Lõpuks ometi on ta kohal. Ilmuma hakkab uus ja haarav ajalooajakiri Müstiline ajalugu. Avanumbris viiskümmend sündmust, mis muutsid maailma Leonardo da Vinci sünged saladused, kümme lugu kangelastegudest upuval Titanicul. Osta müstiline ajalugu tutvumishinnaga vaid üks euro. Otsi ajakirjanduse müügikohtadest või vormista proovitellimus www.telli.ee Müstiline ajalugu. Ajaloo avastamine pole kunagi nii põnev olnud. Ilusat lauaga pärastlõunat kõigile Restardi saate kuulajatele, Restart alustab ja Restart. IT-äri ja IT-ettevõtluse ja sügavamalt IT-ga, kõige sellega, mis puudutab mittevidinaid. Saatejuht täna Henrik Roonemaa ja mul on külas Martin Adamsoo, kes on Digixi nimelise inkubaatori asutaja, üks asutaja, tere. Tere, tere. Mis see, mis see Digix on, ega ma arvan, et valdav enamus meie saatekuulajatest kuuleb seda nime esimest korda.
Ma ei imesta, sellepärast et me tegelikult alustasime oma tegevust umbes kuu aega tagasi. Digix on inkubaator alustavatele ettevõtetele, mis tegutseb Tallinnas. Ja selle inkubaatori fookus on ettevõtted, mis tegelevad digitaalse ekraani meedia ja selle sisu loomisega.
Ja nende, nendel on siis, Eestis on tegijaid piisavalt, et tasub sellist inkubaatorit hoida?
Aga meie sihtturg ei olegi või tingimata Eesti ainult, et me, meie ainukene... valiku või kriteerium või kitsendav kriteerium on see, et meie inkubantfirmad peavad olema Eestis registreeritud, aga nad võivad olla ükskõik kust tulnud ja ma arvan, et nad mida aeg edasi, seda rohkem tulevadki väljastpoolt Eestit, meil ei olnud mingeid illusioone, et Eestis võiks saada iga kuuekuulise intervalli järel paraja portsu tegijaid, digimeedia, ettevõtteid, kes oleksid sellest huvitatud. Ja praegu meil on sees üks Argentiina härrasmees ja loodetavasti tuleb meile veel ka naaberriikidest, olgu see siis Soome või Baltimaad, sest me oleme meile teadaolevalt vähemalt ainukene sellise kitsa spetsialiseerumisfookusega inkubaator selles piirkonnas.
No Netflix muidugi kitsamalt mõttes on... platvorm, sest nemad ise ju mingit sisu ei, tegelikult nüüd juba toodavad sisu ka, nüüd hakkavad tootma, et, et selles mõttes Netflix on hea näide, et nad alustasid ju puhtalt platvormina, aga nüüd on hakanud ise ka selle suunas liikuma, et seda sisu toota, et noh, ma ei usu, et meie Inkubaatorist nüüd lähikuude jooksul tuleks mingi maailmavahelise platvorm välja, olgu siis muusika või mis tahes sisu jaoks, aga, aga sinna suunas see vald ka minu arvates liigub, et esiteks kaovad ära distsipliinidevahelised selged piirjooned, kui vanasti vene ajal, ütleme. oli selge, et kas sa läksid kinno, siis sa vaatasid filmi, kui sa ütlesid telekat, siis sa vaatasid sealt freemiat ja nii edasi. Tänapäeval ju tegelikult nii tootmine kui see levitamine on läinud üha, üha nagu rohkem nagu taiglas erikomponendid kokku, on ju, aga mis pätt sealt välja kerkib, seda on praegu raske öelda.
