Isa lubas, et läheme pühapäeval jalgpalli mängima, aga laupäeval käis ta pidutsemas ja magas päeva maha. See on vist isa enda asi, mida ta lubab ja teeb. Joomine ei ole jooja isiklik asi, teised kannatavad passiivse joomise all. Vaata passiivnejoomine.ee, keegi ei tohi kannatada. Restart. Saadet toetab Elion, nutikate IT-teenuste pakkuja Eestis.
Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, Restarti saade on jälle eetris ja saatejuhid Hendrik Roonemann ja Taavi Kotka ning meil on külas täna riskikapitalist Margus Uudam sellisest ettevõttest nagu Asi, Ambient Sound Investments ja me tahame täna terve saate rääkida sellest, et kuidas oma start-upist lahti saada. Ehk mis on, mis saab siis, kui, kui start-up ei olegi enam start-up, kui temast peaks saama tavaline, normaalne ettevõte ja seda seda käiku tuntakse siis investeerimises või start-upi maailmas lihtsa sõnaga exit, ehk keegi väljub sellest start-upi projektist ja mis on need variandid, kuidas Eesti idufirmadel on nende exititega läinud ja kuidas see asi üldse käib ja miks, me tahame ka küsida Taaviga, et miks Eestis ei ole nii palju exiteid, kui me võib-olla tahaksime näha? Nii et selline saade on tulemas ja hakkame siis kohe peale, et räägime ära, mis, mismoodi seda exitit siis tehakse?
Jah, et Margus, võib-olla sa ise nagu räägid lahti, et, et exited on erinevat tüüpi, ehk siis kui ettevõtte teatava küpsusastme on saavutanud, siis, siis nagu erinevad valikvõimalused on, et, et annakski võib-olla kohe sõna sulle, et, et räägi neist. Tervist,
suures pildis neil nii-öelda exiteid, ehk siis ettevõtte müük ja väljumisi on, on kolme-nelja liiki. Ja, ja üks kõige tuntumaid on muidugi, on, on börsile minek, et ettevõte on kasvanud piisavalt suureks, ehkki nüüd tänapäeval ei pea ka väga suureks olema, piisab mõnikord isegi viie miljonise käibega viiakse ettevõtte börsile, siin Skandinaavias on isegi teada, et null käibega ettevõtteid on viidud börsile, aga börs on, börs on üks võimalus. Et, et kuidas investorid siis, üksed asutajad saavad, saavad oma osalusest väljuda. Levinum on kindlasti siis ettevõtte müük strateegilistele, strateegilistele ettevõtetele. kes näevad, et selles tehnoloogias, selles äris, selles meeskonnas on väärtust ja, ja seal on võib-olla, seal on võib-olla ütleme sellised kasumikordajad natuke madalamad, börsile minekul on tavaliselt mõnevõrra suuremad, aga see on ka kõige enam levinud. Kindlasti esineb ka, ka veel kahte tüüpi, üks on, kutsutakse secondary, ehk üks fond müüb teisele näiteks oma osaluse edasi, mõni puhul ka asutajad müüvad edasi ja, ja ostab keegi fond lihtsalt, lihtsalt ära, arendab edasi. Ja investori seisukohast esineb ka seda, et, et müüakse asutajatele osalust tagasi, mida,
Management buyout, mida ka meie oleme teinud kokku tänaseks kolmel korral. Ja kõige niisugune võib-olla kurvem viis välja on ettevõtte maha kanda.
Või tühjaks visisemine, on see tegevuse lõpetamine, tegelikult ma arvan, et me peaksime ka vastama küsimusele, mida mida ju paljud inimesed, kes ei tegutse selles idufirmade maailmas, ei saagi olemuslikult aru, et, et miks üldse on vaja väljuda, et sa näed nii suure vaeva, paned selle asja tööle, haibid selle üles, tundub justkui edukas ettevõte, et miks kõik rabelevad selle exiti nimel? Loogiline oleks ju rabeleda selle nimel, et ettevõte jääks kestma ja teeniks omanikele palju tulu.
Jaa, ja see on, see on väga adekvaatne küsimus, eriti praegusel ajal, kus börsile minnes, mis on siis näiteks üks selline nagu väljumise võimalus, ettevõtte olemus muutub koheselt ja, ja, ja Ali Paba, kes läks börsil, eks ole, ettevõtte asutaja juht ütles, et elu halvim tegu. Läheb nii kvartali aruannete peale ära, sa enam ei vaata pikaajalisi investeeringuid ja nii edasi ja, ja, ja nõutakse lühiajalisi tulemusi. Ja seal teisel pool vastas on pereettevõtted. Kõige vanem pereettevõte vist on asutatud aastal umbes üks tuhat Jaapanis ja näiteks meie müüsime ühe oma Poola ettevõtte Saksa pereettevõttele, õigemini ta päris pereettevõtte praegu ei ole, aga oli asutatud tuhat seitsesada nelikümmend üheksa. Et kestavad eraldiseisvalt ka edasi, aga peamiselt miks, miks tegelikult ütleme, just start-upide poolel seda exitit on vaja, on see, et start-upid tihti kaasavad riskikapitali. Riskikapitali pakkuvad riskikapitali fondid ja nendel fondidel on keskmiselt kümneaastane eluiga, ehk nad peavad siis saama investeeringutest raha tagasi ja maksma selle tagasi pensionifondidele, family officeitele, investoritele, ühesõnaga, kes, kes on fondi investeerinud.
Aga võib-olla see ongi hea koht, kus kohe seletada ära selle, üldse selle riskifondi nagu loogika, et, et mida see ikkagi tähendab, et sa pead vähemalt kolm korda raha tagasi tooma, et ja, ja ütleme nii, et, et noh, kuigi sulle võib tunduda, et nii mõnigi noh, exit noh, läks ju hästi, nad ikkagi, exit toimus, ettevõtte väärtus oli kasvanud, aga et riskikapitali vaatenurgast võib-olla ei olnudki nagu hea investeering, et, et ma ei tea, teeme mingi matemaatilise näite näiteks, läbimegi.
