Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, on kahekümne neljas oktoober ja Restardi saade on jälle eetris, saatejuht täna puu, täna ilusa laupäeva puhul üks, mina olen Henrik Roonemaa, portaali geenius.ee veatoimetaja, aga külalisi ei ole mitte üks ega kaks, nagu tavaliselt, vaid laid lausa kolm. Meil on külas Eesti Telekomi juhatuse liige Tarmo Kääsna, tere. Tervist. Meil on külas Teet Parts, ettevõttest Voog, tervist. Tervist! Ja meil on külas Jüri Kaljundi, kes esindab iduettevõtet Weekton, aga ma arvan, et veel rohkem esindab ta sellist püsivat idufirmanduse kultuuri Eestis, tere, Jüri! Tere, tere! Ja meie tänane saade üritab lahendust leida küsimusele, miks tehakse Eestis asju, mis justkui peaks olema mujal maailmas tehtud. No nagu näiteks, ma võtan kohe külalised ette, eks ole, Eesti Telekom teeb asja nimega suhtlus.ee, kuigi tegelikult iga eestlase noh, vaata et kodakondsusjärgne meiliaadress on gmail.com, Miks peaks dubleerima mingit väiksemas, väiksemal skaalal asja, mis on mujal maailmas hästi tehtud? Teet Parts teeb ettevõtet nimega Voog, mis. mis võimaldab siis teha inimestel lihtsalt ja hästi kodulehti, selliseid teenuseid on maailmas no kahe käe surmedel kui mitte, kui mitte rohkem üles lugeda ja Jüri on, sina teed Weektoni, mis see Weekton täpselt on?
Ja te ei ole ka kindlasti ainus maailmas, eks ole? Ei kindlasti mitte. Ühesõnaga, me üritame täna siis kolmveerand tunni jooksul vastust leida küsimusele, milleks kulutada meie niigi nappi raha ja aega ja inimressurssi siin Eestis sellele, et teha asju, mis mujal maailmas on hästi tehtud. Ja kuivõrd Eesti Telekom on siin kõige suurem firma, siis ma viskan selle kohe Tarmole selle küsimuse, et. Et ma mõnes mõttes sain aru, miks te pusite selle suhtlusega, et neti.ee kunagi valitses Eesti internetti ja noh, kui me praegu vaatame seda külastatavuse trendi, siis. See on ikka üsna ühemõtteliselt allapoole ja vaatame suhtlus.ee-d, siis see on ühemõtteliselt ülespoole, aga noh, seal vahel haigutavad suured käärid, et ma saan aru, et. Ma mõistan küll, et neti elas oma aja ära ja oli vaja ilmselt mingit muud nagu kinnisvara, mida neti parkida.
Aga samas Telekom noh, nii suur, et ütleme, et kui meil siin tuumapommi pähe ei kukku või mõnda muud pommi, et siis ülitõenäoliselt saja aasta pärast on ju Telekom olemas, et ma, mina üks Telekomi puhul seda ei karda, kuigi ma põhimõtteliselt saan su murest aru.
No telekommiku puhul ka vist on näiteid sellest, kus on mitu korda üritatud teha neid, oma neid nutifoni ja helistamisteenuseid ja neid. Mis on minu jaoks olnud nagu Skype'i konkurendid ja, ja ma ei tea, kas nad kõik on elus, aga minu arust noh, ka telekom ikkagi, ta vaatab, kui mingil ajal vähe on kasutajaid, lõpuks pannakse see ikka kinni. Mis ei tähenda jälle noh, telekomil on väga hea see pilve-back-up'i teenus. Ikka kaalud, et kas kasutaks nüüd seda või kasutaks Dropboxi ja muidugi Dropboxil on jälle omad hädad, sest tema on Ameerika start-up, kes oma kulusid ära higata täna ja ta võidakse ka üks päev kinni panna ja sellest on ka juttu olnud, eks ju. Nii et need riskid on ikkagi mõlemal pool kindlasti olemas.
Nii, Restartisaade jätkub, tuletame meelde, et meil on stuudios Tarmo Kärsna, Eesti Telekomist, Teet Parts ettevõttest nimega Voog ja Jüri Kaljundi ettevõttest nimega Weekton. Ja ma tahaks avada selle teise ploki küsimusega, et milliseid Eesti selliseid netiteenuseid te igaüks isiklikult ise kasutate? Alustame Tarmost, suhtluse E-d kasutate ilmselt,
jah. Suhtluse E-d kasutan, et. Samuti on, olen ma nagu, kasutan ka Pipedrive, et seda küll mitte nüüd läbi Telekomi, aga aga ettevõtte Green-IT, kelle Telekom nüüd suvel ostis, ehk et siis nemad on. Nende müük on siis. Nende müük on Pipedrive'is ja, ja, ja, ja see on nagu väga edukalt ning täna ei ole meil ka plaani neid ümber tõsta meie enda nagu domeenidesse kuhugi.
