Tead, sellega oli selline lugu, et ma eelmise aasta augustis hakkasin vaatama, et riigi sellised turundamissõnumid on väga pilla-palla. Teine asi, mis mind huvitas, et, et kui tähtis ikkagi on seesama e-kuvand, et me arvame küll, et me oleme kõva e-riik, on ju, aga kui sa vaatad meie nagu poliitikute sõnavõtte, meie ametnike sõnavõtte, on ju, noh, nad räägivad digiallkirjast, räägivad e-valitsusest, näitavad oma...
Taavi, kas riigi abiga näiteks ei oleks võinud saata Danieli, Barack Obama juurde või, või mõne sellise nagu tõeliselt suure maailma nime, väga olulise poliitilise... Meil oli Neely
Ma olin väga üllatunud, aga see on. Kui me vaatame sellist tavainimese taset maailmas ja vaatame nagu, proovime, ükskõik kuidapidi netis kas või mingid otsingud teha või nii, siis Eesti ei ole nagu noh, liiga kaardil. Aga huvitav on see, et väikestes gruppides otsustajate, poliitikute ja selliste jaoks me oleme piisavalt kaardil, Et kui sa ütled, et sa oled Eestist ja sa saad tegelikult päris hästi jutule, no võtame kas või selle, ma proo, pöördusin kolmekümne kolme inimese poole, ma sain üheteistkümnega jutule, see ei ole tegelikult üldse halb.
Väga huvitav oleks Taavi käest küsida, kas see on reaalne või minu meelest... Noh, ütleme, poliitiliselt on palju lihtsam suruda see asi ühe korra koos naha ja karvade ja sabaga läbi, saada see rahastus, saada need seadused, saada see riigikogu hääletama selle poolt ja siis vaadata, mis saab, kui sa hakkad seda tilgutama, seal võib seitse valitsust vahepeal vahetuda ja neli majandusministeeriumi asekantslerit ja see asi jääbki tegemata.
Aga kui me räägime sellest rajaleidja kontseptsioonist, siis mis moodi need sõnumid peaksid nagu muutuma, et ühesõnaga meie poliitikud, EAS-i inimesed, üldse riigi turundajad, et, et me enam ei räägiks nii väga sellest, et et meil oli, kunagi tegime, tegi retsepti ja kuni, kunagi tegime ID-kaardi ja vaid ikkagi nagu no ongi see, et, et, et Eesti ongi see riik, kus asjad nagu juhtusid esimesena ja me järjest avastame, avastame juurde nagu uusi valdkondi, uusi teemasid, et kas see on see sõnum või kas see on see mõte?
Ja ma arvan, et, et Eestil on nagu sama, samasugune seis, et me peaks võtma julgemalt mõned asjad, mis vastavad meie väärtustele ja neid jätkuvalt ellu viima. Aga mitte tegema seda nii-öelda kuidagi valemüüti luues, poliitiliselt võib-olla ka üle müües. Sest et tegelikult inimesed saavad paremini aru sellest, et me oleme nagu mingis asjas pioneerid isegi kui sellest müüdist, see müüt nagunii ei ole usutav, nii et, et see, see on ka minu meelest juba iseenesest nagu põhjus, miks võiks võtta nagu selle rajaleidja mõtteviisi.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]