Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, on kahekümne kaheksas märts ning Restarti saade alustab. Täna stuudios saatejuhti Henrik Roonemaa ja Mart Parve, Taavi Kotka me oleme saatnud komandeeringusse, aga meil on see-eest külaliseks teine Taavi, ja kes on Taavi Talve, kes on Eesti Telekomi IT tootejuht ja me räägime täna, keerutame ümber sellise teema nagu kaugtöö ja kaugelt töötamine ja kaugel olemine ja kogu selle krempli haldamine nii töötaja kui ettevõtte vaatest. Me oleme jõudnud maailmas tänu tehnoloogia arengule õnneks sellisesse olukorda, kus ei ole nii erakordselt tähtis paljude ametite puhul, kas sa oled kontoris või sa oled teel sinna või sa oled teel sealt ära või lennujaamas või paljud meist saavad ja paljud meist on sunnitudki tegema tööd kusagilt kaugelt, aga Aga kuidas see masinavärk kõik toimib ja kuidas see paremini toimima panna, selleks me täna siin kolmveerand tundi oleme, et sellest rääkida, nii et ilmselt ei tule väga süva IT-juht, IT-jutt, et kellel on kokkupuuteid nende teemadega, siis võib kuulata küll.
Ma arvan, et, et see on sulle erane märkus, et ei tule süvitsi IT-jutt, sellepärast et kui sa ka mainisid, et tehnoloogia areng on teinud võimalikuks selle, et inimestel on, on võimalus nüüd teha tööd kuskilt kaugelt, olgu siis kodust või mõnest kodukontorist või kaugtöökeskusest kuskilt Siis tehnoloogilise probleemiga niivõrd tegemist ei olegi, sellepärast see tehnoloogia on olemas olnud ju noh, laialt kasutusel Lääne maailmas viisteist aastat ja rohkem, mis võimaldaks kaugtööd, iseenesest ei ole midagi uut, ei grupitöö tarkvarades, ei telekonverentsides, odavates internetikõnedes, mitte milleski, mitte, mitte milleski sellises ei ole tegelikult iseenesest uut, aga samas suurt kaugtöö plahvatust ei ole selle tehnoloogia leviku kiust toimunud ja paljud arvavad, et, et see on pigem selline organisatsiooniline ja, ja juhtimislik probleem, mitte tehniline probleem niivõrd
No eks sellistes asjades tihtipeale just IT ja, ja ka telekomi firmad on, on esirinnas, et nende, nii see uus tehnoloogia ja see teadmine jookseb kõige enne sisse ja seal kipuvad töötama ka inimesed, kes nagu väga tahavad ja on nõus õppima nii palju, et seda, seda süsteemi katsetada ja neid kipuvad ka juhtima, siis inimesed, kes peavad seda oma klientidele müüma ja katsetavad oma töötajate peale järgi, et meil on hea Taavi ja Talve käest küsida, et kuidas siis teil on, kas on veel inimesi seal Eesti Telekomi kontorites tööl ka või...
Tähendab öösel, kuhugi Elioni luugi, Eesti Telekomi luugi juurde ütleb, pole mulle üks serveri majutuspakett ja ärikliendi netivendus.
Kas, kas seda võib nüüd vaadata nagu teatud määral tööandja reklaamina, et, et Telekomi tööle minnes on võimalus osaleda sellises vahvas asjas nagu, nagu kaugtöö või, või kellele teil seda, seda, seda mõnusat kraami nagu kaugtöö jagatakse seal firmas?
See on ilmselt päris suur hüpe ühe, ühe tavalise firma jaoks, noh, Telekom on... teistmoodi ette võtta, selles mõttes, et kui me võtame ettevõtte X ja läheme sinna ja küsime, et kas teil kõik süsteemid on sellised, et kõik teie töötajad saavad turvalist kanalit pidi kõikidele materjalidele ligi, siis tõenäoliselt see vastus on ei, ma ei usu, et see oleks täna paljudes Eesti ettevõtetes nii või ma ei tea, mis teie arvate?