Jaa, seda, matemaatiline näide saab olla päris ilmekas ja sellel tegelikult pööratakse väga väga vähe tähelepanu ja, ja väga palju exiteid peetakse edukateks, aga kui vaadata näiteks riski, riskikapitali investori seisukohast, oletame, et meil on riskikapitali fond, mille maht on viissada miljonit dollarit. Siis see kestab kümme aastat ja investoritele me jääks kümne aasta pärast tagasi maksma keskmiselt kolm korda see raha, üks koma viis miljardit. Siis me loeme keskmiselt seda fondi edukaks. Ja, ja nüüd, kui, nüüd, kui riskikapital läheb ettevõttesse sisse, siis ta tavaliselt võtab sellise noh, ütleme kümme kuni kolmkümmend protsenti osaluse. Ja kujutame ette, et nüüd meil on portfellis üks ettevõte, mis müüakse ära saja miljoni eest. Tundub jube äge. Aga, aga mida siis ütleme, et üks riskikapitaliminister sellest saab? Ta saab sajast miljonist, oletame, kakskümmend protsenti, ehk kakskümmend miljonit. Aga tuletame meelde, see fond pidi oma investoritele tagastama üks koma viis miljardit, kuskilt peab leidma veel üks miljard nelisada kaheksakümmend miljonit. Ehk, ehk tegelikult võib olla olukordi, kus saja miljoniline exit ühes riskikapitali portfellis ei, ei muuda tegelikult mitte midagi.
Ja tulebki pigem otsida seda, et, et kui sul on mõnes ettevõttes kakskümmend protsenti osalust, et noh, sinu parim lootus on, et temast kasvaks vähemalt nagu viiekoorne unicorn, ehk siis nagu vähemalt viie miljardi tulemus, et siis sa saad oma miljardi kätte, on ju, et, et, et see on juba nagu
Jah, ütleme, ütleme niimoodi, et, et riski, riskikapitalistide fond, kujundlikult saab siin viimasel ajal nimetada natuke loomaaiapidajat, eks, et aetakse taga ükssarvikuid, unikorne.
tulnud ka uus liik, on tulnud draakonid. Nii? Ja draakon ei ole ilmtingimata miljard, vaid draakon on see investeering, mis toob sul üks korda fondi tagasi. Ehk kui meil on näiteks viiesaja miljoniline fond, siis Draakon on see ettevõte, kes exitist toob tagasi viissada miljonit.
Paneks nüüd numbreid või natuke nagu konteksti siis ka, et ma sain aru, et on kaks nagu eraldi maailma, et või tehingut on võimalik vaadata nagu kahelt poolt, et kui müüakse, Start-Up X näiteks müüakse maha, no ma ei tea, näiteks Google'ile, eks ole, et siis kaks seltskonda, kes sealt raha saavad, on need firma asutajad ja on riskikapitalistid ja Asutajad ilmselt on väga rahul mingisuguse suurema summaga, aga nüüd tuled, sina ju ütled, et aga et see, see summa, millega investor oleks rahul, on, on noh, väga palju suurem, eks ole, on ju? Et kuidas meil Eestis nagu läinud on sellega, et, et kas, mis on ütleme, nende Eesti tuntumad iduettevõtted, millega mitte omanikud ja ütleme, riik ei ole rahul, et tuli palju maksuraha, aga millega ka fond on võinud rahule jääda?
Enne kui ma arvan, Margus, sellele vastata võiks, ütleme, seesama vale, mis praegu nagu Margus näitjana tõi, et kui ettevõte müüakse saja milliga, on ju, ja omanikud omal ajal nagu noh, ütleme nii-öelda Eriti asutada, väga palju raha ise sisse ei pannud, on ju, ja ütleme, et asutada, oletame, et jäi ka kakskümmend viis protsenti lõpuks nagu noh, pärast erinevaid raunde nagu alles, on ju, siis kui sa ise nagu midagi sisse nagu nii-öelda pelomandial energia ei tee ja töö ei pannud, ja teed exiti kahekümne viie milliga, issand jumal, on ju, et noh, super, super
tehing. Ma ütlen, et, et paneks nüüd Eesti exited kuidagi nagu õigesti, mis on ka need, mille üle riskikapitalist on sügavat head meelt tundnud?
Ega neid exiteid tegelikult, kus riskikapital oleks olnud korralikult sees, väga palju ei ole, et et, et mingis kontekstis kindlasti on Modestat, mis müüdi siis Ameerika börsiettevõttele Xilings ja, ja GrabCAD. Skype loomulikult ka varasemast, varasemast faasist. No üks viimaseid on ka Fitsme, selle tehingu detaile me väga palju ei tea, et aga seal ka oli riskikapital iseenesest sees. Ja, ja nüüd noh, ütleme, et ega see nii-öelda otsus, et, et kes on rahul, kes ei ole rahul, et see on eraldi ooper nagu nende, nende exitite puhul, et see sõltub väga palju firma olukorrast, kui palju veel, veel peab raha tõstma tema strateegilisest tugevusest ja kokkuleppest asutajate ja, ja riskikapitalistide vahel. Ja tavaliselt seal nagu sellised kokkulepped leitakse, aga need situatsioonid, ma, ma pean ütlema, et meie kogemusel on kõik täiesti unikaalsed ja, ja erinevad, mis exitini viivad ja mis siis sel hetkel toimuma hakkab.
Nojah, ei saanud, ega ei tule neid vastuseid, ikka teiste inimeste rahast rääkimine on, ongi ju keeruline teema, eks ole.
No eks me peame pisut nagu abstraksemale nagu tasandile täna jagu jääma, aga ma just mõtlen, kas börsile täna ju näiteks Eestis ongi läinud üldse või? Et Eesti enda börsile kindlasti mitte, aga ma just mõtlen, et, et kas või siia lähibörsidele?
Selle terminiga Eesti ja üldse nagu Euroopa riikidega on, on natuke keeruline, et, et me kipume vaatama küll nagu oma riigi seisukohast, aga see, see on järjest keerulisem. Ma ilmestan natuke statistikat, kuskohas me oleme Euroopaga ja siis võib-olla saame aru, kuskohas me oleme Eestiga. Et möödunud kvartal, kolmas kvartal, Ameerika start-upid said kakskümmend miljardit investeeringuid. Aasia omad said kolmteist miljardit, kogu Euroopa start-upid said kolm pool miljardit.
Ja New York, ainuüksi New York oli kaks miljardit, kogu Euroopa kolm pool miljardit. Ja Euroop, Ameerikas kolmsada kakskümmend miljonit inimest, Euroopas siis, mis on ka Euroopa Liidu piiridest väljapool Euroopa, seitsesada miljonit inimest, eks ole. Et noh, ütleme, vaadates nagu siin, mida väiksemaks ühiku teeme, eks ole, seda marginaalsemaks see jutt meil läheb. Et Eesti oma täpselt kolmandas kvartalis, mis asi on Eesti start-up?
Noh jah, mis on üldse Euroopas
start-up? Teevad koos start-upi, mis on asutatud, firma on Saksamaal. Või kaks Guatemala poiss ja üks eestlane ja firma on Londonis. Või kaks eestlast ja firma on London, mis asi on Eesti start-up? Eestis me ütleme küll Transferwise ja ütleme Skype, eks ole, aga Euroopa ükssarvikute unicornide statistikas on jah, Londonil üks ja Luksemburgil teine, Eestil ei ole ühtegi.