Aga ma tahaks tulla vot siit kohe otse ja on hea hüpata igasuguste selliste suuremate infrastruktuuri teenuste juurde, näiteks et kas keegi kasutab meist või kas, kas te teate kedagi, kes kasutaks näiteks mingeid Eesti pilveteenuseid? No neid on arvukat ju, kindlasti on, eks ole, teie ettevõttes, Telekomis ja, ja mujal veel ja pakutakse igasuguseid täishaldusi ja back-up'e ja kogu seda värki ja mina ei tea kedagi, kes neid kasutab.
Mina tean, et meie oleme kasutanud nagiaegadest, meil on Eesti Telekomis sõles kümmekond serverit ja seal jooksevad nii Weekdani teenused, nagikõik fotoserverid, CV Online teenused, petitsioone, e-d, seda me haldame. Kunagi selle põhjuseks, kusagil seal kaks tuhat seitse, kaks tuhat kaheksa fototeenuste puhul ja videoteenuste puhul oli see, et Eestis servereid hoides, Eesti kohalik internetiühendus oli nii palju kiirem. Et kui inimesed tahavad seal gigabaiti, kaks gigabaiti pilte laadida ja me oleks sel hetkel kasutanud Amazoni või mingit muud asja, siis see oleks tegelikult väga-väga aeglane olnud ja meil oli palju kasulikum võtta need sadades megabittides ühendused siin, siin Elionis ja hoida neid asju seal. Ja meie oleme seni rahul olnud, et meil vist pole nagu seda downtime'i peaaegu kunagi olnud selle kümnekonna aja jooksul ja. Ja meie oleme palju rohkem olnud rahul sellega, kui võib-olla kuskil Amazonis ja noh, meie tausta tõttu me oleme selle haldusega ise, kuna need inimesed on olemas ja kogemus olemas, hästi hakkama saanud ka,
et. Ja mida mina näen, on, et juba väiksemast ettevõttest, nagu keskmise ettevõtte poole minna, kus on kas oma IT-inimene või siis IT-teenusepakkuja, et siis järjest rohkem on hakatud kasutama, on Zone'i, Zone Cloud on teenus, mida, mida kas, kasutajaskond kasvab järjest. Ja samamoodi Telekomi poolt on OneSpot, kes on juba suuremale kliendile, ehk et... Mida, mida see teeb? OneSpot ongi automaat, automaatne pilv juba, ehk et mitte sa juba ei pane ta käsitsi ja keegi administraator käsitsi haldab, vaid et IT-teadlik inimene või IT-juht juba saab ise toimetada ja panna oma ettevõtte asjad sinna pilve üles.
Kui palju üldse nii-öelda sellest Eesti internetist on füüsiliselt Eestist, Tarmo, kas sina oskad sellele vastata? No suuremad tuntvad firmad, meil on, eks ole, pangad ja, ja, ja ma ei tea, telekomid ja Eesti Energiad ja kõik, mida me nagu iga päev siin kasutame, et kas need asuvad Eestis või? Interneti mõistes?
Ja nad käisid otse, füüsiliselt koputasid taksojuhi aknale ja umbes ei läinud enne ära, kui taksojuhat oli lepingul alla kirjutanud. Et ja nii, see on väga kihvt lugu minu meelest, kunagi see, ma arvan, võiks jõuda Eesti õpikutesse, see, kuidas tõmmati Taxify käima. Aga ma ei tea, ma vaatan telekomile otsa, et teil see suhtlus on, et hakkas vahepeal igasuguseid tooteid heid kerima peas, et mida võiks veel Eestisse teha, et teil oleks põhimõtteliselt võimalik teha sell ID-kaardi ja riigi andmebaasidega liidestatud Facebook-slash nagu dating site, kus oleks kõik eestlased kirjas ja siis näiteks saaks vaadata, palju need, mis kinnisvara nad omavad või noh, kõik see avalik nagu, millised firmad juhatuses nad on ja palju sealt dividende maksta ja, on ju kihvt, saaks sellise Eesti-keskse asja nagu teha.
Jaa, ja ma arvan, et see ei, ei pea olema isegi Telekom, ehk et seda ju täna Eesti avatud ühiskonna puhul, et seda nüüd andmetele ligi võiks ju teha igaüks tegelikult, kes näeb selles äkki, et mis kasu see lõpuks on. Et pole mõtet asja teha sellepärast, et jube, iseenda jaoks on jube kihvt, ma teen niisuguse statistika, vaid see, et mis kasu ta toob lõpuks siis sellele lõppkasutajale, noh.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]