Ma just eile öösel tulin nädalaselt Euroopa tuurilt tagasi, nii et ma olen seda harjutanud erinevates. Kokkuvõte on see, et me, kui praegu on metsaomanikul üks tululiik peamiselt, mis on puidutulu, siis me avame kaks uut akent, mis on süsinik ja elurikkus. Ja ma arvan, et need turud lähevad väga suureks ja loome võimaluse selle eest ka tulu saada ja need on tegelikult siis täiendavad metsaomanikule, et, et talt ei võeta midagi ära, vaid avatakse uusi aknaid.
Meeletu lugemisega, see jah, Lisette on ka super lugeja, see tõstab ka head konkurentsi tiimis, et, et, et kõik peavad lugema ja et. Et me oleme töötanud võib-olla tõesti nagu isegi peaaegu sadu tuhandeid lehekülge materjali läbi arusaamaks, kuidas see saaks töötada. Kuidas ka metsa puhul üldse, kas see süsiniku tõstmine metsa sees nagu pikaajaliselt töötab. Kuidas elurikkuse tõstmine võiks käia ja, ja minul endal oligi üks heureka moment, heureka moment eelmise aasta, ma arvan, sügisel. Kui selle suure lugemise peale, mul oli nagu täisveendumus, et see bioloogiline matemaatika töötab. Et seda teistmoodi käitudes, sa reaalselt saad süsinikku rohkem siduda ja sa saad ka puidu mõttes majanduslikult mõistlikult käituda. Ja see hetk oli mul selge, et see igal juhul tuleb. Et sellest ei ole pääsu, et see tuleb vaadates ka seda, kuidas Lääne-Euroopas eriti ettevõtted selle süsiniku jalajälje suhtes nii palju rohkem töötavad. Ja siis, kas meie selle ära lahendame, lahendab keegi teine, aga see, et süsiniku elurikkuse turg on kümne aasta pärast võib-olla sada korda suurem kui täna, väga suur, väga paljude osapooltega turg. Ma olen sellest täiesti veendunud, et, et see, noh, me võime arutada, kas, kas, kas, kas ja kuidas see vajalik on ja kuidas see õige peaks olema, aga mulle tundub, et seda ei peata mitte miski.
Ja, ja loogika on järgmine, et tegelikult ütleme, et me mõneti viime kokku metsaomaniku. Maaomaniku ja vastastpoolt ettevõtte Lääne-Euroopas peamiselt, kes oma jalaajälge katta tahab. Me väga palju sõltume nendest tingimustest, mida see jalaajälje katja valmis on. Nagu mille, mida ta tähendab, nõuab, sellepärast me ei saa, seda peab tõestama ka pika aja jooksul ära, et see süsinik on seal seotud, lisaks sellele puidu kasvamisele. Ja, ja me oleme metoodikatega väga põhjalikult tutvunud, leidnud viisid, kuidas seda peaks tõestama, nii et meil on tõestamissüsteem seal ka taga ja sellest tegelikult kõik algab, et, et sa pead vastama kriteeriumitele, kuidas sa istutad, et see kõik õigesti teeks, et sa selle. Lähme ühe
saama veel tahapoole selleks, et inimesed saaksid nagu majandusluikest aru, on ju. Kuskil on olemas ostja, sellele kasvavale nii-öelda kasvavast metsast saadud süsinikkrediidile. Kes see ostja on?