Ja selles mõttes see on keeruline küsimus, aga ütleme, meie saate alati mõte on olnud see, et me nagu ikkagi kokkuvõttes sellel turul tegutsevatele, selle valdkonna inimestele noh, anname mingit lisandväärtust, anname mingi, mingit mõtteid ja, ja ideid ja, ja vastuseid juurde, ehk siis selles kontekstis vaadates me peame ikkagi vaatama neid, mis noh, ongi noh, mingi seotusega või mingi tugeva seotusega nagu Eesti suhtes, et kas siis on arendusmeeskond siin või noh, ütleme nagu noh, suurim suhe ikkagi nii-öelda Exiti vaatenurgas on see, et et kas Eesti turul on neid inimesi, kes noh, saavad sellest Exiti, kellel olid mingid optsioonid, kellel oli endal mingi, mingi, mingi no majanduslik tulemus sellest, sellest Exitist, või nad on olnud oma rahaga ise nagu investorid, eks, et sellest vaatenurgast on ju, et, et kui ikkagi Eesti raha või eestlase raha on mängus olnud või, või eestlane on saanud optsioone, on ju, siis on ta meie jaoks nagu huvitav, eks, et nii-öelda oma, oma Ehk siis ma ei tea, kas te isegi näiteks, ma olen küll, peaks järgi küsima, et kas mitte isegi Playtechil ei olnud eestlastel väga korralikud optsioonipaketid ja Playtech teatavasti on ju Londoni börsil?
Jah, ja sellega seotud inimesed teevad kindlasti tänasel hetkel ingelinvesteeringuid, Samamoodi nagu Skype'i töötajad, kellele olid optsioonid, on teinud hulk investeeringuid ja teinud ka exiteid, nii Eestist kui mujalt. Et, et, et ja samamoodi Skype'i eestlastest kaasasutajad on ka individuaalselt teinud ju investeeringuid nii siin kui mujal ja samamoodi exiteid.
Selge, me teeme siia kohta oma esimese pausi ja siis läheme edasi.
tagasi ja me räägime täna Margus Uudamiga riskikapitali fondist, asi sellest, kuidas start-upist välja saab, ehk mis on exit ja kuidas neid tehakse.
Aga lähme nüüd, võtame härjal sarvist ja hakkame rääkima exitist ja exitit planeerimisest, et Margus, üldjuhul, et see küpsusaste, nagu me vaatame statistikat, see tuleb ikkagi kuskil seal seal viiendal, seitsmendal aastal, kus, kus hakatakse vaatama, et noh, et, et et klaaslagi kipub nagu ette tulema, olemasolevad omanikud tunnetavad, et võib-olla noh, ikka seda Seda järgmise nii-öelda sammu tegemiseks ei ole piisavat energiat või ei ole teadmisi mis iganes ja, ja võib-olla juba tehtud ka, tekib see mõte, et noh, et, et nüüd võiks hakata eksilt planeerima, eks. Et see ei ole iseenesest nagu lihtne töö. Et see protsess, see, et üldse leida kedagi, kes on sinust huvitatud, kuidas üldse käib, kuidas nüüd ütleme, kuidas kuidas riskikapitalistid leiavad nagu üldse nagu oma nii-öelda sellele samale osalusele nagu, nagu kliente või, või, või, või suudavad ennast nagu huvitavaks teha selle koha pealt, portfellis on ja äkki ei tahab üldse osta, et kuidas see käib üldse?
Selle kohta öeldakse, et ettevõtteid ei müüda, ettevõtteid ostetakse. Ja, ja mingis mõttes meil on, me, meil on tõesti vedanud, et ega ma väga palju ei tea, kuidas ettevõtteid müüakse, sest, sest kümnest exitist, mis meie portfellist on läinud välja, siis ütleme nii, et enamus neist on, on ostetud.
Me seda, võtame selle vahe sisse, et keegi tuleb sinu juurde, ütleb, et kuule, kuule, müü ära.
Jah, jah, tahan osta, sel, sel põhjusel ta on mulle väärtuslik, hind on see, müü ära. Ja, ja see on see positsioon, kus tegelikult kõik tahavadki olla. Versus, et sa algatad protsessi, käid strateegilisi investorid läbi, see, teine, kolmas ja siis loodad, et järsku keegi tahab osta.
Aga kas need, ütleme sellised Lääne uudised, mida me loeme, et Apple ostis, noh, hiljuti nad ostsid näiteks minu meelest mingi Suurbritannia keeletehnoloogiaga tegeleva firma, eks ole, või et Microsoft ostis kedagi või Google ostis kedagi, kas need on käinud ka, mis te arvate, samamoodi, et seal on osakonnad inimestega, kes vaatavad maailmas ringi, et keda me täna saaksime osta?
Ettevõtted on väga erinevad, Apple ostab valdavalt peamiselt niisuguseid väiksemaid tehnoloogia asju, mis annavad talle väärtust juurde kunagi ja avalikkuste tingimusi. Google, Samsung on täiesti teise käekirjaga. Et, et näiteks kui, kui Apple käivitas Apple Pay, Siis Google ja Samsung koheselt üks ostis, üks ostis Lupey USA-st, teine, ma ei mäleta, mis firma ostis, kohe olid suured ostutehingud, et samal turul strateegiliselt sisulist hakkama saada.
Nende puhul me võime ka eeldada, et nad läksid ise küsima, et...
Jah, ja, ja, ja see, see viib ka selleni, et, et mis enne oli teemaks, et eksiti planeerimine. Noh, mingis mõttes öeldakse, et noh, et, et me peaksime kindlasti nüüd eksiti planeerima ja näiteks investeeringu tegemise hetkel juba, et noh, et aga kellele me selle müüme viie aasta pärast ja nii edasi, Siis päriselus ma arvan, et me vist ei ole ühtegi exitit planeerinud nii, nagu nad läinud on. Ja kaasa arvatud sinna, et ühe ettevõtte oma raamatupidamises kandsime maha, sest, sest tundus, et midagi ei juhtu ja aasta pärast saabus ostja ja saime mitu korda raha tagasi. Et, et, et, et juhtub ka nagu selliseid asju. Nüüd ajaraamist, millest ka enne põgusalt tuli juttu, et, et ega meil neid exiteid nüüd noh, praegu veel ei maksa väga oodata ka. Statistiliselt on noh, ikkagi seitse kuni kümme aastat ja kui me vaatame meie portfelli, me hakkasime investeerima kaks tuhat kuus ettevõtetesse, esimesed exitid olid kaks tuhat kümme ja ma vaatasin, kaks tuhat kolmteist oli meil neli exitit. Et ja siis on ka hiljem olnud iga, iga aasta üks, üks-kaks exitit.