Noh, see kõik hakkab tegelikult pihta analüüsist. Ja, ja küsimus on selles, et, et kui me muudame oma ettevõtte kontori seinad läbipaistvaks, et sealt hakkab nii-öelda andmeid väljapoole minema, siis selge on see, et kõigepealt tuleb analüüsida seda, et millised on need andmed, mida me üldse nii-öelda lubame väljaspoole anda, kas see on kogu meie ettevõttes olev infovahetus või see on tegelikult nagu piiratud hulgas ja tegelikult ka inimesed, kellel me lubame väljaspool ettevõtete andmeid kasutada, kas see on nende jaoks absoluutselt vajalik, sest noh, kui Kui me räägime näiteks Telekomist, kus on väga palju erinevaid tüüpi ja tu, nii-öelda turvatasemega töötajaid, et kas me peaksime lubama näiteks esinduse töötajal kodus ligipääsu meie andmebaasidele lihtsalt sellepärast, et ta saaks nii-öelda õhtul võib-olla hobitega tegeleda. Kuna selgelt me seda lubada ei saa, siis see ei ole ka lubatud. Samas kui, kui mina, kes, kes peab panema kokku näiteks mõne teenuse dokumentatsiooni või lepinguid ja mul on vaja konsulteerida mõne nii-öelda infokelluga, mis on meil andmepankades olemas, siis minul selgelt peab see olema ligipääs. Aga, aga see, et mulle see ligipääs on antud, see tähendab ka seda, et mulle nii-öelda minu käest nõutakse vastutust, et need andmed ei läheks kuskile nii-öelda jalutama. Eks see analüüs on tegelikult esimene samm, mida selle juures teha. Ma
Taavi, kas Telekom on üks selliseid ettevõtteid, kes võiks nagu kogu selle paketi otsast lõpuni ära teha või?
Jah. Et noh, ütleme, et Telekom on Eestist lihtsalt nii suur ajalooliselt ja, ja eks meid ole ju süüdistatud monopoolses seisundis ja nii edasi, aga, aga me lihtsalt oleme nii suur ja me, me oleme nii-öelda oma seda nii-öelda menüüd ajanud nii laiaks, et, et tegelikult alates sellest klassikalist Intertee ühendusest kuni lõpuks selle tööriistani välja, kus sa tegelikult nagu tööd teed, on, on, on meie menüüs olemas ja, ja Telekom suudab ettevõtte jaoks selle ära lahendada.
Kogu aeg, ma räägid turvalisus ja turvalisus, samal ajal on see ka teised mõõtmed, nagu näiteks, siis näiteks nende rakenduste kasutuselevõtt, sellepärast et et küllalt sageli juurutatakse ettevõtetes, minu kogemuse järgi kõikvõimalik on näiteks grupitöö tarkvara, on hea näide, et juurutatakse grupitöötarkvara ja arvatakse noh, head näid, kas või kõige elementaarsem näide on kliendihaldussüsteem, mida siis peaks kõik nagu müügiosakond näiteks kasutama, pannakse selline asi paika, Inimbarjääride murdmine on võib-olla kõige suurem ja, ja kui me mõtleme... Ja kui, kui me mõtleme tegelikult selle peale, et, et noh, minu ajalugu Eesti Telekomi grupis üldse hakkas tegelikult EMT-s ja ma
Nii, Restarti saade on eetris tagasi, saatejuhid Henrik Roonemaa, Mart Parve ja meil on külas Taavi Talve, Eesti Telekomist, kes tegeleb seal IT kaughaldusega ja muude ja kaugtööga ja muude selliste teemadega, millest me täna räägime, ning võtame siis edasi seda kaugtööjuttu, et kui meil on äkki mõni ettevõte, kes mõtles, et... vahepeal saadet kuulates, et peaks hakkama seda asja korraldama, siis me juba eelmises saatelikus natuke jõudsime sinna, need probleemid laias laastus võib jaotada kaheks, ühed on sellised organisatsioonilised või inimestekesksed ja teised on tehnilised, aga hakkame nendest inimestest ja sellest organisatsioonist peale, et kuidas siis, kuidas siis teha hommikul kell üheksa koosolekul inimestele teatavat, teatavaks, et nüüd on võimalustel kõigil minna koju?
Ma olen tegelikult täitsa nõus selles mõttes, et, et eriti nendes ettevõtetes, kus see niisugune kaheksast viieni, esmaspäevast reedeni töötamine on nagu, nagu sisse, sisse juurdunud on, on, on kaugtööpäeva tekitamine, võib-olla niisugune lisatööpäev või lisavaba päev, eks ole, Aga, aga ma arvan, et, et tegelikult see protsess või see aeg, mis kulub selleks, et inimesed mõistavad, et tegelikult on see viis, kuidas ma saan tehe, tekitada omale selle töörutiini keskkonnavahetuse ja tegelikult võib-olla keskenduda teistmoodi või, või samamoodi nagu arstiga on, et ma lähen küsin teist arvamust, et siis on ka, ma lähen teen teises keskkonnas tööd ja võib-olla märkan seal asju teistmoodi. Et, et võib-olla see esimene pettumus tuleks sellel juhil nagu üle elada ja, ja siis nii-öelda vaadata, mis sealt edasi saab, sest noh, ega, ega kui mina tulin Telekomi tööle, ega, ega ma ei olnud kunagi nii-öelda kaugtöö, tööd teinud ja, ja kui keegi ütles, et sa võid nüüd kaugelt, nii et sa võid minna koju, koju tööd tegema, siis ega minu esimene mõte oli samamoodi, et ohoh, et tegelikult ma nagu okei, et kui ma võtan kokku, et, et, et kui palju ma nagu tööpäevas tegelikult tööd teen...
