Tere, käes on kahekümne kaheksas november ja jällegi on käes meil IT-ärisaade Restart. Mina olen Hans Lõugas, minu teine kaasaatejuht on Hendrik Roonemaa ja seekord on meil saates külas Holger Haljand Eesti Telekomist, kes on Eesti Telekomi uute äride juht. Ja Viktoria Ruubel, kes on siis saadanud käima lükata sellise asja nagu Vunk. Ja see on meie saatetänane teema. Ma esimese küsimuse viskaksin, Holger, sulle, mis asi see Vunk on?
Tervist. Vunk on start-up, mis loob uusi ärivõimalusi Eesti Telekomile ja tema töötajatele. Eesti
Telekomil on juba päris palju ärivõimalusi, te müüte mulle ühteteist, kolmandat ja neljandat asja, et miks teil vunki on vaja?
Vot sellepärast ongi võib-olla vaja, et meil on täna palju asju, mida me oleme juba pikka aega müünud ja teinud. Ja nüüd oleks vaja vunki juurde sellega, et leida uusi ärivõimalusi, sellepärast et. Telekomi äri on teadupärast muutumas väga juba tavaliseks standardiseerikuks ja, ja selliseks lihtsaks ja odavaks teenuseks. Ja et telekomina ellu jääda, on vaja pikemas perspektiivis ikkagi siseneda uutesse ärivaldkondadesse ja, ja otsida uut äri, kus siis seda kasvu nii-öelda ettevõttena ja omanikele leida.
Kas see vunk on kuidagi selle osa sellest, mis on Eesti Telekom, või on selle Eesti Telekomi väline asi, et kuskohas te piiri tõmbate, kas see on teie organismi, organisatsiooni organismi sees või väljas?
See on väga hea küsimus, sellepärast et see on ka üks selle vungi põhiülesandeid, et Eesti Telekomi tervikuna ka. Vunkida nii-öelda või, või natukene nii-öelda kiiremaks, paindlikumaks ja uutele ärivõimustele avatumaks teha. Ja sellepärast me oleme loonud nagu vungi eraldiseisvana ideoloogiliselt ja nagu mõtteviisilt. Aga juriidiliselt on ta jah, ikkagi Eesti Telekomi keha sees.
muide. Pulbiirjäänud tekivad, aga et seda täpsustada, sellepärast ma küsingi, et kaks tuhat viisteist nüüd Eesti Telekom selle vunki sünnitas, eks, kas see on, kuidas öelda, pilootprojekt, alguse ja lõpuga kestev siis teie katsetus või nüüd püsivalt üks Eesti Telekomi siis tegevusharutlust?
Võib-olla Hendrikule siis veel nii-öelda, et, et tõesti see selgeks saad ja miks mitte ka kõigile ja saatekuulajatele loomulikult, et, et võib-olla need eesmärgid siis selgitavad, et Vungil on kolm eesmärki. Et miks ta sai loodud, et üks on siis see, et tõesti luua nii-öelda ärivõimalusi ettevõttele. Ehk siis seda, mida me tegime aasta alguses, kus me kogusime kokku ürituse, inimesi, start-upe, et luua ja otsida tõesti telekomi nii-öelda võrgu ja, ja võimaluste peal uusi ärisid. Teine eesmärk on, nagu ma ütlesin, et luua uusi ärivõimalusi telekomi töötajatele, ehk siis tegelikult me ka koondasime töötajaid, me andsime neile võimaluse tegeleda oma äriideedega, luua sealt siis kas uut äri endale või telekomile, aga iseenesest selline võimalus just eesmärgiga nagu. Töötajatel sellist ettevõtlikkust ja, ja, ja just seda nagu mõtteviisi juurutada ja anda neile võimalus ka praktiseerida selles. Kas ta siis lõpuks läheb, teeb oma start-up'i või teeb midagi selle teadmise ja kogemuse ja oskusega Telekomis, on siis aja küsimus, aga, aga loomulikult mõlemat pidi see loob ettevõttele väärtust.
Oota, kas ma saan nagu õigesti aru, et sinna Vunki. Kui mul on nii-öelda idee või, või võib-olla isegi juba start-up olemas, et ma võin ka nii-öelda, ma ei tööta Telekomis, ma võin ka sinna kandideerida või et kui ma töötan Telekomis ja mulle tundub, et. Arve programmis tehakse, ei ole eelmise sajandi moodi asju, et siis ma võin ka kandideerida, mõlemat pidi või.