Aga nüüd ma mõtlengi, et noh, asi kasvab kümme aastat täis, ma muidugi ei tea, palju omanikud survet on pannud, et kas on nagu mingi kohustus portfell puhtaks teha nagu kümne aasta pärast või ei ole veel?
Eks me seda kindlasti peame silmas, et, et, et kümme aastat on täis ja ehkki me ei ole fondi struktuur kui selline, kes investoritele kindlasti peab raha kümnendal aastal tagastama, siis me seda vaatame, et ja, ja täna selliseid nagu aktiivseid ettevõtteid riskikapitali portfellis ongi olulisimate osalustega viis-kuus tükki.
Aga ma ütlengi, et kui sa oled selline fond, kes peab tagastama raha, et siis tema noh, kas tal tekib ka mingil hetkel selline nii-öelda meeleheite faas, kus ta peab sõna otseses mõttes nagu hakkama nagu Noh, iga ennast ära andma või, või on siis ikkagi kuidagi noh, ma ei tea, tekitab, tekitaks tal mingi järjeperiood, kus ta saab nagu siis ikkagi nagu nii-öelda noh, rahulikult lõpuni viia need investeeringud.
Praktika on küll selline, et enamus eriti varasema faasi fondid, nende investorid, fondi investorid siis otsustavad päris tihti pikendada ja fondi eluiga. Ja isegi kuni viieteistkümne aastani näiteks. Ja seal sõltub ka, et mis seal siis lõpufaasis nüüd portfellis on, et kui seal ikkagi üks kuldmuna on, siis tahavad seal kõik olla edasi ja pikendatakse rõõmuga, kui seal ikkagi noh, peaaegu midagi ei ole, siis need osalused antakse mõnikord. või levinna eest asutajatele tagasi müüakse jällegi teisele ära, et, et puhastatakse ära, et seda ei ole mõtet nagu, nagu pikalt edasi hoida. Nii et see sõltub väga palju sellest, mis portfellis on.
No Eesti ütleme, see viimase aja selline suurem idufirma laine, eks ole, ongi ju meile igati sobivalt selline neli, võib-olla viis aastat vana. Noh, see, kus me roh, rohkem räägime start-upidest peale Skype'i ja mingite muude, et seda teie loogikat edasi arendades ma saan aru, et järgmised aastad peaksid olema Eestile head, raha muudkui tuleb.
Siin oli üks faas muidugi vahepeal, mille me unustame ära või kipume ära unustama, et oli Eestis üks faas, kus tehti väga palju edukaid exiteid? Nii? Oli see faas, kui müüdi nii-öelda neid noori internetiettevõtteid, müüdi, Delfit, müüdi, CV keskustel, CV Online, mis nad olid siin, eks. Auto24, mingid. Rate.ee. Jah, et, et. See oli ammu, see oli Rate müüdi.
oli kaks tuhat seitse, kaks tuhat kaheksa ja see oli veel nii-öelda sellele majanduskasvu lainele, eks, aga...
No just, aga ütleme, kaks tuhat üheksa kümme tehti startup, sellest hakkab viis, sellest on viis aastat
praegu. Aga mõtlengi, et see oli nagu, nagu mingi laine, mis andis juba nagu öelda mingi kogemuse või mingi, mingi tulemus, kusjuures enamus seadseid nagu eksid, et tehti kõik ju nii, et müüdi strateegilisele investorile nii-öelda, et noh, kas siis oli see Soomest, Soomest. Ei, või Norrasse ja nii edasi, on ju, et, et, et selles mõttes nagu huvitav. Aga räägi, Margus, sellest protsessist ka meile ikkagi, et, et, et see hetk, kui sul nüüd tuleb see nii-öelda koputaks ukse peale, öeldakse, et meil on nagu huvitatud, on ju, noh, siis hakkab ju hoopis noh, trall pihta, on ju, et noh, esimene küsimus ikkagi, et mis on väärtus, kuidas me väärtust arvutame, räägi sellest poolest.
Väärtus sõltub väga palju olukorrast, kus, kus ollakse, kui väärtuslik ettevõte ostja jaoks. Ja siin on olukordi, kus näiteks ettevõttel käivet veel ei ole, tehnoloogia on huvitav. Ja, ja seda tahetakse ära osta.
aga ütleme, kui, kui me vaatame niisuguseid nagu tehnoloogia loojaid pigem, et Twitter on näide sellest, et noh, et see, et üks kuulus Ameerika riskikapitalist ütles, et me tahtsime lenda vaid autosid ja saime Twitteri, eks ju, et saime sada nelikümmend tähemärki. Et, et, et selliseid nagu ilma käibeta, aga tehnoloogia on olemas, on mingi huvitav tehnoloogia sees olemas, seal on selline kirjutanud ta le, reegel, et neid ostetakse tavaliselt pool miljonit kuni miljon dollarit inseneri kohta. Ja seal on isegi natuke naljakaid lugusid, kus mõnikord viimasel hetkel palgatakse inseneri juurde, et, et, et võib-olla õnnestub hinda kõrgemaks kruvida.
Aga üldjuhul on ikkagi meil mingi kas käibekordaja või, või, või, või ebita kordaja, et see on nagu rohkem levinud?
Jah, aga sõltub ka Oste plaanidest ja jällegi olukorrast, et üks olukord, mis me, mis me mõnda aega tagasi siin nägime, et ettevõte kasvab väga hästi. Ettevõttes sees on ka strateegiline investor ja järgmise faasi riskikapitalistid tahavad tulla ettevõttesse sisse. Ja kui näiteks sul kas viiekümne või saja miljoni dollari väärtuse pealt tehakse korralik rahasüst, näiteks pannakse seal kakskümmend, kolmkümmend miljonit juurde, siis need investorid tahavad nüüd ikkagi ka saada viis korda raha tagasi või kümme korda raha tagasi ja läheb veel viis aastat. Ja strateegiline näeb, et see läheb tema jaoks hirmus kalliks. Ja seal tekib konkurents investorite vahel, kes tahavad investeerida ja strateegilise vahel, kes tahab välja osta. Ja mõnikord sel hetkel strateegiline peab, peab korraliku, väga korraliku hinda pakkuma, sest alternatiivid edasiliikumiseks on ka väga head.