Just. Ostja on ettevõte, kes on otsustanud, et ma vähendan oma tegevusega oma kuluplaneedile ehk süsiniku jalajälge, aga ma ei suudnud seda nulli viia. Mõtleme näiteks kas või kohvik kuskil, ma ei tea, Tallinna, Tallinna kesklinnas. Oletame, et paneb päiksepaneelid, vaatab oma vee tarbimise üle, vaatab kõik asjad üle, suudab keskkonnasõbralikus muutuda, aga ta ei saa kunagi nulli minna, see on võimatu on ju. Me kliendina lähme sinna kohvikusse, mingi jalajälg sellel on. Ja siis Lääne-Euroopas on väga jõuliselt kasvav trend, et ettevõtted siis jala, jalajälje katavad vabatahtlikult. Nii et tegelikult me justkui riigi käest ei tahagi mitte midagi, me viime kokku peamiselt Lääne-Euroopa ettevõtte ja metsaomaniku, kes asub siis kuskil mujal Euroopas. Ja ma rääkisin just näiteks ühe. Ühe suure karastusjookide tootjas töötanud inimesega, maailma väga suur ettevõte, kes ütles, et neil kõik uued projektid, mis arvutatakse tasuvust, majanduslikku. Viiekümne dollarise süsiniku tonni hinnaga, peaks selle sisse arvutama, sest maailma nende arust sinna läheb. Ehk et kui see näiteks on väga suure jalajäljega toode, see ajab oma hinda kallimaks, seda äkki ei tasu teha. Nii et, et, et see näitab seda, kuidas Lääne-Euroopas mõeldakse, Eestis väga palju kliente täna ei näe isegi, see mõttelis on piisavalt teistsugune. Aga Eestis on jälle palju metsa, nii et mõneti tekib see, et Lääne-Euroopa osapool on ilmselt valmis maksma selle eest, et Eesti metsaomanik kasvataks metsa, mis on ju Eesti mõttes päris äge.
Seal on kaks asja, mõlemad on olulised, aga seal tuleb tegelikult kaks erinevat toodet, ühel juhul, kui sul on näiteks istutamiseks sobiv maa, siis ta on veel eriti lihtne ja konkreetne, sa istutad puud. Puud kasvavad, seovad süsinikku, pakuvad elupaika ilmselt putukatele, loomadele ja sellega sa lood väärtust, planeedi mõttes ja sellest sa saad raha. Nüüd, kui on olemasolev mets, siis sa tegelikult peaksid oma käitumist muutma. Näiteks, et sa ütled, et ma käitun teistmoodi, ma mõneti, kui sa ju puitu täna maksimeerid ainult, siis sa proovid kasutada puitu võimalikult kiiresti, võimalikult palju võtta maha, panna uue. Nüüd, kui sinna tuleb süsinik ja elurikkust tuluna sisse, siis ma arvan, et tulevik on see, et olemasolev metsa puhul mõnes kohas pinnasest ja kõigest muust sõltuvalt tasub sul kasvatada lihtsalt seda monokultuuri nagu nii-öelda. Istandus metsa, kasvatad, võtad maha, võib-olla teed puiktooteid ja, ja siis paned uue, kohe ja teises kohas on sul mõistlik jällegi maksimeerida süsiniku elurikkust ja see sõltub kõik tegelikult andmetest. Maaomanikuna lõpuks praktiline küsimus, kus sul tulu võimalus parem on, et me tegelikult avame tululiigid ja paneme siis metsaomanikud sellega koos mõnes kohas teistmoodi käituma, aga mitte igal pool, see ei saa olla nagu reaalsus. Aga mis see kalkulatsioon
Pidevat cash flow'd tegelikult metsaomanik ei saagi praktiliselt, ta enamasti ootab, kuni mets, mets kasvab küpse raie valmiks. Võtab maha kõik ja siis saab, et see võibki olla näiteks nii, et, et sa viiskümmend aastat ootad seda. Nüüd, mida see süsinikutulu teeb, kuna süsinikku sööb puu kasvades pidevalt, sa saad hakata, metsaomanikule tekib jooksev rahavoog. Ehk et see võimaldab osaliselt raha rutem kätte saada ja teisest küljest siis mõelda, et mida mina tahaks teha. Võib-olla seal on teatud krundil on ühtemoodi käitumine mõistlik, teisel teistmoodi. Ja me aitame andmete põhjal tegelikult öelda, sa ei pea nii tegema, aga vaata, sul on võimalik siin teistmoodi käitumisega. Kas teenida rohkem või siis ka võib-olla vähem, aga planeedil olla kasulikum?