Just, just, täpselt, ehk siis, et ta on nii töötaja vaates, et need töötajad hakkaks mõtlema oma piiridest väljapoole. Kui ka nii-öelda partnerite vaates või, või tõesti, tõesti start-up'ide vaates, kes tahaks telekomi mingisuguste võimaluste peal luua uut väärtust telekomi kliendile.
Ühesõnaga, teil on nagu start-up, Holger, kus või ütleme, kiirendi või inkubaator, mis iganes siis, kus osad start-upid saavad töötada viis päeva või seitse päeva nädalas, aga osad ainult ühe päeva, sest nad peavad ülejäänud Telekomis töötama või?
No see on see risk, mille me oleme teadlikult võtnud, sellepärast et me näeme, et kui ta selle protsessi läbi teeb ja. Igal juhul, isegi kas ta läheb meie juurest või kui ta ei lähe näiteks meie juurest ära, siis ta saab olulise kogemuse sellest juurde. Tema enda kompetents tõuseb, kogu ettevõte on õppinud sellest ja, ja kogu ettevõte saab sellest uut väärtust, kui tal nüüd tekib sellest eraldi äri, millega ta teeb spin-off'i. Ja see on Telekomi peal tehtud, siis suure tõenäosusega on seal Telekom ka mingisuguses ärimudelis mingi rollina sees. Ja kui nüüd tõesti ei ole, siis jah, siis on see okei, me tegime seda ja me lõime oma töötajale uut väärtust, ta tegi kuskil uue start-up'i, aga see kultuuri mõistes annab meile ikkagi väga palju juurde, et me toetame sellist asja ja sellist ettevõtlikkust.
Aga Vunk on kindlasti töötajate jaoks üks väga vahva võimalus, tegelikult saavad katsetada ja tegelikult noh, see kogemus, mis nad saavad, et meil olid meeskonnad, kes olid täiesti. Eesti Telekomi töötajad olid paaris meeskonnas, meil olid tegelikult meeskonnad, kus inimesed olid kombineeritud, et olid nii start-upi väljastpoolt inimesed, kui ka. Ühinesid Eesti Telekomi inimesed, et selles mõttes, et kõik olid võrdsed, et meil ei olnud nii, et, et Eesti Telekomi töötajad. Saavad kuidagi paremini, kiiremini, siis või, või start-up'idel on mingisugused eelised, et, et konkurentsiolukord oli päris, päris tugev. Ja kõik pidid väga võrdselt konkureerima, ehk kõik pidid saavutama konkreetset milestone ja.
Kas see on nüüd Eesti Telekomi töötajatel selline, ma ei taha öelda, et see on nagu loomulik keskkond, aga kui lihtne neid sinna panna on? Ma omast kogemust olen töötanud Eesti mõistes suurorganisatsioonides, olen väikestes kollektiivides ja kuidagi selline tunne on, et suurt, suurtes organisatsioonides inimesed. Teavad oma tööd, rolli, süsteemi väga hästi, aga et neid kista sealt välja start-upi maailma, kus järsku sa pead ise väga palju otsustama, see ei ole väga hõlbus. Kuidas teil õnnestus nagu töötajatele see ahvatlevaks teha, et tulge oma praegusest harjumispärasest rollist välja?
No igas organisatsioon, organisatsioonis töötavad ju erinevad inimesed, on kindlasti inimesed, kes on ettevõtlikumad ja kindlasti on inimesed, kes ei ole ettevõtjad ja ega, ja iga inimene ei pea kohe start-up'i tegema. Ja eesmärk ei olnud nagu nii, et, et kõik hakkavad nüüd start-up'i tegema Eesti Telekomis, või tegelikult oli ka see, et tekib mingisugune uus kogemus. Ja inimestel tekib konkreetne arusaam ja kogemus, et kui ta saab asja teha teistmoodi. Et ei pea olema võib-olla mingisugune projekt. Mis kestab kaksteist kuud, saab ka kahe kuuga ja väga kiiresti konkreetselt jällegi milestone'ini jõuda. Nii et, suutsime kaasata ja tahame rohkem veel kaasata ka järgmisel aastal, järgmises programmis, ka sihukene seletustöö, workshop'id ja kommunikatsioon ja ka turundamine, no me pidime olema ikka väga nutikad, et neid inimesi meelitada.
mida see vunk teie jaoks Telekomis siis nagu kõige rohkem on? Tal on, mulle tundub, et hästi palju on nagu selliseid võimalikke osakondi, kellele ta võiks Telekomis alluda, et noh, ta on. Ta on sisekommunikatsiooni ja, ja, ja personaliprojekt ja uute äride projekt ja turundusprojekt ja PR-projekt, et ta on nagu natuke kõik, aga mida ta kõige rohkem on?