Aga võib-olla see on see paras koht, et selgitada, et, et kuidas ikkagi saab olla Uberi väärtus, mis ta praegu on, kuuskümmend miljardit või kuskil sinnakanti on ju, et, et Ja see noh, väga nagu, nagu, nagu tundub niisugune samasuguse stiilina olevat, nagu käib, ütleme, jalgpallurite ostmine, müümine absoluutse tipptaseme pealt, kus noh, ikkagi nagu noh, hinnad on tegelikult ju absurdsed, noh, et ükski inimene ei maksa nagu sul noh, kümneid miljoneid naelu nagu noh, nädalas või on ju, et noh, et see on ebaloogiline, aga lihtsalt Et see turg ise on tekitanud sellise olukorra, kus, kus ta nagu ütleme, süsteem töötab, eks. Et, et kus see loogika on, et kuidas, kuidas nagu õigustada seda, et, et, et Uberkell on jätkuvalt hoolimata oma kuuekümne miljardilisest väärtusest, on veel neid, kes väga tahavad seda raha tagasi panna, sisse panna, noh, teadlased tegelikult noh, see peaks olema viis korda kasvama selleks, et nagu, et asi muutuks nagu... Jaa,
see on, see on tegelikult päris nüansirikas, aga oluline, oluline teema, et, et see on tekitanud ka olukorra, kus päris paljud ei julge enam börsile minna. Sest nende viimaste raundide väärtused on nii kõrged, et minnakse börsile ja siis aktsia kukub kolinaga. Ja seda on juba hulgaliselt juhtunud. Aga väga suures pildis. Need on need niisugused viimased raundid, kõrged väärtused, täna intressidega keegi raha ei tee, nii intressid on nullid üle maailma. Aktsiaturud on nii üleval, et nagu kõhe tunne on, ei taha, et kust sa siis raha paned? Ja nüüd on siis mindud siis sinna nii-öelda kasvuettevõtete viimasesse faasi. Ja seal võib olla ka niisugune lugu, et üks väike tehingu detail võib mängida väga suurt rolli väärtuse hindamisel. Oletame, et ettevõttel ikkagi noh, äri käib, kasvab ja teda saaks iga kell müüa saja miljoni eest ära. Ja ma kaalun investeerida sada miljonit näiteks Uberisse. Ja nüüd ma ütlen Uber, et mis väljuhise nüüd te siis tahate? Et okei, tahate, tahate viiskümmend miljardit, tahate kuuskümmend miljardit, okei, aga teeme nii, et likvideation preference on üks koma viis korda.
See tähendab seda asja, et kui ettevõte müüakse ära, siis see investor, kellel on eelistulu üks koma viis korda, võtab kõigepealt üks koma viis korda raha ära.
Enda raha eest, mis ta sisse pani, jah?
Jah, ja, ja, ja nüüd, kui võtta, et ettevõttel on väärtus suurem kui minu investeeringuväärtus, siis sellise tehingu tingimusega võib pakkuda poolt miljardit, miljardit ja kui mul on portfell olemas, millel kõigil on nii-öelda see likvidation preference ehk eelisturu reegel peal, no on suhteliselt hea tunne sellist portfelli omada. Sest keegi neid teeb ka oluliselt parema käibe.
Jah, ja selles mõttes, et sa isegi tead ju suhteliselt stabiilselt ette, palju sa seda raha teenid või?
Jaa, et, et, et ma muidugi natuke, natuke liialdan siin nend, et noh, et, et see ei ole nii, et ilma käib, et ettevõtte, aga lepime kokku, et likvidation preference ja siis on miljard väärtus, aga, aga see tingimus praegu mängib kasvavalt järjest rolli. Ja, ja osadele start-upidele on see, et saada miljardi klubisse, on juba noh, nii suur marketingi, marketingi nagu väärtus, et et, et jah, näiteks tuleb likvidation preference ehk siis investor eelist tulu ja sellega julgetakse pakkuda kõrgemaid väärtusi.
Okei, aga sina, sina räägite, eks ole, Kuidas ma nüüd ütlen, väga sellist mõistuspärast Exceli juttu meile praegu, et paned sinna korda üks koma viis mingisse lahtrisse ja siis vaatad, hoppa, eks, ma teenin nii palju. Kui ma nagu ringi vaatan natukene nende ettevõtete juures, mis juba on börsil, räägime vanadest, räägime uutest, no võtame Tesla näite, me võtsime praegu lahti Microsofti näite. Maiklaste aktsia on teinud noh, päris korraliku hüppe ülespoole viimase noh, sisuliselt...
Väga raske juhivahetust jah.
No jaa, ütleme isegi ma vaatan, see hüpe hakkas siin septembri algusest, eks ole. Ja noh, otsest põhjust ju nagu ei näe, aga kõigil on jube hea tunne, et noh, kas või need mingid uued arvutid, mida nad näitasid, palju positiivset pressi, Ja läheb üles, võtame Tesla, noh, see käib kümme protsenti üles-alla, mulle tundub kohati puhtalt emotsiooni pealt, et, et tuleb, mis see ajakiri oli, consumer reports, eks ole, ütles, et Tesla on kõige parem auto üldse, aktsia pani siis Eestis üles ja nüüd nad ütlesid, et jaa, aga me siin vaatasime, et need Teslad ikka pikaaegselt nagu väga ei pea vastu, et kipuvad nagisema. Aktsia kukkus kümme protsenti, no see ei ole ju Exceli maailm, see on ikka puhas emotsiooni maailm. See on
robootikamaailm. Enamus neid tehinguid teevad börsil robotid, inimesed ei jõua nii kiiresti nuppu vajutada osta- ja müüginuppu, kui robotid seda teevad. Ja terve hulk tehnoloogiat on see, kus tuleb Tesla kohta pressiteade näiteks välja, robotid lasevad selle algoritmist läbi, saavad aru, kas see on pigem positiivne või pigem
ja hops, kohe lähevad tehingud sisse. Ja, ja, ja selle näiteks nimel, et niimoodi saaks võimalikult kiiresti börsil tehinguid teha, sellepärast pannakse kõik serverid börsimaja. Ja, ja, ja näiteks Jaapani ja Inglismaa vahele on pandud miljardeid projektkaabel, et saaks paar noh, nagu millisekundit või, või, või, või nagu noh, üliväikesed nagu ajaühikud, mida, mille võrra saaks kiiremini tehingu ära teha?
Oota, kas ma nüüd sain ikkagi õigesti aru, sa ütled, et kui mina töötaksin Washington Postis või, või Financial Timesis ja ma kirjutaksin uudise, et Tesla tegelikult ei ole hea auto ja mingid veebiküljed võib-olla võimendaks seda, siis tegelikult loeb seda robot või?
Seda robot ja, ja, ja treidib kohe ja kaupleb kohe selle uudise pealt ja inimesed hiljem seletavad, et noh, tuli niisugune uudis ja see ja teine, et ega, ega ma väga ei näe, et inimestel robotite ees nüüd ka tehisintellekti arenedes mingit eelist börsil kaupel, kaubeldes oleks, et noh, võib-olla tekib olukord, kus börsi tasub teha korra kuue kuue kuu tagant lahti, et inimesel oleks mingi eelist kaubelda.
