Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat kõigile, Restarti saade alustab ning Restart siis see saade, kus me vaatame IT-äri köögipoolte telgitaguseid ja räägime sügavamat IT juttu, kui võib-olla mõnes teises Kuku raadio saates räägitakse, saatejuhid, nagu ikka, Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka, ning meil on täna külas Eesti Telekomi tehnoloogiadirektor Tiit Tammiste, tere. Tere. Ja me tahaksime rääkida täna enam-vähem terve saate asjade internetist, see põhjus on see, et, et mulle tundub, et kuskil viimase no ma ei tea, poole aasta jooksul olen ma hakanud tähele panema, kuidas eelkõige telekomid suruvad seda teemat, ma ise ajakirjanikuna saan pidevalt pressiteateid, kutseid, kõik tahavad sellest hirmsasti rääkida, kõik viskavad üles suuri numbreid, et mitukümmend miljardit seadet me aastaks kaks tuhat kakskümmend internetti panema ja Ja kuidas see kõik hakkab elu muutma ja autod ja hammasrattad ja külmkapid ja mida kõike, et, et me katsuksime selgeks teha selle saate jooksul, mis asi see asjade internet on ja mida see IT-härile tähendab või mida see üldse tegelikult inimeste eludele tähendab. Ja ma arvan, et esimese asjana me võiksime siis proovida lahti seletada, et see, see on üks väheseid selliseid IT-termineid, mis kõlab ka eesti keeles hästi, et me ei peagi kulutama välja, eks ole, mingisugust võistlust, et, et leida, leidke eestikeelne ilus termin, meil on see olemas, see on asjade internet. Aga mida see
Kõik on ju, jaa, selle, kõikide kodude elektrimõõtjate juba on hästi interneti, ehk siis nagu kõik autod noh, siin järjest läheb, on ju. Need sensorid ju loomulikult lopitakse külge ja pannakse külge, noh, me nägime, on siin, paar nädalat tagasi oli siin MIT kuulus professor Eestis, kes näitas seda, kui nad olid pannud prügile külge. Jaa, see oli väga äge. Mis, mis näitas siis, et kuhu prügi nagu kokkuvõttes välja jõudis noh, nii-öelda on ju, nende, nende alguspunkt, sealt siis nad hakkasid mõõtma seda ja kuhu see välja jõudis, on ju, et et noh, põhimõtteliselt me ei, iga asi täna juba räägib ja, ja, ja, ja suhtleb, et see ongi nagu... See, kui me veel jõuame, mida see üldse nagu koormusele tähendab, te nagu telekomid näete seda kõige paremini?
Aga Eesti Telekom on ka niisugust tõmbareklaaminud, et midagi, mingit osi sellest juba testite, nii-öelda sellest...
Mina olen enda jaoks selle niimoodi mõtestanud, et, et IT ja, ja telekom kasvavad kokku. Ja see on ka see, mida, mida, mida oleme me ITL-is kogu aeg rääkinud kõrgkoolidele, et, et viimane aeg on, on tegelikult telekomiõpetus ja, ja IT-õpetus kokku panna ja neid, neid koos vaadata.
No sakslased on võtnud selle päris suure pealkirja kokku kõlava nimega Industry nüüd null, mis siis kokkuvõttes peaks omavahel siduma asjade internetti kui tehnoloogia, telekommunikatsiooni, kõik selle nii-öelda teadmuse ja õppetöö sinna ümber ja nii edasi, on ju, ka omavahelise andmevahetuse nii-öelda meie, meie terminis nagu X-tee, on ju, et, et, et see kõik on nagu sakslastele kõlava pealkirja alla pandud, seesama. Oi, industry neli, null vist või?
Me oleme Restartiga eetris tagasi, tuletame meelde siis, et saatejuhid Hendrik Roonemaa, Taavi Kotka ja meil on külas Tiit Tammist ja Eesti Telekomist ja räägime asjade internetist.