Võtame siis selle Taavi saadetud krundi ette, seal on niimoodi, et sul oli kakskümmend kolm hektarit kokku. Meie data mudel näitas, et peaaegu neljateist peale saab istutamiseks sobilik pind. Ja siis sa teenid sealt kaks tuhat viissada süsinikukrediiti ehk viiekümnese hinnaga oleks see väärt umbes sada kakskümmend kuus tuhat kogu perioodi peale. Et see on ju tegelikult, jaa. Et see on pikk periood, aga see on ikkagi sadadest tuhandetest summad, et me, ma arvan, et minu jaoks oli see eelmise aasta, kui ma ütlesin, et mul oli mingi hetk oli vau moment, et see matemaatika töötab. Aga see
Ja, sest tegelikult see on tühi plats, kus praegu üldse pole süsinikumetsana seotud. Ja kui sa sinna istutad peale, siis sa tegelikult hakkad siduma, isegi kui see uuesti ta pärast maha võtab, kasvab jälle uus, kui sa istutad, et sa. Et selles mõttes siin need prognoosid, millega me arvutame keskmist süsiniku kasvu, on sajaaastased, ehk need mudelid on päris pikad ja põhjalikud. Nii et, et meil on ikka päris äge metsandus ja süsiniku tiim, kes tegeleb päris jõhkrate andmemudelitega, et see kõik töötaks õigesti.
Peaaegu, vahe on selles, et esimesed viis aastat peaaegu süsinikku üldse ei seota, sest puud on pisikesed, nad alles kasvavad, et kasvutempo hakkab sealt kuuest-seitsmes aastas käima. Ehk et siis sa pead ka tõestama reaalselt, et süsinik on seotud, need puud on alles. Neda me saame ka nagu digilahendustega teha ja, ja siis koos sellega sa hakkad siis saama, nii et sa päris kohe ei
Ja, suures plaanis küll, sellepärast, et siis tal on kohustus ka uusi istutada, aga see on nagunii juba riiklikust seadusandlust, et kui sa võtad maha, sa pead uue istutama. Nii et, et, et tegelikult kuigi, tõsi jah, siis muutub meie jutt nagu sellega, et, et siis me tegelikult pakume talle teist toodet, kui see aeg hakkab kätte jõudma. Sest meie huvi, nüüd me jõuame ka selleni, et mis saab olemasolevast metsast. Meie huvi on ka seal metsaomanikule pakkuda häid võimalusi ja häid võimalusi, siis mõte on see. Et sa pead oma käitumist muutma ja kui sa lageraie asemel näiteks hakkad võtma valikuliselt puid maha, siis see on kallim. Näiteks, et sa võtad kõige vanemad puud maha ja siis teed seda iga kümne aasta tagant, mitte puha, puhtaks lõige ega viiekümne tagant. See on kallim, aga see on keskkonnale kasulikum. Ja nüüd loogika olemasoleva metsaga on see, et arvutustega sa näiteks võid teatud metsatüüpides kaotada näiteks kolmkümmend, nelikümmend protsenti metsatulu. Sellepärast, et sa võtad valikuliselt ja mitte lageraiega, su tulu on väiksem, aga sa võidad viiskümmend, kuuskümmend protsenti juurde süsinikust ja elurikkusest, sa sa nende jaoks panustad palju rohkem. Ehk sul puudub see lageraie efekt ja, ja selle läbi sa tegelikult oled planeedile kasulikum.
Et nii ja naa, sa saad selle projektiga liikuda tegelikult edasi, kui peaks tekkima selle projekti juhtijaga mingi probleem, et selles mõttes sa oled nagu selgelt teinud sammu, sa oled istutanud sellepärast, et osaleda süsinikuprojektis ja siis kuidas või kes seda pärast hiljem juhib, see on juba tehnika küsimus, aga. Aga ei, ma ise sellepärast otsisingi järgmist ettevõtet päris tükk aega, mida ehitama hakata, et ma kavatsen seda pikalt teha.