Meil on erinevad võimalused jah, meil põhimõtteliselt saab inkubeeruda tibuna nii oma toas, oma laua taga, aga puhtalt reaalselt samamoodi, et sa ei olegi füüsiliselt kohal, kui sul on näiteks enda kontor või töötab kodust ja käid seal lihtsalt osal
Üsna lihtsalt sissevõtukriteeriumid, esiteks ei tohi olla üksiküritaja, meie ei usu, et üksinda on võimalik tänapäeval teha reaalselt toimivat ettevõtet või mingisugust selle valdkonna. Ideed ellu viia, see tähendab seda, et me eeldame, et on tiim, seal peab olema vähemalt kaheliikmeline. Teiseks, seal peab olema mingi huvi või kogemus selles valdkonnas tegeleda, olgu see mängud või audiovisaal või, või e-kirjastamine või mida iganes. Ja kolmandaks, sul peab olema üsna selge arusaam, mida sa tegema hakkad ja kuidas sa selle, kuhu sa tahad välja jõuda, ehk siis me ei ole selles mõttes nagu eelinkubaator, et nagu, või ütleme, nagu Hackathon, kuhu tulevad erinevad inimesed kokku, igaüks viskab oma ideed välja, hakataks sellise ideid otsima, hakataks selles meeskondi otsima, et me oleme samm sellest edasi, et me eeldame, et sul on meeskond olemas, sul on nii-öelda projekt olemas, su idee olemas, mida sa tahad ellu viia. Ja siis kuue kuu jooksul, kui, kui me sind inkubeerime, mis on see meie nii-öelda keskmine rütm, mis me, mis me planeerime, see tsüklipikkuseks, et selle aja jooksul sa alguses kohe sead meie mentoritega endale konkreetsed eesmärgid, kuhu sa jõuda tahad, kas siis nii-öelda tootearenduse seisukohast või äri või ettevõtte ülesehituse seisukohast. Ja miks kuus kuud tavaliselt enamus kiirendeid maailmas on kolmekuulised? Aga see tuleb sellest, et kiirendid võtavad sisse ettevõtted või tiimid, kellel on tõenäoliselt juba mingi teenus välja töötatud või prototüüp olemas. Meie, meie nii kaugele arenenud tiime ei võta, me eeldame seda, et sa tegelikult oled ideega, aga sul ei ole seda veel valmis. Ehk siis selle kuue kuu jooksul sa pead nii oma toodet arendama kui ettevõtet arendama ja teisest küljest miks mitte kauem, sest inkubaatorid näiteks tavaliselt on kaks aastat ja siis veel võib-olla harastus-heksikarjus aasta otsa veel. Meie eeldame, et kui see kuue kuuga ei ole suutnud nii kiiresti arendusvaldkonnas nagu digitaalsed vidinaid ja kulinaid midagi enda jaoks selgeks teha. Kas firma peab olema ka registreeritud
inkubatsiooni ajal registreeritud, et sa võid tulla oma tiimiga ukse taha ja kui me ütleme, et jah, sa sobid, astu
Me toimetame kolme rahaga, meie põhiraha tuleb EAS-i loomemajanduse meetmest, siis inkubandid, kes meil on, maksavad selle inkubatsiooni eest ka ja ülejäänud raha paneme siis meie ise, ehk siis selle inkubaatori asutajaid.
Siin on jälle kaks erinevat mudelit, meie osalust ei võta, tavaliselt kiirendid võtavad osaluse, aga vastutasuks nad annavad sulle ka raha ja sa ei maksa selle teenuse eest. Inkubaatorid vastupidi, reeglina osalust ei võta ja see, kes seal sees on, peab selle teenuse eest maksma. Et me kaalusime enne, kui me käivitasime sellelt, kuidas seda teha, aga otsustasime lõpuks selle teise variandi eest, et ei, me osalust ei võta, me raha sisse ei pane, küll aga võtame inkubantide eest väikse raha. Ja selle põhjus oli tegelikult see, et kuna see valdkond on nii mingis mõttes ähmane või ägune või fluidne veel, et siis on äärmiselt keeruline hinnata selle sissetuleva ettevõtte reaalset väärtust, nüüd, poole aasta pärast, aasta pärast, et me tegelikult ei tea, mida, millest me võtame, mis osalust. Et me pigem eeldame, et me aitame neid saada järje peale ja kui nad järje peale saavad, siis miski meil ei takista ju tegelikult nii-öelda programmiväliselt seda raha sisse panemast.
No esialgu me tegeleme kaks aastat, ehk siis selle jooksul me saame läbi lasta neli satsi, pooleaastast seda inkubatsioonitsüklit, me loodame umbes kakskümmend, kakskümmend viis ettevõtet läbi lasta, sama aja jooksul, sealt edasi on juba erinevad variandid, kus me jätkame samade rahastajatega, teine variant on see, et me leiame endale juurde mingisugused erasektori rahastajad, kes on sellest valdkonnast oluliselt, eluliselt huvitatud, noh, olgu see siis telekommid või, või midagi taolist.
Mida need inkubandid teil siis saavad, mida te pakute neile?
Meil programm on laias laastus selline, et kõigepealt, kui inkubant on sisse tulnud, me teeme kahepäevase bootcampi, mis põhimõtteliselt on nagu nende minapildi, identiteedi, plaanide ja kõige, kildudeks purustamine. Mille peale me hakkame neid kilde uuesti kokku panema ja vaatame, kas sealt jääb midagi alles. Noh, see on see klassikaline ütlus, et, et ükski äriplaan ei, ei pea vastukohtumist oma esimese kliendiga. Et kahe nädala, või tähendab kahe päevaga me tahame siis saada aru, mis asi see on, mida sa teha tahad. Mis see äriplaan on, kes su kunde on, kuidas sa seda rahaga ette saad tema käest? Ja siis sealt edasi on iga kuu kohtumine, igal ettevõttel personaalselt püsimentoriga, kes siis ei ole valdkonna spetsialist, vaid pigem nagu ettevõtte arendamise spetsialist, kes aitab sul seada eesmärke. Vaatab, mida sa eelmise kuu jooksul teinud oled, mis sa valesti olid teinud, annab soovituse, kuidas edasi minna.