Aga ma ütlen, et enne teise ploki lõppu, selles mõttes tooks selle näite veel ikkagi ära, et, et noh, Facebook oli üks selliseid näiteid, kes tegi, ma eksiti sellega, et läks börsile, akse pani kohe esimeste kuudega kolin alla, sellepärast et noh, noh, noh, toimus selline nii-öelda nagu väärtustasakaalustamine, ja siis kokkuvõttes ikka nad suutsid nagu Marje mudeli tööle saada ja, ja tänaseks vist on, ma arvan, akseinvestoriks kolm või neli korda kõrgema...
tõusnud sellest, mille, millega nad nagu börsil tulid, on ju. Mistõttu võib öelda, et noh, et, et väga õige samm ja väga noh, professionaalselt tehtud ja nii edasi, eks, aga just seesama, et, et kui praegu vaadata neid nii-öelda nagu uut lainet, noh, sama nagu Uberi näideta, on ju, siis noh, Uber vist noh, tõesti nagu läheks suure sisi, sisi, sisinaga nagu sõna otseses mõttes nagu nagu allapoole tõenäoliselt, kui nad nagu praegu börsil läheb, lähevad või, või sa üldse näeksid, et nad üldse peaksid tegema midagi sellist. Et kas nagu Uberi
Praegusel hetkel tõenäoliselt veel ei ole ja, ja selle ju, Uberi juht just, just ütleski, et ärge kutsuge meid veel lõpupallile, sümboolselt päris hästi öeldud, ärge kutsuge meid lõpupallile, me oleme alles kaheksandas klassis veel. Et, et, et seda börsi peetakse ikkagi mingis mõttes lõpupalliks.
Aga siin just kas nädal või kaks tagasi keegi USA ajakirjanik oli arvutanud kokku nende nii-öelda unicornide noh, võimaliku turuväärtusega, sina, Taavi, tõstsid selle küsimuse, et kuidas Uber saab olla kuuskümmend miljardit väärt. Ja minu meelest oli ta just võrrelnud seda Microsoftiga, kelle turuväärtus täna on kaugelt üle neljasaja miljardi ja siis tema arutuskäik oli iseenesest väga tore, ütles, et kui ma panaksin ühele kaalukausile Microsofti ja teisele noh, mingi kümme sellist väga tuntud nagu start-upi maailma täielikku staari, siis võib-olla need noh, kaalukausid oleksid enam-vähem nagu võrdsed, ehk et Kui sul nüüd küsida, et kuhu ma tahaksin pigem investeerida, eks, kas ma paneks oma raha ühte Microsofti või kümnesse Airbnb'sse, Uberisse ja mis nad kõik on, et noh, loogiliselt võttes pagan, et et kui kuskilt üldse mingit meeletut kasvu tuleb, noh, siis sealt botist ju tuleb, mitte enam Microsofti bot.
Siin on nüüd väike nüanss minu meelest, kas mitte kakskümmend viis protsenti Apple'ist ei kuulu Microsoftile? Et pluss on see, et ma
olen, mis ma ise olen, nagu ma ise olen
Microsofti aktsiat nagu jälginud väga pikalt, siis hoolimata oma hädadest ja viletsustest, hoolimata sellest, et nad on jäänud tehnoloogiliselt maha ja nii edasi, nad on ikka väga stabiilne dividendiaktsia, et, et, et...
Aga see sõltub muidugi aja perspektiivist, et mis, mis, missuguneks ka vaadata, no näiteks Uberil noh, selgelt investorid, kes täna lähevad sisse, neil on sihikul juba isesõitvad autod, neil on selgelt sihikul kuller, teenused, kõik, ja, ja see, mismoodi saab ühte nii-öelda kasutult seisvat autot võimalikult mõistlikult, võimalikult palju ära kasutada, Seal, seal on väga palju vertikaale, kuhu minna. Ja, ja, ja, ja ma arvan, et seespool investorid ja, ja juhid teavad väga hästi, et mis sealt veel tulemas on.
Aga on isegi põhimõte, sest puht emotsionaalselt, et, et kümme unicorni peab olema või noh, võib jumalavabalt olla väärt sama palju kui üks Microsoft, noh, on ju niimoodi, et... Päris kindlasti. Just, või, või rohkemgi, eks ole. Aga me teeme teise pausi ja lähme kohe edasi.
Restart läheb edasi ja me räägime täna exitisteks sellest, kuidas start-upist väljuda.
Leek pooleli selle koha pealt, et kuidas see protsess ikkagi üldse käib, et, et kui pikk see on ja nii edasi, et me jõudsime rääkida väärtusest, aga aga me ei rääkinud nii-öelda nagu, nagu sisust, et mis toimub üldse investori peas, kui ta, kui, kui see protsess nüüd käima läheb ja ja tuleb välja, et, et noh, päriselt ka on olemas nagu noh, potentsiaalne ostja, kes, kes, kes nagu tahaks, tahaks osta. Et räägi meile, Margus, sellest.
Tavaliselt, eriti kui ettevõtteid ostetakse, toimub see ikkagi suhteliselt nagu ootamatult, planeerimatult, et keegi tahab ära osta. Ja isegi kui tingimused on väga head, siis päris tihti juhtub seda, et kõik muutuvad närviliseks. Et järsku saab kuskilt midagi veel. Ja, ja järsku saab veel hinda ülespoole kaubelda ja järsku kuidagi saab kellegi teise arvelt veel midagi. Et, et, et selline närvilisus mõnikord kestab isegi mitu nädalat ja mõnikord sellise närvilisusega võib ka tiil hukka saada.
mis mõte nädalat, dealid ju kogu see igasugune due dilligence'i protsess, võimalik nagu kokkuleppimine, hinna, hinna saavutamine, see protsess võib olla ju kuid, et noh, et, et
kõigepealt ju ikkagi lepitakse nii-öelda tõenäoliselt kokku, et mis suures pildis see hind on, mis on need tingimused, millega minnakse due dilligence'i ja, ja, ja siis noh, ütleme et kui need põhiraamtingimused on selged, Ega, ega noh, sõltub protsessist ja ostjast, aga siis võib lennata kohale sul niisugune corporate tiim, juristid, investeerimispankurid, kelle eesmärk on näidata, et ei, see diil ei ole nii palju tegelikult väärt, et kui palju siin on veel nagu seda, teist ja kolmandat probleemi.
nüüd nagu hoopis diili lõpus, kuulge, teate, see hind tuleb väga palju odavam, on ka selliseid juhtumeid. Ja, ja, ja samas on ka olukordi, kus, kus loomulikult tähendab, investoritel pole kiiret ja kõik nii edasi, kui te ei taha osta, ärge ostke siis, eks ole, ja sellist nagu jõudu ostjal ei teki.