Okei, aga mõtlengi, et lähme siit nagu korra, nagu siis nagu veel praktiliseks, et kas selle, kas sa seda matemaatikat oled läbi arvutanud, et kui ma võtan selle. Noh, süsinikkrediidi, okei, seal on mingi keskmine hind praegu on ju noh, mingit vist alust pole arvata, et see läheks nagu väiksemaks, on ju, ta võib minna suuremaks, mis tähendab seda, et tasu saab veel paraneda, on ju. Aga kas seal ei juhtunud nagu mingit sadist hirmu praegu, ma täitsa võib-olla olen puusat muidugi, on ju, et. Kui sa võtad nüüd selle süsinikkrediidihinna ja võtad selle lõpuks selle metsa väärtuselt kümne, kümne hektari pealt, mis on. Ma ei tea, kas ta on sama suur kui see süsiniku hind umbes on, on ju, et, et siis. Ma ei tea, põllumehed otsustavad, et kurat nagu, et mis asja ma siin kütan ja kaevandan, kaevandan seda. Teraville istutada siin ja, ja külvata tähendab ja siis lõigata, on ju, et ma parem. Panen masinad nagu puukuuri ära ja metsa alla ja ootan noh, et selles mõttes, et kui sa vaatad nagu noh, nii-öelda aastatulu või mingit hektari tulusust on ju, et see kokkuvõttes olla nagu päris tõsine kopikas, kui sul on ikkagi nagu juba saja hektarit maad on ju, selle asemel, et. Et seal noh, tõesti nagu vaeva näha selle kasvatamisega, ühesõnaga ma tahan, kui ma jõuda tahan see, et, et kas nagu. Selline metsandus koos, ma ei tea, mis metsatootlikkust või seal arvutati umbes mingi, ma ei tea, kas kolm protsenti aastas mingi sihukest oli see, kus ainult metsa peale mõtted, on mul õigus Kristjan vist on ju?
Kas see, kas keegi nüüd nii-öelda sertifitseerib seda, kogu seda loogikat, et, et need puud, kui sa niimoodi istutad need puud sinna, siis see tõesti seob nii palju süsinikku. Või, või on see selline, ütleme sinu ja sinu kaasasutaja noh, lihtsalt nagu väide või kuidas see Lääne-Euroopa firma saab on ju kindel olla selles või mis, mis tõestab seda, et nad tegelikult tegid tõesti õige asja?
Vana metsaga tegelikult, kui sa päris maha võtad, siis sa seda hästi kasutada ei saa. See on üks tingimus, mida meie raport näitab ka, et kui sul on mets olemas, tõmbad maha, tahad uue istutada, sa oled tegelikult oma süsiniku balansi, balansi juba negatiivseks teinud, ehk et sa oled ju võtnud maha ja see nii-öelda see süsinik on sealt kadunud. Ehk et sinna sobib nagu puhas pind istutamiseks, mida meie andmemudelid vaatasid seal kümne aasta ortofotod läbi ja tuvastasid, et seal on kõik õige, sinu pind, sinu pind sobib. Et, et tegelikult olemasoleva metsa puhul on ikkagi see, et seal peaks käitumist muutma, ehk seal peaks siis tegema seda raieprotsessi teistmoodi. Ja siis sa saad seal süsinikutulus osaleda ja see on, see on palju keerulisem toode tegelikult, sest sa pead, noh, et kui on tühi pind, siis selle andmemudelisse sissetoomine on lihtsam. Sa pead seal vaatama pinnastikutüübid ja mis sinna sobiks kasvama. Aga kui see on olemasolev mets, siis sul on pinnas, metsa vanus, erinevad puuliigid, valgus, kõik asjad sa pead mudelisse sisse võtma. Sellest meil on prototüüp valmis, seda teeme ka. Aga selle põhjalikum arendamine, arendamine on meil nagu käsil, et seda üle Euroopa teha, see on ikkagi, ma arvan, aastaajagu tööd.