Eesti Telekomis on, on nüüd peale seda, seda suurt liitumist umbes circa kaks tuhat inimest ja olgem ausad, et meil on tegelikult nii-öelda büroojuhtidest kuni väga kõrge tasemelist IT-spetsialistideni ja, ja olgem ausad, need tehnilised lahendused, mis meil on tehtud selleks, et nad tekiks turvaline ühendus, on kasutatavad nii selle bürooassistendi kui selle kange IT-spetsialisti poolt. Ehk tegelikult hea lahendus ongi see, mis on, on, on lihtne lahendus, et noh, sest, sest kui hakatakse keskenduma sellele, et, et kuidas noh, Telekomi põhiäri on IT ja andmeside ja meie keskendume sellele, aga kui me räägime enamusest Eesti ettevõtetest, kus IT ei ole põhiäri, vaid see põhiäri on kuskil mujal, Ja kui nemad hakkavad keskenduma IT-le, siis nende fookus selle põhiasja pealt kaob üldsegi ära. Ehk siis ta peaks leidma omale konsultandi või partneri, kes, kes aitab, kes tegelikult fokusseerunud sellele, sellele IT-le ja aitab selle ära lahendada, teha tal tegelikult lihtsaks, et tema töötajad saaksid keskenduda sellele oma põhiärile, mis on nagu...
Jaa, ei, see, seda on näha ja, ja meil on väga palju kliente, kes, kes on loobunud, mõne kliendi loobumine on küll väga radikaalne, ta laseb päevapealt oma IT-mehed lahti ja tuleb Elioni juurde ja siis, kui küsitakse, et nii, et kus sul server on, siis tükk aega otsitakse, siis leitakse, et tegelikult see müüriti kinni ühte ruumi kaks aastat tagasi, keegi pole seda näppinudki sealt, Ehk noh, nendega on natuke keeruline, aga tegelikult ettevõtted väga selgelt hakkavad vaatama, milline on nende IT-kulu, muidugi hea on, kui nad teavad, mis on IT-kulu, aga, aga need, kes teavad, hakkavad vaatama, mis on nende IT-kulu ja olgem ausad, inimkulu seal on kõige suurem ja siis hakatakse kalkuleerima, kui ma tulen Telekomi juurde ja lasen Telekomi need küsimused lahendada, mis on see kulu mulle ja kui ma teen seda oma inimesega, mis on see kulu siis mulle. Ja, ja selgelt teenusepakkumise kulu enamustel juhtudel on lihtsalt väiksem.
Kas Telekomil on suur huvi juurutada mingisuguse kindla tootja kangeid enterprise lahendusi, ma olen siin väga tülikalt rääkinud sellistes asjades nagu Google Apps, et kas nagu nüüd Telekomi juurde, et noh, et et kui tulla Telekomi juurde sellist asja ostma, et kas siis Telekomi saadakse, kuulge, et tegelikult teie jaoks võib-olla ei ole siin väga pidulikke servereid mõtet püsti panna, et, et meie siin oma kogu IT-ekspertiisiga mõtleme, et minge võtke kaheksa dollari eest see, see Google, Google Apps endale ja pange oma meilid sealt kogu aeg jooksma, niimoodi ju Telekom midagi ei teeni, Kas siis, kas te olete valmis ka, ka, kas te tahate tanki, tingimata müüa teatud tootjate lahendusi või olete te siis nii paindlikud, et soovitate ka vajaduse korral mingisuguseid selliseid nagu kergemaid asju?