Jah, positiivsena ma võingi, võingi välja tuua selle, et kui annadki võimaluse, et minge kuhu tahate, et kus teil on kõige parem olla, selleks, et oma tööd kõige paremi teha, sest eesmärgid on väga selged. Siis tegelikult nagu näha, kõige parem oligi olla ikkagi kuskil seal ettevõtte lähedal, sellepärast et ja teine asi oli start-upide lähedal ja kui me lõime sellise ruumi meil endlasse, kus meil tegelikult start-upid nagu inkubatsioonifaasis või nii-öelda koostööfaasis ka, neil on oma lauad ja asjad. Siis sellises koosluses nii-öelda isegi Telekomi lähedal olla on kõige parem, sellepärast et seal ju toimub see integreerimine ja seal toimub see väärtuse loomine start-upile, et Telekomi peal ju ja nendega koostöös saab midagi luua. Ja siis automaatselt Vungi tiim on ka seal, et, et tegelikult on selline liikuv, et vastavalt seal, kus
No nii, lähme edasi ja Restarti saatega ja meil on tänase teemaks sellest, et Eesti Telekom lõi siis vunkkiirendi ja sellega sündis hulk start-upe, võib ju öelda, et nüüd esimene laar on valmis, sest start-upid on olemas, eks. Mis, räägime algusest peale, kui palju need huvil see oli, kes tahtsid selle asjaga liituda ja tulla seal oma, teile oma ideid pakkuma?
Kas see valik, ütleme esimene sada üheksakümmend või kakssada, kakssada pakkujat, et kas te valiku tegite juba seal, et mis võiks Eesti Telekomiga nagu kokkupuudelt omada ja mis mitte, et keegi tuleb nutikad kööginuga pakkuma, siis sellel võib-olla väga ei ole mõtet, aga kui mingi. Mingisugune Telekomi seotud teenus on, siis seal desorteerisite välja need sobivad ja mittesobivad?
Tegelikult me alguses nagu väga sellist piirangut enda jaoks ei seadnud, et, et jälle mitte seda piirata nagu telekomi väga spetsiifilise kasuga, sellepärast et lõpuks me kasu tahtsime leida rohkem nagu oma kliendi vaates, et, et kui see telekomi kliendile väärtust toob. Ja see selektsioon, ütleme seal lakatoni vaates, kus me valisime välja kaksteist tiimi, siis neid tegelikult isegi Telekom inimesed ei valinud, neid valisidki need korraldajad seal, garaažiinimesed ja, ja nende kriteeriumid väga selgelt, et kui suurt probleemi lahendatakse ja kas see tiim, mis kokku sai, on võimeline seda probleemi lahendama ja selle järgi nagu valiti. Ja, ja sealt edasi läksidki need kaksteist tiimi tegelikult juba ärilooma ja, ja osad neist olid telekomiga seotud, osad neist ei olnud ja sellist piirangut nagu sealfaasis ei läinud ja sealt ka läks lendu ettevõtteid, kes siis ei olnud telekomiga seotud ja tänaseks, nad ei ole meiega rohkem kokku puutunud, aga nad arenenud nüüd edasi, nad said sealt oma kiirenduse kätte. Ja, ja läksid nii-öelda laia maailma. Et ma tahtsin öelda, et sealt edasi siis oli juba see faas, kus me tõesti valisime nii-öelda need ettevõtted, keda me enda juures siis hakkasime nagu juba kuu aega valideerima ja vaatama, kas tiim seisab koos ja kas see probleemi lahendus ikkagi nagu on võimeline tulema sealt ja kas sealt hakkab sündima uus äri. Ja, ja seal need kriteeriumid, ja seal ka tegelikult võiks öelda, et veel ei olnud otseselt kriteerium, et ta peab, Telekom peab seal ärimudelis sees olema ja see ei ole tegelikult ei ole, ei olnud nagu kunagi kriteerium. Et seal on pigem jällegi vaatame, kas tiimid, kas see probleem on piisavalt suur ja kas me suudame sealt äri luua. Aga, aga see peab, pidi korda minema siiski nagu Eesti kliendile ka, et start-up'ide põhiväärtus on alati see, et nad lähevad maailma. Aga, aga ta peab nagu selleks, et sinna maailma minna, ta peab kuskil seda nagu valideerima või kuskil peab mingisuguse nagu testi pinna saama. Ja kui Eesti kliendist räägime, siis noh, pooled Eesti kliendid on Telekomi kliendid või isegi üle poole, tegelikult on nagunii Telekomi kliendid, siis. Kui ta Eesti kliendile korda läheb, siis ta juba puutub meisse ja juba loob meile väärtust.