kümne aasta juurde, aga tegelikult on see, et metsaomaniku elu muidu on palju keerulisem, sa istutad metsa ära ja viiekümne aasta pärast tuleb sul see raiumise tulu. Et see on, see on iseenesest päris karm, sellepärast et, et ma ei tea, viiekümne aasta pärast, mis on juriidiline olukord meie tänases riigis, et on ka üsna raske prognoosida. Et tegelikult sa saad selle süsinikutuluga selle istutamise nagu raha rutem kätte. Aga see on tõsi, jah, alguses on kulu, aga meil on ka mõttes selline, selline toode, et kui maaomanik ei taha seda kulu teha, siis me nagu katame seal ise ja seda esimesed süsinikukrediidid nagu kaotab. Aga, aga see on kõik arendamisel, nii et ma arvan, et see tulevik, ma arvan, peaks selline olema, et metsaomanik võtab väga lihtsalt lahenduse iga metsatüübiga olukorra kohta, meil öelda tal täpselt. Ja, ja meie võib-olla eripära on see jah, et me teeme ikkagi nagu sellist B2B turgu, et me otsustasime, et meie ostja on see Lääne-Euroopa ettevõte, kes on super nõudlik, mis teeb selle raskeks. Aga see tähendab ka sellega, et see, see on väga enam kvaliteetsemaks teha seda nagu krediiti ei saa.
Aga kas ei ole nagu, kas sa seda ei karda, et, et noh, alati on ju käinud majaloos ka asjad üles-alla ja, ja suured sõjad ja kõik muudavad seda pilti, et, et tuleb olukord, kus noh, ma ei tea. Mingist, mingist lähemast või kaugumast tulevikust, see tuleb välja, et ikkagi nagu kõigile seda krediiti ei jätku ja siis tunnistatakse seda haibiks ja öeldakse, et noh, et, et mis seal seal ikka, on ju, et. Et noh, et, et tahtsime olla rohelisemad kokkuvõttes kliendid seda ikkagi väga ei väärtustanud, väärtustasid rohkem seda, et toode on nagu odavam nende jaoks ja nii edasi näiteks, on ju. See läheb mööda, see läheb üle, et no keegi ei tahagi nagu osta süsinik krediiti, on ju, et noh, et kas niisugune olukord üldse on võimalik?
Ei usu, miks ei usu, on sellepärast, et, et tegelikult võib-olla viimase aasta on kaks emotsiooni, on, on sellesse teemast sisse minnud, saatnud. Üks on see, et mida rohkem sa numbreid vaatad, mida rohkem sisse vaatad, seda suurem masendus tekib sellega, kui lootusetu on see inimkonna tarbimine, see kultuur selle ümber ja see, mis me planeediga teeme. Et see on, see on see, miks ma seda ehitama hakkasin ja paraku seda järjest sisse vaatas, see paistab järjest õudsem, et see on. See päris mitmed ikkagi ütlevad, et, et, et küsimus ei ole mitte selles, et kas läheb halvaks, vaid, vaid kui halvaks läheb, et, et see, seda trendi, kuigi räägitakse palju, tehakse. Kuule, ta vaikselt ridade vahelt, et ikkagi paljud globaalsed korporatsioonid ütlevad, et noh, ma ei tea, teeme natuke nägu, aga paneme samamoodi edasi. Ja, ja see on võib-olla karm selle juures. Teine asi on see, et seni, kuni nagu see püsib, et siis, siis see planeediga tegelemine on vist ülikriitiline. Ja Lääne ettevõtted teevad täna sellepärast, et Hollandi ja Prantsusmaa ja Saksamaa tarbijad nõuavad seda. See muutus, mis inimeste peades seal on toimunud, ma arvan, et me Eestis sellest ei saa päris hästi aru. Seal on keskkond ikkagi täiesti teistsugune. Käisime just Pariisis, siis ühed Berliini tüübid sõitsid tagasi rongiga, siis me ei sõida lennukiga, põhimõtteliselt nad ei olnud üldse kliima start-up, nad olid hoopis, tegid finantstoodet. Üheksa tundi võtab aega, aga ma lihtsalt põhimõtteliselt ei sõida lennukiga, see on, ma ei, see on rõve, noh, et, et see on mingite inimeste mõtteviis on seal selline. Ja, ja, ja, ja ma arvan, et seda ei muutu miski, kui tuleb majanduskriis, siis tõenäoliselt võidakse süsinist krediite võib-olla osta veidi vähem mõnda aega, sest võib-olla on siis olulisem leib tuua lauale, kui kliima peale mõelda. Aga ma arvan, sellist pikka trendi ei muuda mitte miski, et ma arvan, see, see inimeste hoolimine sellest keskkonnast ainult kasvab. Vaata Need mõtlevad hoopis teistmoodi, oluliselt vähem nagu planeeti lõhkuvamalt kui võib-olla meieealiselt, et noh, et, et siis. Siis see, see reaalsus, mis peale tuleb, see, see toob muutuse, ma olen sellest täiesti veendunud.