Kusjuures sellest, mida siiamaani aru ei saa, et arvestades, et Eesti Telekomi nagu informatsiooni hulka sedasama, et, et et vähe sellest, et me saaksime aru, et kui palju neid masinaid selle tee peal sõiti, siis me suudaksime aru saada, et mitu inimest oli autos näiteks. Me suudaksime nagu kogu selle informatsiooni saada tegelikult nagu puhtalt telekomiandmete pealt, siis me ikkagi nagu kummiribadega mõõdame nagu. Nii
Jaa, aga noh, jällegi seda saab kõike nagu normaalselt teha, et eks meil jutt pooleli enne sellest, et me suudaksime liiklussagedust mõõta nagu palju täpsemalt telekomiandmete pealt, võrreldes nagu nende kummirivadega, mis üle tee on nagu tõmmatud, on ju, jah, ma olen nõus, et kui me tõesti pannakse iga tee nagu jälgimise alla, et siis see läheb juba privaatsusega nagu valdkonda, eks. Aga kui me rälgime ikkagi nagu noh, ma ei tea, suuremaid maanteid või ütleme, kus see nagu see kasutussagedus on ikkagi nagu piisav, et anonümiseerida kokkuvõttes see nii-öelda, see mõõtmine, et siis noh, mina pigem toetaksin Telekomi andmetelegi.
välja... Minu, minu, Tereviisorist rääkides, minul on kodus nutiteler, mille ma sihilikult ühendasin internetist lahti pärast esimest nädalat kasutamist. Sellepärast, et seal on peal kaameras ilm ja mul A, okei, ma võin isegi usaldada seda, mida see telekatootja, eks ole, räägib mulle neti, ütleme privaatsuse kohta, aga ma absoluutselt ei usalda seda, kuidas, kui turvaliselt see, see tarkvara on ehitatud. Ma absoluutselt ei usalda seda, et keegi ei saa sinna ligi, kui me isegi loeme Saab inimene arvutiga ligi, nii et koogib oma istme alt mingisuguse pordikese lahti ja lükkab oma arvuti sinna sisse, no oli mingisugune case USA-s on ju, siin kaks nädalat tagasi. Et, et ma arvan, et meil tekib nagu probleem sellest, et kui me võtame suure hulga valdkondi, mis ei ole kunagi internetis olnud, ja nüüd paneme suure hulga asju, mis ei ole kunagi internetis olnud, ühendame sinna netti. Siis lihtsalt nendes valdkondades ei ole seda orgaanilist teadmist või isegi tunnetust, et see võiks olla kuidagi privaatne, et noh, see lennuk samamoodi, ega kolmkümmend aastat tagasi keegi ei mõelnud ju, et tuleb mingisugune hull professor oma läpakaga ja, ja võtab lennuki juhtimise üle. Ja keegi, keegi ei hoolitsinud selle eest.
Tiit, aga natuke teemat vahetades, kas ma saan aru, et te, te seal Telekomis ja tõenäoliselt kõik Eesti muud Telekomid ka, te mõtlete, et meil on praegu siin kuskil suurusjärgus pool miljonit kuni miljon klienti nagu per firma, aga kui me saaks sada miljardit seadet nagu netti, et siis me saaksime igaüks kolmkümmend miljardit klienti juurde. Et, et teine mõte on see, et need asjad hakkavad suhtlema üle te
omavahel ju. Selgelt on meie võrgu roll, on, on need asjad ära ühendada, aga, aga kindlasti on, on, on, saab olla meie roll ka, ka selles samas big datas nendes analüüsides, selle, selle, selle kasuliku info väljafiltreerimises ja, ja, ja... Ja tegelikult ka selles, et, et tekitada selline lihtne platvorm, kuhu, kuhu ka iga inimene suudab oma asju ühendada ja, ja suudab neid juhtida, suudab nende turvalisust juhtida, kogu see pool ilmselt on väga selgelt telekomide roll.
Kas see vastutus läheb ikkagi liiga radikaalseks või liiga kaugeks, et seesama Telekom hakkakski pakkuma seda ta, seda võimalust, et tema tagabki selle, et see hommevahetus ikkagi on nagu turvaline, et see vastutus jääb ikkagi süsteemi ehitajatele?
te lõhute Eesti Telekomis oma ärimudelit?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]