tarkade inimestega me saame kokku kord nädalas, meil on seminar kolmapäeviti, kuhu me kutsume siis eri valdkondade inimesi väljastpoolt ja need on iga kord erinevad ja noh, praegu, praeguse seisuga selle kuu aja jooksul on meil käinud. Creative Mobile, Adcash, Fortumo, Tehnopol, Fondia, mis on nii-öelda legaalne ettevõte, ehk siis juuraettevõte. Ja, ja nii edasi, et, et me tahame tuua eriliselt selle valdkonna inimesi väljaspoolt, kes ühest küljest annavad nagu ülevaade sellest, mis toimub maailmas laiemalt, mis trendid on ja teisest küljest nagu räägivad omaenda kaaslaste põhjal, mis, mida, mida nemad õieti tegid, mida nemad valesti tegid. Ja ma pean ütlema, et, et see on selles mõttes väga erinev teistest inkubaatoritest siin Eestis, või ka kiirenditest, et see on äärselt intiimne, et kui meil on praegu sees kuus meeskonda. Siis sisuliselt see seminar tähendab seda, et sul on kolm tundi aega nagu Facetime-i umbes seitsme-kaheksa inimesega, selle mentoriga, et sa saad tegelikult lahata päris hästi ka seda konkreetseid asju, mis sind huvitavad või sinu ettevõtet huvitavad.
Ei, ei, ma alguses ehmatasin ka ära, et kas me inkubaatori territooriumil tohime päris püsse hoida, relvakappi ei ole. Eks, ehk siis reaalne nagu sõjamäng, mitteohtlike relvadega, kus inimesed tulevad kokku kümnete, sadade, suuremates kohtades ka tuhandete kaupa, kus tehakse lahingustsenaarium ja siis üritatakse seda lahingut reaalajas juhtida. Aga selle organiseerimine erakuslikult keeruline, sellepärast et ei ole olemas mingisuguseid platvorme, kuidas seda stsenaariumit kokku saada, kuidas osalejate käest raha korjata ja teine asi on see, et kui antakse stardikäsklus ja mäng peale hakkab, siis kaob mängujuhil igasugune kontroll selle seltskonna üle, sest nad jooksevad nagu võsa vahele laiali, ehk siis selle.
Okei, me teeme siia oma teise pausi ja oleme kohe tagasi. Restart on eetris tagasi ja me räägime täna Digixi nimelisest inkubaatorist, Martin Aadamsooga, kes on selle jaoks asutajaid, kas selliseid inkubaatoreid on maailmas sinu teada veel? Ma kujutan ette, et see on mingi valdkond, kus kõik tahaksid nii-öelda olla sees seal sipp, sipelgapesas.
Balti vaadates minu teada sellise fookusega inkubaatoriga kiirendaid ei ole. Ma tean, et Helsingis on asutusnimega, mis asub ülejuures, mille nimi on Loft, mis tegeleb samamoodi nii-öelda pliikuva pildi alustavate ettevõtetega. Aga ma ei ole külas käinud, et ma täpselt, väga täpselt ei tea, kuidas nad toimivad. Loomemajanduse valdkonda, kuhu me mingis mõttes nagu kvalifitseerume. Inkubaatorid on tegelikult kolm koos meiega, üks on Tartus, teine on siis Baltika kvartalis ja meie, aga need teised on sellised nagu seinast seina, et seal tegeletakse nii. Filmide, Peipsi-äärsete sibulate kui, kui tikanditega. Et noh, seal me erine, erinemegi selle poolest, et me oleme digitaalse sihikuga ja selle mõte tegelikult on see, et me näeme, et see on kõige kiiremini eskaleeritav, see on kõige kiiremini eksporditav. Et sul ei ole füüsilisi piire laia saastus, et eksport toimub siis, kui sa paned oma vidina sinna kuskile Google Play'sse üles, see ongi eksport.
Nii-öelda tavalistest idufirmadest, eks ole, siis seal see toeta, toetav infra on väga hea ümber, et, et kui keegi lendab inkubaatorist välja, kohe on, eks ole, mingisugune kiirendi, noh, on spetsiaalsed investeerimisfirmad, kes kohe tahavad nüüd võtta üle selle, selle väikse nõrgukese firma, et ma arvan, et selles valdkonnas, kus teie tegutsete, on seda ilmselt vähem või et mingid potentsiaalsed kliendid, nagu näiteks... Suured telekomid või suured telejaamad on piisavalt konservatiivsed, neil ei ole neid protsessi ja neil ei ole seda niisugust huvi, mis ühel näiteks Silicon Valley riskikapitalistil kindlasti on.
Aga see on üsna tavaline, mitte ainult selles valdkonnas, et inimesed armavad ära sellesse asja, mida nad teevad, nad tahavad seda asja järjest paremini teha ja paremini teha, mis täiesti nagu tänuväärt iseenesest, aga, aga, aga unustatakse ära, et kellegi teisele peab see ka meeldima, ehk siis nagu peab olema kuskil mingi klient ja nii edasi. Et see tundub olevat kõikidel, mitte ainult nagu meie inkubaatoris, vaid üleüldiselt laiemalt nagu tõsine probleem, et, et tegeletakse oma tootega või teenuse arendamisega ilma selleta, et vaadatakse, et kes. Mis, mis need rakendused on, kes, kes need inimesed
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]