Aga miks, puud on nagu väga toredad, eks, ja noh, seovad süsiniku, kõik saavad aru sellest. Miks need Euroopa firmad ei võiks oma loogika alusel ka kinni maksta seda, et, et mina või Taavi või kes iganes paneb näiteks päiksepaneele ja tuulikuid endale koju, et noh, see on sama efekt ju.
Kusjuures makstaksegi, selle ümber on ka krediidid, ehk et tegelikult see loogika. Mõnes mõttes me võitleme päris mitmete asjadega ja, ja kaasaarvatus sellega, et, et paljud vaatavad üsna kummaliselt, alati igat tuut, uut turgu vaadatakse imelikult, et seda süsinikukrediiditurgu vaadatakse ka, ka ma arvan paljude osapoolte poolest Eestis imelikult. Kuid me võitleme näiteks selliste asjadega, et üks tehnoloogiline lahendus süsiniku ehk siis kogu CO2 teemaga tegelemiseks ja planeedi soojenemise peatamiseks, on selle nimi inglise keeles on direct air capture, ehk et sa võtad. Võtad aktiivselt
hakkas, mul lihtsalt tekkis nagu veel laiem nagu pilt, et noh, et sisuliselt ei ole vahet, mida see Taavi istutab, kas ta istutab päiksepaneele või istutab puideks, et noh, süsiniku kokkuhoid on see igal juhul.
Ja, ja USA-s näiteks ongi ja päikeseparkide ümber on süsiniku positiivse mõju pealt toodetud krediidid. Täiesti teine, ka järjekordne sama asi ja see ettevõte Lääne-Euroopas, kes on tegelikult istub täna nagu üsna suure valiku ees, mida osta. Et meie ülesanne on see mets pakendada nii kvaliteetseks ja nii heaks, et ostab selle. Et noh, et, et siin on nagu palju, palju asju, mis me peame õigesti tegema, et see töötaks. Aga täna ei ole ühtegi asja, mis oleks nagu puudu või katki või mida ei saaks teha. Nii et, et kõva töö ja andmeid tuleb palju, andmeteadlaste töö peab olema super, aga, aga kõik on, mulle tundub tehtav.
Worldist? Neid on mitu jaa, Solid World teeb krüptopõhist asja näiteks, aga mul näiteks on olnud selline asi, et paljude osapooltega Euroopast, kes, kes on nagu meiega ühendust võtnud. Hakkad rääkima, mis me teeme, siis ütleb, aa jaa, ma tean, üks ettevõte teeb täpselt sama asja. Ma juba tean seda küsimust ja ütlen, anna nimi. Ta annab nime ja siis ma ütlen, et miks ta ei tee üldse sama asja nagu meie, sest see süsinikumaailm paistab kõik niisamasugune ja see ongi fine, sest see maailm on jube segane inimestel, kes ei ole selle sees, on ju. Ja Solid World tegelikult tegeleb, tegeleb rohkem sellise trade'imisega, mis on seal lõpus, kui krediit on valmis. Meie tegelikult toome krediitit, toome krediititurule, single-earth on, mõneti nemad ehitavad jällegi valuutat. Justkui, mis on küll metsa baasil, aga seda, kuna meie see tõestusprotsess läbi Verra on noh, täiesti teistsugune nagu neil. Siis, siis nemad, noh, see äriklient sellist lahendust ei saa osta, kui tõestaja ei ole Verra või on, või on, nemad ise teevad. Ehk et mõneti, ma arvan, singular life'iga nagu meil ei ole mitte kunagi ostjad samad, et see toode on täiesti teistsugune. Ehk et nagu justkui üks toodab lumesahkasid ja teine toodab Aafrikas liivasõelasid, et siis kunagi ei ole ostja sama.
Mind huvitaks ka see süsinikukrediidi, mis see täna oli seal, viiskümmend eurot, selle hinda, eks.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]