Jah, et ma võib-olla räägin siis paarist ja siis Viktoria räägib paarist, et, et, et, et jagame. Ma ütleks, et praegu nüüd, kus see nagu. Kulminatsioon oli siis, kus me valisime välja siis kaks firmat, kellesse me reaalselt panustasime rahaga nendesamade ruumidega ja oma spetsialistide ajadega, aja ja kõige selle integratsiooniga, et nad saaks oma teenused lendu. Et neid me valisime siis praegu kaks, et lihtsalt enda võimekust ka hinnates ja valideerime tegelikult ise ka kogu seda kontseptsiooni, et siis need kaks firmat. Üks neist on väga selline tehnoloogiline, atraktiivne tehnoloogiline lahendus, kuidas rõõmingus, ehk siis välismaal olles. Pakkuda suuremahulist andmeside ja ühendust klientidele, et täna me teadupärast oleme sellises olukorras, kus välismaale minnes on. Väga kallis, kas see roaming on seal piiratud või suured mahud on tegelikult noh, olematud, et, et kui me täna suudame pakkuda. Mingisugust väikest seal sajamegast päevalage, et, et siis see on ka väga hästi juba siin Euroopa riikides või lähimates riikides mõistliku hinnaga, aga. Aga see ei ole täna ja see ei ole kunagi olnud meil nagu telekomis kinni, et meie kuidagi piiraks oma kasutajaid, see on pigem kogu, kuidas see kogu see roaming võrk on üles ehitatud ja kuidas need hinnastused nagu operaatorite vahel on üles ehitatud, et. Et see on alati siiamaani olnudki sellises nagu väga väikses mahus ja väga kallis. Ja nemad siis otsisid sellise tehnoloogiliselt ägeda lahenduse, kus nad saaks igas võrgus või igas maas, kus klient on, saaks olla nagu koduvõrgus ja nii, et klient üldse sellest aru ei saa. Ja, ja see on siis üks tehnoloogiline lahendus, mida me siis täna, see on juba noh, kui keerulisem ja pikaajalisem ja sellepärast nad on paar pilooti läbi teinud ja. Ja nad täna siis on meie juures nii-öelda inkubatsioonifaasis, kus me aitame siis neid kiirendada ja, ja oma tehnoloogiline lahendust tegelikult rafineerida, nii et seda oleks võimalik ka kliendile tootestada.
see tuli, kas need ideed mõlemad tulid nii-öelda teie enda telekomi töötajatelt või tulid väljastpoolt?
Teine startup on TPI ja TPI on väga lihtne mobiilne rakendus, millega võimalik igas kohas baaris, restoranis jätta TPI. Ja mis on selle lahenduse puhul väga huvitav ja teistmoodi on see, et nemad loovad sellist ka võrgustikku. Ehk nad kasutavad ka Eesti Telekomi API, nad kasutavad nii billing kui ka tegelikult minu meelest geolocation, ehk inimesed, teenindajad, kes tulevad tööle, nemad regavad sisse. Ja kui klient on teenindusega väga-väga rahul ja tal ei ole cache'i, ehk tal ei ole kaasas raha, tekib probleeme, et kuidas ma. väljendan rahulolu, et, et nii hea teenindus oli ja nii hea toit oli, siis võimalik selle TPI-ga tegelikult teha äppi lahti, leiad, kes siin teenindas, premeerid ja, ja jätad ka feedback'i. Ja mis see start-up teeb, et neil on ka nii B2C tegelikult kui ka B2B mudel, ehk TPI jätmine loomulikult läheb otse teenindajale. Ja seal on niisugune nagu marketplace, kus on vajalik, nii, nii teenindaja kui ka klient peab olema, et leadlik, ta saab seda, saab äppi kasutada, aga teil on see B2B, kus on võimalik jätta ka feedback'i. Eks see on hästi oluline tool ka restoranipidajate jaoks, et nad saavad aru, et, et kas klient on rahul, kellega ta rahul on, ehk see on nagu niisugune HR tool. Ja nemad on juba Androidiga väljas, neil on iOS ka varsti väljas, lähinädalatel, kui Apple kinnitab.