Aga pärast Termsheeti ei minda enam nii-öelda otsima alternatiivi, et noh, et läks, pakuks sellele ka, et äkki ta tahab ka, et siis tekib konkurents, äkki saab jälle hinde pushida.
No reeglina antakse sellega ikkagi eksklusiivsus, et antakse ostjale eksklusiivsus, et ju ära teha ja öeldakse, et noh, see hind on, on juhul, kui ei leita seda, teist ja kolmandat.
Aga, aga too mingi näide, mis sa ütlesid, et mis, mis see tähendab, et, et kõik on närvilised ja et üritatakse kuskilt juurde kraapida, mi, mis see tähendab?
Näiteks ettevõtte heas kasvufaasis tuleb pakkumine, mis me nüüd teeme, kas me müüme terve ettevõtte ära või me üritame teha niisugust nagu öönaud struktuuri, et et müüme ära, aga hind sõltub veel kahe-kolme aasta pärast, et kas käibeeesmärke näiteks täidetakse või mitte. Kas me saame mingi optsiooni veel kolmeks aastaks näiteks ettevõttes olla sees ja see realiseerub juhul kui teatud tasemed jällegi nagu, et et, et selliseid nagu Noh, mõnikord mõeldakse päris keerulisi struktuure välja, kuidas järsku võiks midagi veel saada?
Räägime optsioonidest ka, et... See
on siis nagu vaade, see on ka osalik, asutaja
vaade? Mitte asutaja vaade, ma isegi räägiks töö, töötajate vaatest, ehk siis noh, väga palju, kes, kes kindlasti nagu exitit ootavad, vahet ei ole, siis kas siis ettevõtted ostetakse müü, müüakse, on, on need inimesed, keda, kes on, on ennast tahtnud ära nii-öelda nõiduda või, või ära motiveerida sellega, et, et nad, et Et näed, siin on sul palk ja lisaks palgale on sul optsioon, on ju, ja tihti antakse optsiooni noh, just pigem selleks, et nagu hoida oma nii-öelda palgakulud võimalikult madalad, eks, et kas siin on ka mingi, kus ma ütlen, et noh, mingi reegel täna, nüüd on tava optsioonil, ettevõtte optsiooni saajad, on nad investoritega samal pulgal, kui läheb exitiks või on, on ikkagi nii, et kõigepealt peavad investorid oma raha kätte saama ja siis on, kui jääb midagi üle, on ka nii-öelda tavainimestele või, või seal mingit vahet nagu ei ole?
See, see sõltub väga palju jällegi nagu tingimustes, detailidest, kui ettevõtte väärtus on väga suur ja näiteks investori eelistulud justkui saaksid täis muidu, saavad kõik võrdselt. Kui hind on väike ja ettevõtte väärtust pole õnnestunud kasvatada ei asutajatel, töötajatel, investoritel, siis võib juhtuda, et optsioonid on ka väärtusetud. Sõltub, kui kaua optsioonid on olnud, sest optsioone teenitakse välja tavaliselt kolme aasta jooksul. Ja siis ka exiti hetkel näiteks on sellised asjad juhtidel On, on, on tihti full vesting, ehk siis kõik nende optsioonid lähevad käiku, sest et tahetakse, et juhid tuleksid ikkagi aktsionäridega kaasa alati, aga töötajatel näiteks kiirendab vesting tavaliselt viiskümmend protsenti siis, mis läheb nüüd päris keeruliseks detailiks, aga see lihtsalt kirjeldab, kui palju nüansse optsioonide ümber on. Samamoodi, kui töötaja lahkub, on good liiver, bad liiver, optsioone võetakse ära juhul, kui, kui lahkutakse enneaegselt või laks, lahkutakse nagu kuidagi uksi paugutades.
Või konkurendi juurde või mis iganes.
Või konkurendi juurde ja nii edasi, osadele jäetakse midagi alles, et, et, et see optsioonimaailm, seda tasub detailideni teada, sest sellega on vigu tehtud aastakümneid ja praeguseks Lääne standardid on sellised, kust on enamus potentsiaalsed probleemid nii-öelda välja sõelutud.
Aga ma just mõtlen, et, et noh, Eestis see väga küpse turg veel ei ole ja ütleme, meil on ka väga palju neid näiteid, kus noh, inimene on kunagi nagu optsioon, optsioonidega olnud motiveeritud, aga see nii-öelda exit või see nii-öelda see realiseerimise nagu võimalus on noh, lükkunud nagu aastaid ja aastaid ja aastaid kogu aeg edasi, on ju. Ja nüüd ikkagi küsimus on ju, et noh, ma ikkagi tahaks nüüd ära minna, et USA-s on olemas isegi vist mingid alternatiivbörsid optsioonidele, aga need vist kehtivad ainult nende ettevõtete puhul, mis on nii-öelda noh, a la Google või, või, või, või Uber, et, et meil vist midagi sellist ei ole?
Meil midagi sellist ei ole, võib-olla tuleb, aga, aga praegusel hetkel... Ja seal on ka nagu see küsimus, et kas see ettevõte ise tahaks, et tema optsioone saab kuskil börsil kaubelda, kui on ikkagi väiksemad ettevõtted, kus on nagu kõrgtehnoloogia näiteks sees, kas sa tahad, et mõni see konkurent nagu kuidagi nüüd mingi optsiooni sinu ettevõttest saab, eks ole, ja kuidagi veel mingile informatsioonile ligi pääseb, eks ole? Et, et, et seal on kindlasti nagu ettevõtte enda poolt ka valikuid.
Aga ma ütlengi, et, et kuidas see üldse nagu on, et noh, iseenesest ju ettevõttel ei ole mingit kohustust oma töötajat nagu nii-öelda välja osta või noh, mõnes mõttes see ikkagi tavainimene, ta, või tavatöötaja oma väikse noh, tal on ju tegelikult mingi mikroosalus, tal on tähendab mingi null koma null midagi, eks, on ju, et... Et noh, sellele ta ei leia ka mingit sellist nagu olulist investorikust noh, nii-öelda õue pealt või nii, et ta põhimõtteliselt ongi siis nagu omaette nii-öelda kotis või lukus, sõltuvuses puhtalt sellest, et kui, kui hästi ettevõttel noh, läheb ja kas ta lõpuks leiab siis endale ostja või, või, või siis ettevõttel müüakse?
Jah, et ja, ja optsioone antaksegi ka selle eesmärgiga, et noh, ma panustaks maksimaalselt, et, et see minu nagu nii-öelda põhisissetulek oleks üks hetk just nimelt seal optsioonide poole pe Nüüd, aga ega, ega seal optsioonide osas ma mõtlen ka nii, et optsiooni tasub anda inimesele, kes saab optsioonidest aru ja kõik ei saa aru.
Jaa, aga see on ka väsimine, et ühesõnaga, kui sul ikkagi nagu on see, et noh...
