, ütleme, et terve sektor iga pool kukub, keegi ei saa kellelegi näpuga näidata, et kõik võtavad selle. Aga, aga
Start jätkub ja me räägime Eesti Telekomi juhatuse esimehe Valdo Kalmuga, nüüd siis viimases plokis tulevikust.
No mina arvan ja, ja kõik opera, operaatorid ja ma arvan, riik jätkuvalt on sama meelt, et, et see on õige tegu. Sellepärast, kui me just rääkisime sellest suuremast pildist, infoühiskonna ehitamine, eks ole, siin ja, ja globaalne võistlus ja võitlus riikide ja lausa mandrite vahel, siis. Siis siin peaksid tegelikult riik ja erasektor koostööd tegema. Ja, ja kui tulla nüüd lähemale uuesti sellele Elasa projektile ehk Estwini brändi all, siis on tehtud õiget asja ja pole ühendatud ainult 4G maste. Konkreetselt Eesti Telekom on tänu sellele projektile võtnud sihikule kolmsada. Sihtvõrku, mis on ikkagi Eestis päris suur osa, kuhu me siis. Sihtvõrk tähendab.
Me tahame optika vedada nendesse sihtvõrkudesse ja sealt juba ehitada nagu selle laastmaili edasi ja need ei ole mitte masti alla ehitatud optikad. Põhiline osa, loomulikult sellest läheb 4G tarbeks ehk masside all ja see on väga õige, sest 4G võimalused on väga suured, aga ma tahan rõhutada vähemalt meie puhul, Eesti Telekomi puhul, me oleme ja sihime kolmsadat ka fiksvõrku.
Aga ma ütlen, et see ela, erasektor ja avalik sektor ei koostöö, ma arvan, on olnud Eesti infoühiskonna üks suuremaid edu võtmeid, et kui me vaatame näiteks seda, miks näiteks ID-kaart ebaõnnestus Soomes, siis väga suur põhjus oli ikkagi see ju, et, et teenusepakkujad ei tulnud taha, et see nii-öelda riigi projektiks ja kuna inimesel või kodanikul riigi on seal suhtlemist niivõrd vähe ühe aasta jooksul, Seal tegid kasutusharjumust ja ta ei võta seda asja nagu üleva, ta ei võta üldse, et on kaasagi, on ju. Ja samas oli ju piisavalt nutti telekomeetravõtetele ja pankadele aastal kaks tuhat, et teeks ühise sertifitseerimiskeskuse ja paneb selle ID-kaarde sinna. Ei no
Need otsused sündisidki nii, et vedajaks oli erasektor, ehk tollal siis Telekom hiljem lisandusid ka, ka, ka meie konkurendid ja, ja pangad. Ja meie nagu veensime tollal riiki ja poliitikuid ja ma saan lihtsalt öelda, et, et kuna riik meid usaldas. Nii-öelda sertifitseerimise erafirma kätte, mis mõnes mõttes on ainulaadne, aga ta toimib ja toimib väga hästi, siis sealt tuli ka areng, et just erasektor vedas seda.
Aga ma just mõtlen, et, et kas Eesti Telekom või noh, toona vist, ma ei isegi mäletagi, mis ettevõttes on panga, oligi Eesti Telefon ja EMTÜ. Just, just. Et teie jaoks oli see, te nägite selles sertifitseerimises nagu pigem nagu business'it või, kui, või rohkem nagu kulude vähenemise, vähendamise kohta.
No pankadel oli selge soos, pangad said tänu sellele ikkagi oma, mida rohkem inimesi kasutasid turvaliselt netipangandust, on ju, pangad said selle arvelt oma kulusid vähendama. Telekom jaoks.
Jah, tegelikult me oleme tegelikult ju terve saate siin rääkinud sellest, et Eesti Telekom kokku ei ole olnud nagu lihtsalt üks telekom, eks ole, ja sina ei ole juhtinud seda kui lihtsalt ühte telekomi, et kogu aeg käsi on olnud mingisuguses teises kausis, kus midagi muud ka toimub, noh see on, idufirmadesse investeerimine või e-riigi asja ajamine või noh, igal pool olete nagu toimetanud, ja nüüd tekib küsimus, kui sa lähed ära ja, ja kui sinu asemele tuleb üks rootslane, siis temal ei saa olla ju seda tunnetust, mis sul on see viisteist aastat olnud.
me kõik loodame, aga, aga kas sa arvad, et, et, et näiteks ühel rootslasel, isegi kui ta on Eesti Telekomi tippjuht Eestis, on väga lihtne võtta kõik telekomid, kõik suuremad pangad ja veel riigist mitu ministeeriumit ajada laua taha ja öelda, et kuulge, teeme nüüd, liigutame seda Eesti asja edasi siin kamba peal, see, mulle ei tundu see väga tõenäoline või väga lihtne asi.
Ma usun, et, et see jätkub ja miks ma seda usun, inimene, kes tuleb siia juhtima, on oma ala asjatundja, kogemusega, ütleme, nii tehnoloogias, äris kui ka puutunud kokku. Nüüd nii Skandinaavias kui ka Leedus. Sest Leedus on ka päris, päris häid arenguid olnud. Kõigi nende infoühiskonna komponentidega. Ja mõistab, mõistab seda nii-öelda Telekomi rolli siin Eesti turul. Et see ei ole ainult äritegemine. Ja, ja loomulikult mina olen lubanud aidata ja, ja teen seda kindlasti, kui, kui tema seda abi soovib. Ehk, ehk. nii-öelda olla selles protsessis jätkuvalt kaasas.
See oleks väga lahe. Kindlasti jäävad Eesti inimesed ja, ja, ja Eesti riik olema nõudlikud jätkuvalt oma telekome suhtes, et see, see innovatsioonik...
Jaa, aga, aga ütleme teisi Eesti neid telekome on juhitud palju rohkem kui telekome. Kui, kui, kui Eesti Telekom, millest me räägime, me räägime Elisat ja, ja Tele2 ja nemad on ikkagi oluliselt vähem, on nüüd ju esirinnas nende, nendel arengutel ja palju rohkem noh, pigem ka tulnud millalgi laua taha.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]