Sa ütled ka, et nad lahendasid oma probleemi, et kas nemad, kes see TPI taga siis on, olid Eesti Telekomi taustaga inimesed või tulid mujalt?
aga seesama nagu see TPI meeskond näiteks võib ka otsustada, et. Et tühjagi telekom, et meil ei ole teid vaja, et me, me ei tahaks minna nüüd lääneturule, näiteks USA-sse, et Eesti ei ole seal midagi kasu, aitäh vungi eest ja me läheme siit edasi.
Aga need tiimid, kes tegelikult olid nii-öelda eelviimases faasis, mitte keegi neist ei tulnud sinna raha pärast, et see ei olnud nagu esimene põhjus, et, et kindlasti raha oli oluline, oli oluline, aga see ei olnud see, et, et ainult raha pärast, et noh. Kümme tuhat on oluline raha, aga ta ei ole nagu väga suur raha, start-up'i jaoks. Et mida need tiimid ütlesid, et kõige tähtsam oli siis nii-öelda market access, access ehk ligipääs. See, et, et Eesti Telekom võimaldas teha integratsiooni. See, et, et ta aitas sellele start-up'ile valideerida piisavalt kiiresti seda probleemi, seda lahendust ja minna turule nii kiiresti kui võimalik, sest start-up'i puhul. Raha on oluline, aga mis on kõige tähtsam, on, et on olemas klient või ligipääs turule. Ja Eesti Telekom käitub siin nii kliendina, näiteks Feelingstream on meil üks start-up, kus Eesti. Eesti Telekom ei ole nii-öelda investor, vaid klient ja tegelikult nemad võidavad, sest nad saavad oma lahendusega liikuda kordades kiiremini. Kui teised start-upid, samalaadsed start-upid ja see on start-upile väga oluline, ma olen ise start-up teinud ja ma tean, kui tähtis see tegelikult on.
Jätkame Restarti saatega, kus me räägime vungist ja Eesti Telekomist. Me oleme kahest start-up'ist rääkinud, mis nüüd põhimõtteliselt võitsid, võib ju öelda, selle senise, selle aasta etapi. Me mainisime siin Feelingstreami, mis staadionid, mis need teised on, kes sinna päris lõppu kahe hulka ei pääsenud?
Jah, seal Feelingstream oli see, mis jäi veel võib-olla sellisesse vahepealsesse seisu, aga, aga iseenesest, kuna seal viimases faasis oli meil seitse, siis seal on päris palju start-upe, kes kas läksid oma teed või, või mingil määral veel omavad meiega kokkupuutepunkte, ehk siis kas nad ei suutnud selle. Kuu ajaga areneda nii kaugele, et midagi turule pakkuda või neil tiimis veel kompetentse jäi puudu või neil olid mingid muud takistused, eks nad liiguvad aeglasem kui teised, et me võtsime need nii-öelda kõige kiiremad ja. Ja, ja Feelingstream iseenesest oli ka väga tugev finaali konkurent, sellepärast just, et ta lahendas ka väga olulist probleemi meile kui kliendile, et, et siis oli, seal, seal puhul oli nagu Viktoria ütles, et Eesti Telekom oli kui klient. Ja nemad lõid sellise nii-öelda, kuidas siis seda nimetatakse.
On, ja neil läheb hästi, neil on tegelikult juba täna kolm piloot Eesti Telekomiga, Nortega ja Bigbankaga, nii et nad on Nest Holma kiirendis, mis on Helsingis, nad on saanud ka finantseeringu, et, et. Nad on. Jah,
Aga kuidas see ikkagi töötab, ma kujutan ette, et kui juba inimene noh, kui ma ise näiteks võtan telekomiga ühendust, siis sellepärast, et mul on mingi. Noh, mingi probleem või et mul on midagi vaja, et, et see, see, kui mul kõik toimib, kui päästis, teie tegelikult ei saa ju sellest teada. Aga ikka
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]