Väsimine on seotud ka ootustega ja lihtsalt ilmestamaks natukene võib-olla, võib-olla abstraktselt, aga aga nii-öelda ühe, keegi arutas välja, ühe miljardi dollari start-upi tegemise tõenäosus on null koma null, null, null, null, null, null, null seitse protsenti. Ehk, ehk et kui ma saan optsioonid, siis mulle võib tunduda, et, et noh, nüüd juba tulebki kohe raha, aga exitini jõuavadki suhteliselt vähesed. Ja, ja see, see peab optsioonide nagu, nagu saajal olema ka teadmise sees, et, et noh, ikkagi suurema tõenäosuse, eriti vareses faasis, statistilise tõenäosuse järgi on suurem tõenäosus, et meil ei ole exitit. Et, et, et see on nagu optsiooni saaja enda ootuste juhtimise taibukus ka, et kas ma väsin üks hetke ära või ei väsi ära, mis ma selle teadmisega teen?
Kui palju sinu portfellis on sellist asja olnud, kus tehakse meelega näiteks mingi vaheraund, puhtalt sellepärast, et nii-öelda kus ma ütlen, et noh, mingi Noh, ma ei tea, rahustada maa nagu mingi ports nagu insenere, mingi ports nagu, nagu nii-öelda juhtkonda, noh, ma ei tea, okei, ostke oma maja ära või, või ostke oma auto ära, on ju, et saate nagu noh, mingi, ühesõnaga, et noh, et, et kas või tekitada seda tunnet, et noh, et, et et hetkel on kõik hästi, et noh, et, et noh, et sa ei ole selle nagu, noh, oled siin niisugune, ma ei tea, seitse, kaheksa aastat sisse ära pannud, et kuigi exitit veel ei paista, on ju, aga lihtsalt selleks, et noh, et, et sa tunnetaksid, et noh
Ja, ja, ja seal on nüansid, kus võib-olla näiteks investorid on olnud alguses liiga ahned, on võtnud suhteliselt suure osaluse ettevõttest ära, ettevõte kasvab, aga asutajatel jääb üpris vähe. See reeglina antakse optsioonidena tagasi. Nüüd, kui ettevõtte väärtus näiteks jõuab miljardini, aga asutajal on ikka noh, niisugune noh, väikene palk ja rendikorter, eks ole, ja pere on juba närvis täiesti, eks ole, ja exitit ei paista, on täiesti mõistlik mõnikord teha nii-öelda asutajale ka nii-öelda secondary deal, ehk osta talt natukene osalust välja ja, ja ta võib nagu julgemalt ilma eriliste hirmudega ettevõtet nagu edasi arendada, on tehtud ka näiteks selliseid asju.
Kas ka Eestis on tehtud või? On küll,
Jah, ja, ja, ja selles mõttes ja et, et sa ei saa muud moodi, lihtsalt selles mõttes, et noh, su alternatiiv on see, et, et sinu muinasjutu muidu enam nagu ei usuta ja, ja kui sul hakkavad nagu öelda, tipud hakkavad ära minema, nad teevad selle arvutuse läbi, et noh, et, et a la, aga mis siis on, kui ei olegi exited, et ja, ja ja seda orjand siin ütleme ma ei tea, kümme aastat mingi noh, nii-öelda turuhinnast madalama väärtuse pealt on ju, et see on nagu noh, sa pead tegema.
Ja, ja eraldi rubriik sealjuures on ka veel kaasasutajatega, mida teha, kes ettevõtte juurest on lahkunud või on passiivsed. Ja seal võib olla riskist stsenaariumeid, kus üks hetk näiteks kaasata jääb passiivselt kaasa ja temast kujuneb exitihetkel risk. Ja, ja seal nii-öelda väga tihti eelistatakse seda, et, et ka kõik näiteks lahkunud kaasasutajad ostetakse välja ära, antakse kas juhtkonnale, jagatakse proraate investorite vahel, et, et kas niisugused detailid tegelikult tulevad sellise edukama loo, Aga mis risk
seal olla saab, et ta hakkab töötama vastutilli, kui tal on, kui tal on piisavalt suur osaolus?
Maailma ajalugu teab selliseid juhtumeid ja...
Jah, ühesõnaga, mulle tundub kokkuvõtteks, saate võib-olla peamiseks järelduseks on see, et me suutsime vist üsna palju külma vett visata sinna, selle kerise peale, et inimestel on arusaam, et teeb start-upi ja kohe tuleb raha, et isegi kui su start-upil läheb hästi, Siis selle rahani on veel nagu väga pikk samm ja, ja Margus joonistas meile väga mõnusat, palju keerdkäike sinna veel sisse, et võima, kõik võimalikud variandid, kuidas see üldse kunagi ei jõua selle rahani.
meelest oli see, Margus väga hästi selgiks selle, et, et, et et see nii-öelda risk on ikkagi riskikapitalisti jaoks ja see töö on riskikapitalisti jaoks palju raskem tulema kui ikkagi asutaja jaoks või töötaja.
Ja mina sain ka ikkagi aru, et asutaja ei ole fond, ehk et kui fond võib istuda seal viisteist aastat sees, siis asutajal tõepoolest, vanus tiksub, tahaks juba kolida oma
basseiniga majja. Alati kõrgem, sest tal on üks null. Fondil on kümme, viisteist, kakskümmend investeeringut, aga lihtsalt see raha ei tule nii lihtsalt kaugeltki mitte, kui võib-olla tundub, et riskikapitalistide maailm on selline põnev ja tore.
Aga suures pildis, Eesti optsiooni mudel või ütleme, nagu seesama, see seaduslik pilt, mis moodi meil täna on nagu kogu see temaatika seadustatud, et selle kohta oli väga palju kriitikat mõned aastad tagasi ja kui sa praegu tagasi vaatad, et see kolme aasta reegel ei olegi väga halb?
Kui detaile hakata vaatama, meil on üpris mõistlik süsteem, me ei pea optsioonide andmisel maksma mingeid makse, me ei pea realiseerimata kasumilt maksma tulumaksu, kõik nii edasi. Tänane ainukene sisuline ja, ja kolme aasta piir on selleks, et vältida maksupettusi. Täpselt. Et väga, lihtsalt võib hakata muidu optsioonidena palka maksma. Aga, aga, aga sisuliselt ainuke probleem on jäänud see, kui näiteks exit toimub aasta või kahe pärast, siis peaks optsioonid toimuma optsioonina, mitte palgana. ja loodame, et saame siin ka järsku mingi lahenduse ja, ja me oleme optsioonidega väga mäel.
Selge, muide meie saateaeg on läbi, aitäh kõigile kuulajatele ja kohtume jälle nädala aja pärast.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]