No meil veel on, aga, aga, aga olgem ausad, ega see Klientide vajadus ei ole ju tegelikult see kast ja, ja, ja ka ütleme niimoodi, et ühelt poolt on, on Telekom teenuse pakkuja, teiselt poolt ju me ise kasutame kõiki neid teenuseid ja, ja kui me vaatame nagu enda kui kliendi pealt oma teenuseid, siis on selge see, et tegelikult meil kasti ei ole ju vaja. Tegelikult meil on vaja mingisugust väärtust, mida see kast meile pakub. Ja kui me saame seda väärtust kuidagi mõistlikumalt, siis see on alati hea lahendus. See, kas Telekom ütleb, et nüüd mine, pane oma meil Google'sse või mitte, see on nagu keerulisem küsimus ja, ja Ja, ja tegelikult on, on see, et, et me üritaksime apelleerida seda sellega, et, et ma arvan, et, et Telekomina Eestis suudame me pakkuda Eesti kliendile natukene suuremat väärtust just selle ümbritseva suhtes, kui seda suudab Google, ehk meil on eestikeelne klienditugi ja, ja, ja, ja me suudame peaaegu see kasti täpsustusega näidata, et see asi on küll pilves, aga see pilv asub peaaegu siin kastis, eks ole. Mida Google'i puhul natuke keeruline teha ja, ja kui me räägime nendest situatsioonidest, kus tegelikult ei ole vaja mingit kasti lahendust, mis, ütleme niisugust karbilahendust, mis kõigile hästi töötab, vaid on vaja natuke nagu omavahel segada seda ettevõtte omapära mingi pilvelahenduse ja, ja siis mingisuguse IT-lahendusega, siis ma arvan, et seal me suudame olla natukene nagu paindlikumad. Ma ei ütle, et see Google paha on. Ja, ja ka minu teatud eraisiku asjad on Google'is ja, ja tegelikult nad töötavad väga hästi, aga kui ma mõtlen selle peale, et et, et väga paljudel juhtudel ei ole lahenduseks mitte see, et mul ehitatakse kange IT-lahendus, või, või see, et mul on mingi spetsialist, kes jookseb päevad läbi minu kontote vahel, vaid on lihtsalt koht... Kuhu ma saan oma emakeeles pöörduda, siis ma arvan, et Google'i puhul on see natuke...
Äkki saab kuidagi ikka mu hirme maha võtta või lohutada, väikeettevõtjana ma natuke kardan, kardan selliseid suuri telekome ja suuri IT-konsultante, ma kardan, et kohe, kui ma sinna lähen ja mul on triviaalne probleem, kohe hakatakse analüüsi tegema, siis tuuakse mulle suur keeruline kast, siis, siis, siis tuleb, siis ma pean, siis kui tekib mingi probleem, pean kuskil helistama, siis, siis on see süsteem niivõrd suure kaliibriga ja raske kujuline, selle lappimine on ka kallis ja võtab aega Ja, ja ühesõnaga, et ma juba kardan, et need suured IT-ettevõtted nagu näiteks Eesti Telekama, et nad on nii suured ja tõsised, et kui ma lähen sinna oma triviaalsete väikeste probleemikestega, siis lõpuks ma saan veel suurema probleemi endale. Võta need hirmud maha kuidagi.
Me, me oleme küll suur, aga see tähendab, meil on kogemus. Ja see, et me oleme suur, ei tähenda, et me oleksime paindumatu, et me ei ole Titanic, kes sõidab Jäämäe suunas ja see, kas sul on soovi minna paremale ja vasakule, me seda ei arvesta, ehk ma olen ka öelnud nii, nii koolitustel maja sees kui ka, ka väljast, majast väljas, et IT ole kast, mida ostetakse ja meie ei taha sulle müüa kasti, mille peale on kirjutatud IT. Meie tahame tulla sinu juurde, rääkida, et mida sa teha tahad ja miks sa teha tahad. Ja selle juurde anda see lahendus, mis aitaks sul seda teha, sest noh, Nii-öelda kõige suurem nii-öelda meele muutus, mida ma olen näinud Telekomi sees praegu, on see, et noh, mina ise juba ei taha öelda, et tele, Telekom oleks teenusepakkuja, mina tahan öelda, et Telekom on partner ja partner töötab hoopis teistmoodi kui teenusepakkuja. Kui sa tahad teenusepakkujat, kes annab sulle kaste, palun, meil on neid Eesti turul veelgi, aga kui sa tahad tegelikult partnerit... Kes aitaks sul nii-öelda koos sinuga liikuda selles suunas, mis sa tahad, siis, siis ma, ma näen selgelt, et, et meil on neid meelemuutuseid olnud nii-öelda väga olulisi ja, ja võib-olla kõige viimane, mis ma, mis ma olen nii-öelda, mille üle ma olen tegelikult väga õnnelik, on see, et IT-grupi teenuste nii-öelda inimeste punt tuli Telekomi grupi ja ta võttis kaasa selle natuke väiksema ettevõtte meelelaadi ja ma näen, et nad tahavad pressida seda meie Telekomi ettevõttes sisse. Ja, ja, ja, ja ma näen, et need inimesed, kes töötavad nii-öelda IT-s, väga selgelt on mõelnud kuuled, et seal on väga tarku mõtteid.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]